Väänas pidavat olema külakoda, mis tegeleb ka PSM asjaga ja olla ka mingi nelja valla ühisprojekt selles osas. Üks osa sellest on Humala RV1 pisike korrastamine ja surfiaugu ümber piirde rajamine jne. Suurim atraktsioon on aga see, mis on maa all ja sinna keegi retki teha ei tahtvat, sest vastutus oleks julm, kasu aga minimaalne. Ma pole nendega veel ühendust võtnud aga plaanis on.
Vabatahtlikuse alusel võiks tegelda sellega, milline peaks olema objektide kaitse olemus, et see sobiks ametliku muisuskaitsega: kaitseala piir, tähistamine, stendid, prügiprobleemid, objekti säilimise ja renoveerimise vajadus, digitaalne salvestamine (eriti oluline kaevikute puhul), jne
Vääna-Posti rooduvarjendid
Viimati muutis Wrangel, 23 Okt, 2010 8:56, muudetud 1 kord kokku.
Ma pakuks välja, et esimeses astmes võiks varjendid koristada prügist ning paigaldada huvilistele infotahvlid, kus oleks skemaatiline kaart objektide paiknemisega, jupike ajalugu ning iga objekti juures veel eraldi tahvel detailsema infoga.
Kui varjenditest välja vedada laest maha sadanud asfalt, siis ei tohiks sisulist ohtu olla va. auk keldrikorrusele. Kuid siiski peaks varjend olema lukustatud, kuid võimalusega giidi saatel külastada, olles eelnevalt võtnud kasutusele turvavahendid (kiivrid jms.). Käikude külastamiseks vist suurt vajadust ei tohiks olla, kuna tegu on suht igava nelinurkse paekivisse lõhatud tunneliga, mis on igal pool enam-vähem samasugune ja pealegi on põrandal vesi. Ma arvan, et piisab kui infotahvlile käigud peale joonistada.
Kui varjenditest välja vedada laest maha sadanud asfalt, siis ei tohiks sisulist ohtu olla va. auk keldrikorrusele. Kuid siiski peaks varjend olema lukustatud, kuid võimalusega giidi saatel külastada, olles eelnevalt võtnud kasutusele turvavahendid (kiivrid jms.). Käikude külastamiseks vist suurt vajadust ei tohiks olla, kuna tegu on suht igava nelinurkse paekivisse lõhatud tunneliga, mis on igal pool enam-vähem samasugune ja pealegi on põrandal vesi. Ma arvan, et piisab kui infotahvlile käigud peale joonistada.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Vabandan, et teema triivib. Millest on tulnud arvamus, et PSM süvendeid ja tunneleid rajati lõhkamise teel? Ajalooliselt on meil paasi murtud, ehk siis kihtide vahele kiilude panemisega eraldatud kihte üksteisest.
Minuarust võiks kogu teemat laiendada ehitistelt rajatistele. Laiemas mõistes on ehitis üks osa rajatisest. Rajatise mõiste lähtub nn "eesmärgist", selle tulemuseks VÕIB olla mingisugune inimtegevuse tagajärg looduses, kujutluses, virtuaalsuses jne ehk ehitis. Kuid asja mõte lähtub RAJAMISEST mitte EHITAMISEST. Ehitis on aga loodusse lisatud kompaktne element, mille AJENDIKS on mingi "rajatis". Paljud rajatise osad ei pruugi olla ehitised. Samas on ka ehitisi, mis suuremas osas kattuvad ühe ehitisega, nagu mingi tuuleveski kuskil. Just sellise väga laia rajatise puhul, nagu on PSM Tallinna maaliin, on see vahe eriti suur ja lähtumine asjasse peaks olema vastav. Ei kaitsta mitte ehitisi vaid rajatist. Suvaline varjend oleks vaid kuhi betooni ilma taustata, et see objekt on osa suuremast rajatisest. PSM-i puhul aga on eripäraks veel see, et väga suur osa rajatisest on tunnetuslik.
Minuarust võiks kogu teemat laiendada ehitistelt rajatistele. Laiemas mõistes on ehitis üks osa rajatisest. Rajatise mõiste lähtub nn "eesmärgist", selle tulemuseks VÕIB olla mingisugune inimtegevuse tagajärg looduses, kujutluses, virtuaalsuses jne ehk ehitis. Kuid asja mõte lähtub RAJAMISEST mitte EHITAMISEST. Ehitis on aga loodusse lisatud kompaktne element, mille AJENDIKS on mingi "rajatis". Paljud rajatise osad ei pruugi olla ehitised. Samas on ka ehitisi, mis suuremas osas kattuvad ühe ehitisega, nagu mingi tuuleveski kuskil. Just sellise väga laia rajatise puhul, nagu on PSM Tallinna maaliin, on see vahe eriti suur ja lähtumine asjasse peaks olema vastav. Ei kaitsta mitte ehitisi vaid rajatist. Suvaline varjend oleks vaid kuhi betooni ilma taustata, et see objekt on osa suuremast rajatisest. PSM-i puhul aga on eripäraks veel see, et väga suur osa rajatisest on tunnetuslik.
Selle asemel et ehitamisest ja rajamisest jutumulli ajada, võta lahti Ehitusseadus ja loe, mis asi on 'ehitis' ning kuidas see jaguneb 'hooneks' ja 'rajatiseks'. Seaduses on kenasti paika pandud, saaks ometi nende mõistetega ka eesti kõnekeeles korda...Minuarust võiks kogu teemat laiendada ehitistelt rajatistele. Laiemas mõistes on ehitis üks osa rajatisest. Rajatise mõiste lähtub nn "eesmärgist", selle tulemuseks VÕIB olla mingisugune inimtegevuse tagajärg looduses, kujutluses, virtuaalsuses jne ehk ehitis. Kuid asja mõte lähtub RAJAMISEST mitte EHITAMISEST. Ehitis on aga loodusse lisatud kompaktne element, mille AJENDIKS on mingi "rajatis". Paljud rajatise osad ei pruugi olla ehitised. Samas on ka ehitisi, mis suuremas osas kattuvad ühe ehitisega, nagu mingi tuuleveski kuskil. Just sellise väga laia rajatise puhul, nagu on PSM Tallinna maaliin, on see vahe eriti suur ja lähtumine asjasse peaks olema vastav. Ei kaitsta mitte ehitisi vaid rajatist. Suvaline varjend oleks vaid kuhi betooni ilma taustata, et see objekt on osa suuremast rajatisest. PSM-i puhul aga on eripäraks veel see, et väga suur osa rajatisest on tunnetuslik.
Seda murdmise/lõhkamise asja uurin.
Kas ei oleks seda positsiooni õigem nimetada Peetri (eesti keeles) /Peterhof (saksa keeles) /Petergof (vene keeles) ?
Käisin eile kohapeal. Minu arvamus on, et punktis 59/21/55-24/31/1 on tegu raudtee hargnemiskohaga. Sealt kulgev haru peaks minema loode suunas üle maantee läänepoolse tunneliteosa sissepääsu juurde ja sealt edasi lääne suunas. (miks mitte ümber kogu positsiooni!!).
Google kaardil pole märgitud patareid nr 24 asukohaga 59/21/51-24/32/38.
Samas ei suuda ma üldse tuvastada kuskohas asus patarei nr 26. Alliku positsiooni patareide numbrid lõpevad 25-ga, Pääsküla omad hakkavad 27-st!
Kas ei oleks seda positsiooni õigem nimetada Peetri (eesti keeles) /Peterhof (saksa keeles) /Petergof (vene keeles) ?
Käisin eile kohapeal. Minu arvamus on, et punktis 59/21/55-24/31/1 on tegu raudtee hargnemiskohaga. Sealt kulgev haru peaks minema loode suunas üle maantee läänepoolse tunneliteosa sissepääsu juurde ja sealt edasi lääne suunas. (miks mitte ümber kogu positsiooni!!).
Google kaardil pole märgitud patareid nr 24 asukohaga 59/21/51-24/32/38.
Samas ei suuda ma üldse tuvastada kuskohas asus patarei nr 26. Alliku positsiooni patareide numbrid lõpevad 25-ga, Pääsküla omad hakkavad 27-st!
Raudtee Vääna-Postil
Wrangel kirjutab:
Leidsin, et Alliku positsiooni poolt Kiiale kulgenud (Kiia - see on uuemaaegne nimi) endiselt teetammilt (sellel on nüüd Kivi tee) pööras teetamm võssa ja hargnes punktis P (vt kaarti). Haru 1 läks Paldiski maanteeni ja ilmsesti jätkus teisel pool Paldiski maanteed kruusateena. See kruusatee on praegugi täitsa olemas, on üsna raudteetammi nägu (st kurvid on tehtud suure raadiusega, pärast pööret lääne suunas on näha, et on taotletud võimalikult väikest ja ühtlast langust). Nõukaajal oli Paldiski maantee ületuskoha läheduses lehmalaut, mille hoone praegugi alles. Pärast pööret lääne poole kruusakate lõppes ja teetamm jätkus muldkehana. Enne lõikumist Kiia - Vääna teega jõudis teetamm ühe talu territooriumile (see talu on ilmselt pärast PSM aega rajatud). Ja nagu Wrangel juba märkis, teeb see teetamm kaare ümber kogu Vääna-Posti positsiooni. Maa-ameti reljeefikaardil on see kõik hästi näha.
Haru 2 kulges edasi Vääna-Posti positsiooni suunas, kuid lõppes järsku ära punktis L. Seal tõusis maapind äkki paarimeetrise jõnksuga ja edasi polnud teetammist maastikul enam märkigi.
Battali (ja ka Mehis Helme) kaartidel on raudtee ilusti joonistatud kulgevana otse Paldiski maantee kõrval, kuid maastikul sellele küll kinnitust ei leia. Võib-olla on seal kunagi mullatöid tehtud ja nüüd polegi enam midagi leida.
Kui sealkandis kunagi tuuritasin, siis asustust seal ei olnud. Uuenenud EV ajal on sinna ehitatud mitmed elamud. Nende alla on jäänud suurem osa harust 2. Punktis L olev haru lõpp aga peaks alles olema. Hargnemiskoha P läheduses on patareipositsiooni nr 21 jäänused (Battali järgi).
Kas harule 1 oli rajatud raudtee või oli see lihtsalt kindlustee, selle ei ole ma vastust leidnud. Pakun välja, et raudtee võis seal olla osaliselt, kuni eesliinini. On raske uskuda, et raudtee oleks rajatud kindlustatud positsiooni ette, aga nii see oleks, kui Wrangeli arvamus õige peaks olema.
Kunagi 1980-ndatel luusisin sealkandis ja mõtisklesin sellesama asja üle, mille üle Wrangel nüüd: kust kulges kunagine PSM raudtee? Tollal polnud mul käepärast mingitki üksikasjalikumat kaarti selle piirkonna kohta. Ainus meetod oli leitud teetammi pidi edasi marssida ja vaadata, kuhu välja jõuab. Abiks mõned kindlusraudtee skeemid (mitte kaardid) ja H. Gustavsoni kirjutised (tema oli tol ajal ainus, keda aeg-ajalt trükis avaldati ja kes ei lasknud PSM-l päris unustusse vajuda).Minu arvamus on, et punktis 59/21/55-24/31/1 on tegu raudtee hargnemiskohaga. Sealt kulgev haru peaks minema loode suunas üle maantee läänepoolse tunneliteosa sissepääsu juurde ja sealt edasi lääne suunas. (miks mitte ümber kogu positsiooni!!).
Leidsin, et Alliku positsiooni poolt Kiiale kulgenud (Kiia - see on uuemaaegne nimi) endiselt teetammilt (sellel on nüüd Kivi tee) pööras teetamm võssa ja hargnes punktis P (vt kaarti). Haru 1 läks Paldiski maanteeni ja ilmsesti jätkus teisel pool Paldiski maanteed kruusateena. See kruusatee on praegugi täitsa olemas, on üsna raudteetammi nägu (st kurvid on tehtud suure raadiusega, pärast pööret lääne suunas on näha, et on taotletud võimalikult väikest ja ühtlast langust). Nõukaajal oli Paldiski maantee ületuskoha läheduses lehmalaut, mille hoone praegugi alles. Pärast pööret lääne poole kruusakate lõppes ja teetamm jätkus muldkehana. Enne lõikumist Kiia - Vääna teega jõudis teetamm ühe talu territooriumile (see talu on ilmselt pärast PSM aega rajatud). Ja nagu Wrangel juba märkis, teeb see teetamm kaare ümber kogu Vääna-Posti positsiooni. Maa-ameti reljeefikaardil on see kõik hästi näha.
Haru 2 kulges edasi Vääna-Posti positsiooni suunas, kuid lõppes järsku ära punktis L. Seal tõusis maapind äkki paarimeetrise jõnksuga ja edasi polnud teetammist maastikul enam märkigi.
Battali (ja ka Mehis Helme) kaartidel on raudtee ilusti joonistatud kulgevana otse Paldiski maantee kõrval, kuid maastikul sellele küll kinnitust ei leia. Võib-olla on seal kunagi mullatöid tehtud ja nüüd polegi enam midagi leida.
Kui sealkandis kunagi tuuritasin, siis asustust seal ei olnud. Uuenenud EV ajal on sinna ehitatud mitmed elamud. Nende alla on jäänud suurem osa harust 2. Punktis L olev haru lõpp aga peaks alles olema. Hargnemiskoha P läheduses on patareipositsiooni nr 21 jäänused (Battali järgi).
Kas harule 1 oli rajatud raudtee või oli see lihtsalt kindlustee, selle ei ole ma vastust leidnud. Pakun välja, et raudtee võis seal olla osaliselt, kuni eesliinini. On raske uskuda, et raudtee oleks rajatud kindlustatud positsiooni ette, aga nii see oleks, kui Wrangeli arvamus õige peaks olema.
Impiger
Tänud Ivalole selgituste eest. Aga huvitav oleks teada saada allikaid, millel info põhineb. Sellest võiks kellelgi tulevikus abi olla.
Mis puutub teetammi 1, (nii tähistasin selle oma kaardil), siis jääb mulle ikkagi kahtlus, et see ehitati tulevast raudteed silmas pidades (vähemasti osaliselt). Suur osa sellest on nö. väga raudteelik. Polnud ju haruldus, kui kindluse ehitamise ajal mõnedki projektid pooleli jäid. Siiasamasse võib arvata varem siin foorumis vaidlusi tekitanud tee üle Pääsküla raba Männikule.
Mis puutub teetammi 1, (nii tähistasin selle oma kaardil), siis jääb mulle ikkagi kahtlus, et see ehitati tulevast raudteed silmas pidades (vähemasti osaliselt). Suur osa sellest on nö. väga raudteelik. Polnud ju haruldus, kui kindluse ehitamise ajal mõnedki projektid pooleli jäid. Siiasamasse võib arvata varem siin foorumis vaidlusi tekitanud tee üle Pääsküla raba Männikule.
Impiger
Impiger-i kaardil on lõik 1, mis üldkaardil kajastamist pole leidnud. Kindlusteed võisid kulgeda ka paralleelselt raudteega, nende näidatud kulgemises puudub minuarust PMK-e planeerijatele omane ratsionaalsus. Punktis P on selgelt eristatavad raudteele iseloomulikud pööranguteed, neid kindlusteel vaja ei oleks.
Kaart on EW aegne sõjaväekaart.
1920. aasta aruandest võib lugeda:
Peetri positsioonil kavatseti ehitada 12 varjendit ja 2099 sülda tunneleid.
Ehitati valmis 5 varjendit, elektrijaam ja 1257 sülda tunneleid.
Vene sülla pikkuseks on 2,13m, järelikult peaks olemasolevate tunnelite kogupikkuseks olema 2715 meetrit!
Valmis saadi seega pisut üle poole kavandatud tunnelite kogupikkusest.
Lehmja-Alliku positsioonile plaaniti 4 varjendit 500 sülla tunnelitega.
Ehitati 2 varjendit ja 335 sülda tunneleid.
Kusagil peaks siis olema 713 meetrit käiku!
1920. aasta aruandest võib lugeda:
Peetri positsioonil kavatseti ehitada 12 varjendit ja 2099 sülda tunneleid.
Ehitati valmis 5 varjendit, elektrijaam ja 1257 sülda tunneleid.
Vene sülla pikkuseks on 2,13m, järelikult peaks olemasolevate tunnelite kogupikkuseks olema 2715 meetrit!
Valmis saadi seega pisut üle poole kavandatud tunnelite kogupikkusest.
Lehmja-Alliku positsioonile plaaniti 4 varjendit 500 sülla tunnelitega.
Ehitati 2 varjendit ja 335 sülda tunneleid.
Kusagil peaks siis olema 713 meetrit käiku!
Ohoo!
Kus on siis see teine valmisehitaud varjend? Nende kahe valmisehitatud vahel siis tunnel olla võikski. See mulle teadaolev varjend on nn "tagumine" nii nagu Vääna-Postil on nr2 ja nr5. Seega peaks otsima valmisehitatud varjendit 700 meetrit eesliini suunas. Lisaks siis lisab see veelgi põnevust, et sellesse üleujutatud varjendisse siseneda.
Kus on siis see teine valmisehitaud varjend? Nende kahe valmisehitatud vahel siis tunnel olla võikski. See mulle teadaolev varjend on nn "tagumine" nii nagu Vääna-Postil on nr2 ja nr5. Seega peaks otsima valmisehitatud varjendit 700 meetrit eesliini suunas. Lisaks siis lisab see veelgi põnevust, et sellesse üleujutatud varjendisse siseneda.
Samas mainitakse 1937. aasta loendis Allikul ainult ühte betoonvarjendit, mis võetud Sõjaministeeriumi valdamisele.
Harku vallas Alliku külas, Kannika talu piirides.
Varjend.
Maa sisse tehtud ehitus, põrand ja seinad betoonist, raudtalade peal betoonist kattega. Sisemine pikkus 40,4m. ja laius 7m.
1920. aasta loend oli koostatud tsaariaegsete aruannete järgi. Selles võidi andmeid ka moonutada, näidates suuremat tehtud tööde mahtu,
eksitav võib olla ka kasutatud terminoloogia?
Harku vallas Alliku külas, Kannika talu piirides.
Varjend.
Maa sisse tehtud ehitus, põrand ja seinad betoonist, raudtalade peal betoonist kattega. Sisemine pikkus 40,4m. ja laius 7m.
1920. aasta loend oli koostatud tsaariaegsete aruannete järgi. Selles võidi andmeid ka moonutada, näidates suuremat tehtud tööde mahtu,
eksitav võib olla ka kasutatud terminoloogia?
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1238
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
-
margus014
- Uudistaja
- Postitusi: 9
- Liitunud: 25 Jaan, 2011 13:04
- Asukoht: Saaremaa, Kärla vald
- Kontakt:
Superhea video. Ja muidugi müts maha sukeldujate ees!Tarmo Männard kirjutas:Mu hea sõber käis ühes nendest sukeldumas:
http://gallery.me.com/kaidokas#100379
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist