www.militaar.net

Tegin uue teema, kuna avastasin, et Vääna-Postist pole nagu eraldi räägitudki. Ühtteist saab lugeda siit ja sealt ja veel kolmandastki kohast, aga päris tüütu on kogu seda informatsiooni kokku kraapida. Teen siis väikese lühitutvustuse neile, kes pole käinud, aga huvi on.

Asukoht.

Asub ta Paldiski maanteel, kui Õismäelt Keila poole hakata sõitma, Hüüru ja Kiia vahel suurel maa-alal, mis on üldiselt kas suhteliselt lage või võsaga kaetud. Koordinaadid peaks siit umbkaudu kätte saama.

Objekt

Tegemist on nimelt Peeter Suure Merekindluse maarinde koosseisu kuuluvate rooduvarjenditega. Spetsiifilisema liigituse las paneb keegi teine, kuna ise olen militaarajaloost huvitatud vaid arhitektuurses mõttes ning ülejäänuga eriti kursis pole.

Rooduvarjendeid on alal viis pluss veel kaks süvendit. Tunnelisüsteeme peaks olema kaks, mis on omavahel ühendamata. "Peaks olema" tähendab seda, et üks neist pole kontrollitav - kogu süsteem on silmini vett täis.

Rooduvarjenditele sekundeerivad alal veel kaevikuliinid ja vist ka jaovarjendid, kui mu mälu mind ei peta. Kaevikuliine olen näinud, jaovarjendeid mitte. Targemad siis parandavad mind, kui vaja. Minu jutt keskendub eelkõige blindaažidele ja tunnelitele.

Lisaks battal.pri skeemile võite kaeda ka mu enese tehtud skeemi, mida ma kasutasin eelkõige selleks, et piltide pealt hiljem asukohta tuvastada. Skeem ja pildid ripuvad nagis: http://nagi.ee/photos/ademox/sets/281705/

Olukord

Käisin seda kanti kaemas selle kuu alguses (ehk siis augustis 2010). Nagu arvata võis, oli seis selline nagu ta on juttude järgi alati seal olnud.

Alustasime rooduvarjenditest kõige omapärasema ja suurema http://www.battal.pri.ee/suhfront/praeg ... rgof1.html uurimist. Tegu on osaliselt kahekorruselise ehitisega. Madalamalt korruselt oli juurdepääs tunnelisse, mis hetkel on ligipääsmatu. Varjend oli nagu ikka veidi ära lagastatud, metall minema tassitud, asfalditükke ja autokumme täis. Madalam korrus on veidi rõskem. Muide, keset ülemise korruse kahe ruumi vahelist avaust põrandas haigutavast august pole otsest vajadust alla ronida - saab ka lihtsamal viisil ümber nurga minnes.

Järgmisena otsisime üles esimese varjendi läheduses paikneva tunnelisse sissepääsu (sp1 - viide minu skeemil). See ei asu varjendist kaugemal kui umbes 50 meetri jagu hõredate noorte puude vahel. Tunnelisuudme ees on trelluks, kuid kõrvalt pääseb üle paekivimüüri. Tunnel ise oli enamjaolt vesine, kuid kummikutega läbitav. Peagi võib jõuda käänakuni, kus paiknes pääs eelnevalt kirjeldatud varjendisse. Pääsu tõkestav pinnas on osaliselt tunnelisse vajunud. Selle koha ligiduses võib märgata metalltoru, mis keset tunnelit püsti on torgatud. Selle otstarve on mulle igatahes jäänud arusaamatuks.

Edasi peale käänakut kulgeb tunnel veel umbes sama palju, kui sissepääsust käänakuni, ning lõpeb siis tupikuga. Kuna suund on tal umbkaudu varjendi nr.2 poole, siis võib arvata, et need oli kavas ühendada.

Suundusime järgmisena ülejäänud tunnelit otsima. Ütleksin, et gps või kaart oleks abiks, trampisime seal mälu järgi mööda põlde ja kaldusime esialgu liialt põhja poole. Lõpuks leidsime üles šurfikaevu k2, kus asub puutüvedest ja plankudest improviseeritud redel. See nägi kaunis kahtlane välja ja alla on üksjagu meetreid - ei hakanud proovima. Üritasime leida üles sissepääsu sp2. Kuna suund oli käes, siis oli selle leidmine lihtsam.

Asub see sissepääs võssakasvanud kraavis. Tunnelisuue on kõvasti pahna täis, sisse on võimalik pääseda vaid pugedes. Seal ilmneb kohe järgmine probleem - vesi. Vett on seal ikka tublisti üle põlve ja see on kristallselge, nii et nivood on üsna raske märgata. Kummik kipub läbi prügi vajuma ja pole palju vaja, kui oledki juba keradeni vees. Jällegi ei hakanud edasi minema, kuid väidetavalt kulgeb see käik päris pikalt esimese rooduvarjendi poole ja selle teel on lisaks redeliga šurfikaevule veel üks, mis asub võsas.

Tunnelipeded nagu mina võivad üldiselt nüüd koju ära minna, sest rohkem pole Vääna-Postis võimalik maa-aluseid käike külastada.

Autolammutusest Keila poole jääb veel üks varjend nr.3, mis asub maa-ameti kaardi järgi vist eramaal. Jäi külastamata, kuid väidetavalt on selle sissepääsudel trellid ees. Tunneleid ei tohiks sellest varjendist kuhugi poole minna.

Samal pool Paldiski maanteed on näha veel üks šurfikaev, otse maantee kõrval võrkaia taga. Kaev on ses mõttes kummaline, et asub justkui nr1 ja nr2 varjendeid ühendaval suunal, kuid asub eelpool kirjeldatud lõiku t5 lõpetavast tupikust veel edasi. Seega võiks spekuleerida, et Paldiski maanteest teisel pool asuv tunnelisüsteem läheb maantee alt läbi ning jõuab peaaegu esimese süsteemiga kokku - neid peaks teoreetiliselt eraldama vaid paarkümmend meetrit.

Teisel pool Paldiski maanteed on veel kolm varjendit ja kaks süvendit. Kõik nad on triiki vett täis. Ootan põnevusega, millal militaarturismi avastavad enda jaoks meie sukeldujad. Peeter Suure Merekindluse veealused tunnelid - vat see oleks alles atraktsioon!

Varjend nr2 ja süvend nr6 on maantee lähedal ja kergesti leitavad. Varjend nr.4 ja süvend nr7 on maanteelt ida suunas kulgeva kruusatee ääres tihedas võsas. Nendeni jõudmiseks tuleks jälgida sissetallatud metsaradu. Kes viitsib võsas ragistada, võib üritada üles leida kõik RV4 ja RV2 vahel asetsevad šurfikaevud. Panin nad koordinaatide ja silma järgi oma kaardile paika, kuid kontrollisin vaid esimest RV2 poole jäävat (k4). Ilusad väikesed veesilmad. Seitse meetrit sügavad
Vist.

Viimaks on võimalik veel üles otsida varjend nr.5, mis asub ühe kruusatee lõpus eramaal aerofoto järgi kellegi maja taga hoovis. Kuna tegemist on järjekordse basseiniga, siis ei hakanud sinna suure punase eramaa sildi alt trügima... tegelt see silt võis ka mingit muud värvi olla.

Põhimõtteliselt olen nüüd kõik "lühidalt" ära rääkinud, mis mul öelda oli. Loodetavasti on see ülevaade kasuks, keda huvitab paiga külastamine. Olgem siis ettevaatlikud, võtkem ohutusabinõud tarvitusele ja ärgem häirigem nahkhiirte und. Paar tükki seal juba notitasid.

Kena projektigraafika, kaarti on hea vaadata!

Üks pisimärkus - autokummid on küll hiljem sisse toodud, asfaltmört on aga algupärane ehk siis seda on kasutatud niiskustõkkena terastalastiku peal.

Kaks pikema arutelu jaoks:
1 - terminid. 'Roodu- ja jaovarjend' on küll väga levinud, aga kas ka õiged? Selles nn rooduvarjendis on kohti 100...120 mehele (eks Vene süsteemi järgi võidi muidugi toppida mehi 'skol'ko nado'). Seega vist ei vea roodu välja? Ise olen kasutanud väljendit suurvarjend.
'Jao- ja rühmavarjend'. On selliseid, kuhu mahuks ära rühm (Männikul), aga ka selliseid, kuhu ei mahuks ära jagugi (Adras, Humala ja Tutermaa vahel, Lool). Need pole ka 'kaetud laskepesad', sest meie käsitletavad varjendid on üldjuhul passiivvarjendid. Ise olen kasutanud ühtset väljendit väikevarjend.
Ehk siis, kuna me üldjuhul ei tea, kui suurtele üksustele olid varjendid mõeldud, võiks kasutada omatuletatud ja praktilisemat süsteemi.
Praktiline pole see küll segaduste tekitamiste pärast, sest nt Muinsuskaitseameti nimetused on küllaltki juurdunud. Aga neil on ka palju vigu, seepärast mina poleks neis väga kinni.

2 - loetlemine. On levinud, et valmisehitatud ja -ehitamata varjendeid loetletakse eraldi. Aga kui Sa vaatad oma kaarti, näed kohe sellise loendamisviisi kummalisust - tuleb nr 1, nr 2 ja nr 6...edasi nr 3, nr 4, nr 7 ja nr 5. Ehk, kuna ei tehtud eraldi varjendeid ja süvendeid, vaid ikkagi varjendeid (ühed jäid küll lõpetamata - ehkki 'nr 1-s' on mingi ehitis sees), võiks ka olla üks nummerdus.
Jälle - praktilisus. Muinsuskaitseameti nimetused on küllaltki juurdunud. Jälle - neil on ka palju vigu, seepärast mina poleks ka nende nummerdamises väga kinni.

Rooduvarjendi nr. 4 lähedal asuvad ka vähemalt kaks rühmavarjendit. Kui nüüd õiget terminoloogiat kasutasin. Igastahes jaovarjenditest kõvastu suuremad.

Jah, ka mina ei tea, kas Sa kasutasid õiget terminit või mitte. Sellepärast pakkusingi, et kasutaks neutraalsemat terminit, kuni teada saame, mida ja kuidas täpsemalt kasutada.
ademoxile - võrdle oma kaarti Battali omaga ka. Natuke on tunnelites erinevusi ja Sinu RV3-s on tunnel ikka olemas. See on juba EW-aegsele inventskeemile märgitud, küll lihtsalt algava maa-aluse käiguna. Tollast pikkust pole sattunud nägema.

Nagu castellum juba märkas, olen kasutanud nummerdamisel ja nimetamisel Muinsuskaitseameti registrit. Mingi artikli järgi jäi mulle mulje, et sõna "rooduvarjend" olevat tekkinud kõnekeelse väljendina, kuna vastavad varjendid olid sellised, mis mahutasid tõesti väga palju mehi (ehkki küll mitte tervet roodu). Mis puutub sellesse, et numbrid ei jookse varjenditel järjest, siis siin pooldan seda, et mingi kindel järjestus, mis on juba juurdunud (register), ehkki kohmakas või ebaloogiline, võiks säilida. Kui iga mees teeb mingi oma nummerduse ja liigituse, siis ei saa pärast enam keegi aru, millest räägitakse.

Ega see suur- ja väikevarjend ka teab mis head terminid ole - kui meil vaid kahte suurust esineb, siis küll. Aga nii lihtne see vist pole? Tegelikult see liigituse ja terminite arutelu kuulub rohkem teise teemasse.

Asfaldi päritolu unustasin jah mainimata. Alla kukkusid need tükid siis, kui kaarjad metalltalad olid kurjamite poolt ära pätsatud. Siit ka üks veidi naljaga pooleks märkus varjendite uudistajatele - vastupidiselt üldlevinud arvamusele, on ohutum liikuda nendes varjendites, mille põrand on üleni asfalditükkidega kaetud. See tähendab, et kõik varisemisohtlik on juba laest alla kukkunud ja miski enam ei ähvarda. Hoopis ohtlikum on ilus puhas ruum - siis tasuks lakke vaadata. Pole lootustki, et seal mõni metalltala veel alles on, seega ootab asfalt oma õiget aega, et ühel hetkel sealt kogu täiega alla prantsatada.

Tunnelisüsteemi täpsusega on selline lugu, et läbitava tunneli ja selle šurfikaevude asukoht peaks minu kaardi peal küllalt õige olema, välja arvatud võibolla t5 lõigu lõppemise täpne asukoht. Teine lugu on muidugi veealuse tunneliga. Praegu vaatan, et battali kaardil on üks kaev rohkem. Ise olen kindel k4, k10 ja k11 asukohtades.

RV3-st lähtuv tunnel, kas keegi on seal ka siinolijatest käinud või on see alati olnud kinnine varjend? Neid vanu eestiaegseid kaarte ma ei kipu uskuma, sest nagu Laagri omadest näha oli, polnud inspektsiooni läbiviijad vaevunud ise kõike kontrollima ja panid asja niiöelda külanaiste juttude järgi paika . Kuna k3, mis peaks nagu selle tunneli otsas olema, on triiki vett täis, siis on kaks võimalust - kui nad on ühenduses, on ka tunnel vett täis või siis nad pole üldse ühenduses.

Teine küsimus on selles, kas sissepääs battali kaardil (magistralnõi võhod), mis asub RV2-st läänes, on üles leitav? Ise ei viitsinud sinna minna. Kuna koordinaate pole, siis võib ennast seal pooleks otsida ja mitte leida. Maa-ala on küllalt suur ikkagi.

Terastalasid on ikka järgi veel küll...aga ega ohutum ikka pole, kui teras ja asfaltmört läinud - betoonis pole üldiselt rauda ja mingi tükk võib lõpuks ikka alla tulla...

Sinu RV3 kohta - EW-aegses invendis on joonisel kirjutatud, et "Maaal. käiku". Selge joonis (1:250), tunnelite skeemi siit tõesti pole. Selge, et käik on, kui pikk, ei tea.

Ja misasi seal Pääskülas on kontrollimata? Kui panna võrdlusesse Eino Puki ja Jaan Viru 2008. a tehtud markšeidermõõdistus ning Battali ja EW inventkaart, siis Battalil on rohkem vigu ja EW-skeem vastab üsna täpselt 2008. a mõõdistustele. See tunnel Saku poole - EW-skeemil on antud 'ca 3 km', 2008. a kaardi järgi on kas kraavi 1,25 km või edasi otse Vääna jõkke 1,5 km. Lõpp jäi ka 2008. a proovimata ja on kaardile oletuslikult kantud.

Ma olen ise ka kunagi teinud selle vea, et usaldasin liigselt Battali kaarti ja alahindasin EW (sõja-, mitte mäemeeste oma!) skeemi. Noh, vähemalt Pääsküla puhul on EW oma pisut paremgi.

See EW Saku poole 3 km oligi ju vähe kahtlane.
Kas teisi, Vääna-Posti, Vääna-Viti, Iru ja Humala kanti ei ole markšeideriga koos uuritud?

Suur betoonvarjend oli ehitatud nn. poolroodu tarbeks, väiksemad vastavalt jao- ja rühmavarjendid.
Ju sellest poolroodust mugandati siis nimetus rooduvarjend.
EW algusaja märkmetes kannavad suured varjendid katlavaanide nime, 1938. aasta komisjoni aruande järgi aga betoonkasarmud.

ademox kirjutas:See EW Saku poole 3 km oligi ju vähe kahtlane.
Kas teisi, Vääna-Posti, Vääna-Viti, Iru ja Humala kanti ei ole markšeideriga koos uuritud?

See, et lubatud 3 km asemel on tegelikult kuni 1,5 km läbi-uurimata tunnelit, tundub minule lihtsalt norimisena, et seda 'külanaiste'-juttu õigustada. Reaalselt tunnel ju läheb sinna suunda...
Markšeiderid telliti sellepärast, et omanikud tahtsid oma kinnisvaraarenduse jaoks riske maandada ja mingi ehituspiiranguvööndi paika panna. Kui mujal leiduks rahakas tellija, siis mäemehi saaks alati kutsuda.

ivalo kirjutas:Suur betoonvarjend oli ehitatud nn. poolroodu tarbeks, väiksemad vastavalt jao- ja rühmavarjendid.
Ju sellest poolroodust mugandati siis nimetus rooduvarjend.
EW algusaja märkmetes kannavad suured varjendid katlavaanide nime, 1938. aasta komisjoni aruande järgi aga betoonkasarmud.

Ma olen ikka selle täpse määratluse suhtes skeptiline. Ka suurte varjendite maht erineb kuni umbes kaks korda, nii et kõiki poolroodu omadeks nimetada ei tundu asjakohane.

'Katlavaan' on jah selline tore sõna, aga mina paberitest mäletan, et oligi ära seletatud, et kohalikud tarvitavat sellist väljendit. S t mitte sõjaväelaste endi väljamõeldud. Ehk kohalikud said selles faasis tööd, kui varjenditest olidki alles katlavaanid ja hiljem enam eriti ei lastud paiga peale, s t töid tegid sõdurid? Nimi jäi käibele, seda enam, rahvas üldiselt ei saanud sõna tähendusest aru?

Eks kogu PSM suhe kohalikku folkloori, kultuurilukku jms on seni läbi uurimata. Siin-seal on üksikuid mälestusi ning Gustavson on küll väitnud, et arheoloogiapärand sai tublisti kannatada, aga pole näinud arheoloogide käsitlusi sellest teemast - nagu ka etnoloogide, folkloristide jms omasid.

Katlavaan peaks tähendama punkriehituse 0-staadiumit ehk siis süvendit.

Täpselt nii, imestasin isegi selle väljendi kasutust tervikehitise kohta!

Tehke parem eraldi teema "PSM ehitisi määratlevad terminid" vms.
Mina võin neid ka lihtsalt betoonehitisteks nimetada

Ahjaa, ja kui norimiseks läks, siis kas need viidatud EW aja "täpsed" kaardid on need siin?
Sorri, aga need tänapäeva mõistes minu arvates küll täpsed pole.

Ei suuda kuidagi teemat üles leida, minu arust on aastaid tagasi sellest legendist juttu olnud.
Rääkis seda mulle sõber, kellele omakorda rääkinud seda kehalise kasvatuse õpetaja. Ja õpetajagi teadnud seda seetõttu, et ta oli sõjaväelane. Ja sõber käis selles Välisministeeriumi kõrval olevas kutsekoolis metallilõike pinke õppimas aastatel 1989-1994 vms.
Jutt nimelt nii, et Harku järve lähedal olla tunnel, mis vett täis ja tunnelis olla rong (koguni koos veduriga) sees. Paarist kohast on seda veel kuulda olnud, näiteks keegi foorumlane Korgits automotost pajatas kunagi, et objekt asuvat mingist linnaliini bussipeatusest kilomeetri kaugusel. Ja siin privaatsõnumitest lugesin, et ka kasutaja Plekkpeale on keegi näidanud ähmast pilti auruvedurist, mis pidi Harku kandis maa all olema.

Ma vaatan, et siin teatakse ja pannakse paika GPS-iga tunneleid ja šurfe - kas on ka Harku järve lähedal mingeid tunneleid ja šurfe teada ja kui suur on tõenäosus, et kuhugi sinnakanti on mingi raudteeharu läinud? Ja kas on seal süsteemis üldse selliseid tunneleid, kus võinuks 2 meetrit laia ja 3 meetrit kõrge korstnaga veduriga toimetada? Või on keegi kuskil tunnelipõhjas mingeid liipreid kohanud, kus võinuks olla näiteks raudteed mürsukärude veeretamiseks?

Eeldan, et raudteega tunnelid peaks olema hoopis kuskil suurtükipatareide asukohtade läheduses, roodudel ja jagudel poleks raudteed vaja läinud.

Ühtegi raudteed Harku järve äärde PSM ajal ei läinud. Mis nüüd viimati järve lähedal (vana Astangu ülesõit) üles võeti, oli laiarööpmeline sõjaväeraudtee, mida ehitati 1949-50.

Tunnelites oli raudteid küll, aga rohkem vagonettide liigutamiseks ja vist ainult inim-(või ka hobu-)jõul. Uhkeid auruvedureid ei kujuta seal küll toimetamas, ehkki kohati kõrgust küll. Ilusaid pilte näed nt siit:
http://battal.pri.ee/tallinn/tunnelid/astangu01.html

Ainsad tunnelid Harku järve lähedal on Astangu omad, ühes nendest ka veidi vett sees. Nii need linnalegendid tekivad.