Vääna-Posti rooduvarjendid

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
ademox
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 24 Aug, 2009 15:59
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas ademox »

Astangu tunnelites olid hiljuti ka rööpad veel, kuid need on viimastel aastatel pihta pandud. Mina neid eelmisel aastal enam ei näinud, ainult vaod olid betoonpõrandas. Astangu tunnelid on muidugi nii suured, et sinna topiks isegi veduri ära, aga rong seal sees pole sõitnud. Rööpad ikka vajalikud raske laskemoona transportimiseks lattu ja sealt välja.

Paljudele inimestele ei mahu pähe, et rööpaid ei rajata tingimata auruvedurite tarbeks :P
Teisest küljest võib veduriks ju nimetada ka sellist asjandust http://www.hansaco.ee/raudtee/run.php?id=93&mode=img mida omal ajal kaevanduses kasutati. Kes sellist koopas näinud on, otseselt ei luiskagi. Ega kuulaja ei tea ju, kui suure ja mis otstarbelise veduriga tegemist on - esmalt kangastub ikka selline tore korstendega asi nagu balti jaama kõrval praegu eksponeeritakse. Sealt edasi on erinevaid eesti asulaid ühendav maa-aluste raudteede võrgustiku legendid kiired tekkima.
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Maa-alustest raudteedest

Postitus Postitas Impiger »

Ademox kirjutas:
Paljudele inimestele ei mahu pähe, et rööpaid ei rajata tingimata auruvedurite tarbeks.
Nii see on. Tegemist oli ikkagi sõjaväerajatistega ja sõjaväel on kasutada "igavene jõumasin" - soldatite musklijõud. See on olnud juba aegade algusest peale ja on praegugi nii. Vagonette (ja isegi vaguneid!) varustuse või materjaliga lükkasid ladudesse ja käikudesse reamehed käsitsi. Kasutati ka hobuseid.
M. Helme kirjutab EW ajast Suurupi kohta:
1923. aastaks oli Sõrve - Suurupi rada niivõrd kehvas seisus, et ei saanud enam vedureid kasutada. Rada jäi siiski mõneks ajaks alles. 1924. aastal viidi seda mööda Suurupisse suurtükke, sõdurid lükkasid vaguneid. 1925. aastal võeti rada üles. Suurupi rannikule jäeti alles mõne kilomeetri pikkune lõik kahe patarei ja ladude vahel, vaguneid vedasid hobused.
On päris selge, et polnudki vaja maa-alustesse mingeid vedureid - saadi lihtsamini hakkama.
Impiger
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2180
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Veduri mõõtmed võtsin Mehis Helme targast raamatust, kus kindluseraudtee veduritest joonised sees. See on jah selge seda tunnel-lao projekti vaadates, et veduriga sinna ei sõidetud: avaused olid ju betoonseinadega kaitstud, betoonseina ja tunneli enese betooni vahel oli kitsuke vahe raudteega ja ukse kohal väike pöördsild, kus vagonett risti keerati ja tunnelisse lükati. Veduriga seal jah kindlasti ei opereeritud. Pigem arvaksin tõenäolisem olevat vedurit maa alt leida kuskilt patareide positsioonide lähistelt, kus oli vaja laskemoona kähku laost patareisse tarida.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Impiger
Liige
Postitusi: 112
Liitunud: 10 Juun, 2009 23:46
Kontakt:

Postitus Postitas Impiger »

Soobel kirjutab:
Pigem arvaksin tõenäolisem olevat vedurit maa alt leida kuskilt patareide positsioonide lähistelt, kus oli vaja laskemoona kähku laost patareisse tarida.
Julgen arvata, et lahinguolukorras toodi laskemoon laskepositsioonile üsna lähedal olevast laost. Ka sel juhul on käsitsi lükatavaid vagonette tunduvalt kiirem kohale toimetada, kui seda saab auruveduriga teha. Diiselvedureid tol ajal veel polnud (vähemasti PSM-s mitte). Probleemne oleks olnud ka maa-aluste tunnelite ventileerimine, kui seal oleksid tossutanud auruvedurid.
Impiger
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Teine küsimus on selles, kas sissepääs battali kaardil (magistralnõi võhod), mis asub RV2-st läänes, on üles leitav? Ise ei viitsinud sinna minna. Kuna koordinaate pole, siis võib ennast seal pooleks otsida ja mitte leida. Maa-ala on küllalt suur ikkagi.
Ilmselt mõtled Sinu RV2-st kirdesse jäävat haru? Kontrollisin eile looduses üle:
4.6.2.8 idajäärak [59°22′08,05″N: 24°30′51,40″O] – [59°22′15,10″N: 24°30′53,80″O]

Mina arvan, et see ühendab hoopis idapoolset väljavoolu, Sinu RV6 ja RV5.

Jäärakus on vesi olemas. Aga tunnelisse sisse vist ei pääse, kuna kohalikud sovhoosniku mõttelaadikandjad on tekitanud sinna suht räige prügikoha.
ademox
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 24 Aug, 2009 15:59
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas ademox »

Sedasama haru mõtlesin jah. Ütleksin, et see Vääna-Posti positsioon on üks huvitavamaid, mille üle mõelda.

Kas sa 3-nda varjendi juures ka käisid? Sinna sisse pääseb?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Ei, praegu polnud asja. Sisse peaks ju ikka pääsema, aga kas Sa tunnelit pidi edasi pääsed - ilmselt mitte.

Positsioon on muidugi huvitav. Mõtlema peaks ikka kogu lõigu kontekstis - sügavuti siis Harku linnakust kuni võimalike eelkindlustisteni Tutermaal (või siis isegi Keila omad sisse lugeda). Siis peaksid funktsioonid ja ulatused paremini esile tulema.

Isiklikult arvan, et Pääsküla pos oleks olnud uhkem näidata. Lühinägelik kinnisvaraarendus on Pääskülast teinud mingisuguse amputeeritud rümba, nii et praegu tuleks Vääna-Postist juba tõesti suurejoonelisem kompleks.
ludr1
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 12 Juul, 2010 14:35
Kontakt:

Postitus Postitas ludr1 »

RV3-es on tõesti tunneli ots aga see on triiki vett täis (battali pilt) varjend ise on korralik, metall alles (mõni aasta tagasi kui käisin).

Teine peasissepääs (sp1 vms) asub siin: maa ameti link
Käigu ots oli seal ~10 aastat tagasi täitsa olemas, kui kahjuks hetkel ääreni prügi täis, sisse enam ei pääse ilma rasketehnika abita. Ise pole sees käinud aga teadjamad räägivad, et kümmekond või lausa mõni sada meetrit käiku seal olla olnud. Liskas väidetavalt šurf lähedal asuva talli juures, mis on täisaetud. Looduses nagu aru ei saa, ainult kerge lohk seal teenurgas.
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

Arvestades teiste positsioonide üldisi skeeme, siis ma pakuks välja tunnelite algse skeemi
RV3 oli tõenäoliselt plaanitud ühendada enam-vähem sirge tunneliga RV1 suunal. Tõenäoliselt oleks ühenduskoht olnud kusagil selles kohas, kus tunnneli lage toetab raudpost.
RV2 kandist peaks minema teine tunnel põhja suunas, maantee alt läbi ja lõppes sissepääsu kanjoniga, sarnaselt SP1-le kusagil samas kauguses.
Üldskeem moodustas H-tähe, kus ülemisteks tippudeks olid sissepääsud, alumistes tippudes varjendid ja enamasti varjend ka keskel.

Võimalik, et RV4 ja RV7 olid samuti omavahel ühenduses, RV5 suhtes pole nii kindel, see on ikkagi suhteliselt eemal.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Mina olen sealkandis kolanud ja nuputanud palju. Tähelepanekud siis:

Rooduvarjenditest väiksemaid varjendeid tean mina Vääna-Postil vähemalt 40.

Battali kaart on hea, kuid veidi vigane; näiteks RV2 ja RV4 vahelisel sirgel on sellel 1 surfiauk rohkem.

RV3 tunnel peaks tõesti suunduma RV1/RV2 suunas. Kui battali kaart on õige siis ta suundub nende varjendite vahelisse tunnelisse. Tee ääres on täpselt selles suunas surfiauk (59/21/37,45 - 24/29/35,21). Jällegi veider, et selle servad pole suunaga risti/paralleelsed. Siit võib teha kaks oletust. Kui tunnel on valmis siis ta suundub k3-e (battali variant), kui ei ole valmis siis võib ta tõepoolest suunduda RV1 suunas.

Nii nagu sp2 "kanjoni" suund matkib tunneli suunda nii peaks loogiliselt sama tegema ka idapoolne peasissepääs. See aga on mind viinud arusaamale, et k3-k4 suunal on tunnel kavandatud ka RV6-e juurde ja sealt edasi nn RVx-ni. Selle sissepääs asuks umbes 59/22/11,63-24/30/53,03, see asub täpselt idapoolse sissepääsu "kanjoni" sirgel. Varjend asuks maastikus samalaadselt kui RV1 umbes 4 meetrisel kõrguste vahega nõlval. RV2 juurest lähtuva sirgtunneli lõpus (k10) hargneks analoogselt RV4-le teine haru ka RV7-sse. RV6 juurest tunnel RV5-e. Kogu süsteem moodustaks hobuseraua kujulise peatunneli sp2 ja sp3 (idapoolne peasissepääs) vahel ning sellest väljuvad harutunnelid k3-RV3, RV2-RV4/7 ja RV6-RV5. Eespool räägiti liiklusest tunnelis. Kaudselt võiks peatunnelis eeldada rööbastransporti, harutunnelites aga mitte.

k3 ja RV1 vahelise tunneli lõplik valmimine ei olnud minuarust tingitud töömahust (suht olematu ju võrreldes muude töödega) vaid sellest, et kahe tunneliosa lagi oli erinevatest paekihtidest. Seega tunneli kaevamisega samal ajal oleks pidanud tegema betoneerimise. k3 surfi kandiline kuju sobib k3-k4 vahelise tunneli suunaga

Tunnelites olev vesi on tingitud minuarust sellest, et idapoolset äravoolu ei ole, sp3-RVx. See on ainuke lõik kustkaudu saaks vesi tunnelist väljuda. Rinde poole avavust teha oleks jabur. RV1 suunas pole tunnelitel langust, sest selle tekitamisel muutuks tunneli lagi liiga õhukeseks.

Muuseas üks väga atraktiivne ja kogu merekindluse osas ilmekas asi on RV6 süvendis poolenisti valmisehitatud varjend. Selle sisemine ehitus on kui peopesal: vaadake maa-ameti kaardilt 59/21/47,79-24/30/28,11. Väga lahe pilt minuarust. Vääriks kindlasti kaitse alla võtmist.

Teine kaitsealla võtmist vajav RV on Alliku küla oma. Ma olen juba mitu aastat vastava ettepanekuga maile saatnud (saadan ehk veel uue) muinsuskaitsesse. Varjend on veest väljas vaid meetrijagu. Asukoht 59/21/3-24/33/1,16.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Rinde poole avavust teha oleks jabur
Pääsküla positsioonis on tunneli suu rinde poole. Arvatavasti pidi teisel pool Vääna jõge, kuhu tunnel suubus, siis veel mingid eelkindlustised olema.
Teine kaitsealla võtmist vajav RV on Alliku küla oma
Alliku suurvarjend on praegu ajutise kaitse all:
A30149, Peeter Suure Merekindluse Alliku positsiooni rooduvarjend, Saue vald Alliku küla, Tammetalu tee 20, arhitektuurimälestis
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Alliku küla on suht suur. Sain targemaks. Tänan. :D

Polegi ainuke "suurvarjend" siis selles külas. Kuigi Alliku POSITSIOONI alla see sõjaliselt otseselt ei käi. Minu nimetatud objekt asub sellest kohast umbes 3,5 km kaugusel. Põllu tee 27 ja 29.

Kuidas see Tammetalu 20 objekt välja näeb, ma esimese hooga ei suuda tabada? :wall:
Viimati muutis Wrangel, 21 Okt, 2010 22:13, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Mnjaa, siin on tõesti praegu aadresside ja nimedega mingi korralik segadus, mida ei oska kohe kommenteeridagi. Ise Alliku kanti tänavanimepidi ei tunne, seega ei hakanud ükski kelluke ka helisema. Andmed praegu MKA kodukalt. Üritan asja uurida.
Aga vaatasid, et et Alliku kahe augu ja ühe suurvarjendi ümbrus on kenasti kruntideks jagatud. Mis tähendaks, et detailplaneeringud ka justkui tehtud. Seega planeeringu(te) menetlemise käigus pole keegi teemat tõstatanud ja vallavalitsus pole ka iitsatanudki, et maa peal on samasugused punkrid nagu mujal on kaitse all (vist ainult Humala 3 pole kaitse all). Seega on uue mälestise tekitamine sinna kohta küll praegu kahtlane.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Ma pole ise kah päris kohalik aga ikka seiklen linnast väljas kui vähegi vabamat aega on. See kant on Tallinnale piisavalt lähedal, et autoga sinna liikudes edasi jalgrattaga sõita, koeraga jalutada, grillida jne.

Planeeringud on seal Alliku punkri juures vähemalt aastast 2006, sest sellel ajal paigaldati sinna osadele kruntidele elektrikilbid. Müüa vist pole neid õnnestunud ja seega nende konkreetsete kinnistute puhul elekri saamise võimalust minuteada pole.

Lisatud: Kas omanikud mainisid olemasolevaid ehitisi alal (?), kui nad seda EI teinud siis planeering nende kruntide osas ei kehti. Keeld võib laieneda kiiresti ka kogu planeeringule va heausksed ostjad.

Segadus oli ka sellega, et kaitse all oli Vääna-Posti rooduvarjend nr 5 (RV5), kuid selle asukohaks oli "tiik" ehk RV7. Paljud käisid seda ka külastamas ja leidsid kena suvise supluskoha , mis selles kandis on haruldane. Lääne-Harju MKA muutis asukoha minu märkuse peale õigeks. Muuseas ärge kartke, RV5 omanik ei pane pahaks kui normaalsed inimesed tema maal liiguvad, märk on väidetavalt pandud HTV-de pärast, seal on ikkagi väga tundliku pinnasega tegemist. Lisaks on maastikurattal suurepärane liikuda RV2 asukohast RV6 ja edasi RV5 suundades, sinna viivad sisuliselt kõik rajad, sest sinna on nad viima mõeldud (sõjaliselt).
vax
Liige
Postitusi: 279
Liitunud: 14 Juun, 2005 14:24
Kontakt:

Postitus Postitas vax »

Ning jällegi taban end mõttelt, et kui riik neid varjendeid kaitsta ning hooldada ei suuda, siis tuleks teha eraalgatus MTÜ näol, mis kasvõi talgute käigus koristaks prügi.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist