Selliseid uudiseid lugedes tekib küsimus, et kellele või milleks seda Muinsuskaitseametit üldse vaja on
(välja arvatud muidugi sealsed toolisoojendajad) Pseudoprobleemide ümber käib vägev sõjatants, detektoriste on mõni üleõppinud ullike valmis kasvõi kopteriga taga ajama aga kui siin on üks ajalooline ehitis hävima määratud siis laiutatakse vaid käsi - ei ole kaitse alla võetud. Tahaks teada kahte lihtsat asja:
a) Kes oli konkreetselt see Lipsu-Värdi kes oma töö tegemata jättis.
b) Kuipalju arendaja rahakott sellest õhemaks muutus.
Kogu juhtum on üksühele sarnane selle Rohuküla punkri looga mis siin foorumis jutuks oli.
Jääb üle pöörduda muinsuskaitsesse.
Muinsuskaitse on nende asjade olemasolugaSaue vallas üsna hästi kursis. Praegune Põhja-Eesti järelevalve osakonna juhataja Peeter Nork oli enne ju Harjumaa inspektor ja teab neid ehitisi.
Minu arust on asjal natuke kaugem ja laiem tagapõhi. Siin pole tegu tegu mingi kindla Lipsu-Värdiga (või kui on, siis mina nii kõrgeid tegelasi ei tea), vaid erakondade poliitikaga, mis ei taha neid toetavaid ärimehi vabalttoimetamises liigselt segada (kes vaatas eile Reagani filmi, tuli ehk mõttelaad ootamatult tuttav ette). Ma arvan, et isegi kultuuriminister (kolm viimast) pole selle poliitika väljamõtleja, vaid ainult kummitempel selle täideviimisel, rääkimata Muinsuskaitseameti peadirektorist.
Vähemalt avalikkuses oli oluline pöördepunkt omaaegne Riigikontrooli audit Muinsuskaitseametis. Otsus - riik ei suuda mälestisi hallata (mis tegelikult polegi otseselt riigi ülesanne). Järeldus - kuna ressursse juurde ei tule, tuleb mälestisi vähendada, et saada parem haldamisprotsent. Järeldus - kuna vanade mälestiste registrist kustutamine on raske, tuleb vältida uute mälestiste teket. Aastal 2009 - 1 uus arhitektuurimälestis kogu Eestis; aastal 2010 - 2 uut arhitektuurimälestist kogu Eestis - kasv on 200%, hea ju ette näidata...
Isiklik kogemus - veel 2008 pöördus amet ise ja otse meie poole, et teeksime Agusalu 1934. aasta kuulipildujakaponiiride eksperdihinnangu mälestiste tunnustele vastamise kohta. Aastal 2009 ja edasi - vaikus - nii ameti kui ka Illuka valla poolt...Praegu on vähemalt kaponiir nr 2 kantud pärandkultuuri kaardi peale (seda projekti haldab Keskkonnaministeerium)...
Valdadel - nii Illuka kui ka Saue valla, aga ka teiste puhul - puudub lihtsalt kompetents asjaga tegelemiseks. Üldiselt puudub ka huvi, sest see tegevus viiks esialgu raha välja ja ei pruugiks hiljem midagi otse eriti sisse tuua. Ja teinekord ka vallategelaste vastupidine majandus- või kinnisvarahuvi - ehk on siin ka Saue valla puhul midagi sellist?
Muinsuskaitseameti üks teine suurprojekt - 20. saj arhitektuuripärandi kaardistamine - on militaararhitektuuri kohalt praktiliselt tühi. Saue vallas on kaudselt juba 1, seega Allikut sinna registrisse ja sealtkaudu mälestiste ettepanekuteks ei tule.
Nii et Alliku positsiooni koha pealt ei aita vald ega ka amet. Pakun, et oleks natuke abi võimalikult palju kirjutamisest (kohalikud lehed jms, peaasi, et jääks jälg) ja ise jäädvustamisest - pildid, skeemid jms.
Modedele - kuna teema oli Vääna-Posti, aga tükk aega on jutt juba Allikust, ehk tõstaks need postitused ringi ja teeks Alliikust eraldi teema?
Aga seda ei tarvitse kinnisvaraarendaja ju teada ja küllap ta millegi sellise peale ei tulegi. Noh, et mingi betoonrajatis võib krundiihalejale hoopis väärtus omaette olla.