www.militaar.net

Ennemuiste kulgeti piki jõgesid ja jääajaaegseid liivaseljandikke, ja muistne tee Harjumaalt lõunasse kulges Keila jõe keskjooksupidi Lohu linnuseni, kust siis hargnes soode vahelt Varbola poole ranniku suunas, ja Keava linnuse kohal (mis asub ju veelahkmel) läks kaheks, seljandikke pidi Tartu ja Soontagana kaudu Saaremaa suunas.

Küsimus kõlab - mis on Keila jõe muinasaegne nimi? Või vähemalt nimi enne kui ta Keila jõeks sai - niipalju sain välja uuritud et 19. saj. Keila oli Kegel, mis tähendab mitte keeglit, vaid on saksa keeli "koonus".
Tõsi küll, sakslane nimega Kegel leiutas mängu, mis sai tema nime....

Svejk kirjutas:Tõsi küll, sakslane nimega Kegel leiutas mängu, mis sai tema nime....

Kust säärane info? Sõna "kegel" oli saksa keeles kasutusel juba 15. sajandil.

Keila saksakeelne kohanimi on tõesti "Kegel", kuid see võib samahästi pärineda eestikeelsest nimest.

Esimest korda mainiti Keilat Taani hindamiraamatus ja nimeks oli Keikæl. Kas ka tollane maarahvas kohta niimoodi kutsus, kes seda teab...

medal kirjutas: Sõna "kegel" oli saksa keeles kasutusel juba 15. sajandil.

.

Mängu tähendusega?

corvus kirjutas:Soovitan mitte kasutada mõistet "maarahvas". Tegu on selgelt saksa laenuga, mida esialgu kasutati võibolla lausa segregatsiooni tähenduses. On üsna selge, et kohalik elanikkond end ise nii ei kutsunud. Vähemalt kuni uusajani.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =maarahvas

Tjah, kuidas siis õigem kutsuda oleks? Taaralasteks?

See ju kohe päris kindlasti saksa tuletis. See et maarahva nimetus tuleb saksa keele sõnast Landvolk on pigem paari mehe hüpotees. Või siis Jürgen Beyeri oma ainult. Ma üldse ei imestaks kui termin Landvolk hoopis maarahva nimest tuletatud pole. Arvestades et ka siberi soome-ugri rahvad ennast maarahvana kutsusid, siis tundub termini saksa päritolu kahtlane.

Hmmm, paistab et isegi kui eestlased omal ajal oleksid ennast kutsunud ka kotkarahvaks, saanuks sellestki terminist sakslaste jaoks alamrahva tunnus ja ärkamisaja komplesides vaeveldes vajanuks me ikka uut nime... Mis puutub sõna eestlane päritolu siis Jannsen võttis selle kasutusele saksa keelest:
.

Maamees Kristjan Jaagu ja saks Otto Wilhelm Masingu päevil olid rahval nimetused 'maarahvas' ja 'maakeel', tõlkevasted saksa keeles die Ehsten, die estnische Sprache. Umbes samal ajal ning veidi varem tõlgiti häda sunnil Ehstland - Ehstima, Esti-maa. Nii nimetid võõrad maavalla põhjaosa. XVIII sajandil ja XIX esikymnel tähendi see 'Ehsti-ma' ainuyksi Läänest, Harjust, Järvast ning Virust moodustet kubermangu.

Ühesõnaga, kui keski ütleb et maarahvas on alandavam nimetus kui eestlane, siis ma pehmelt öeldes pole nõus. Kompleksides kadakasakslastele võis see küll nii tunduda.

gnadenlose kirjutas:Mängu tähendusega?

Jah.

Some kirjutas:Mis puutub sõna eestlane päritolu siis Jannsen võttis selle kasutusele saksa keelest:

Aga kust sakslased selle nime võtsid?

Nagu ma olen aru saanud, kirjutavad vanad Euroopa kroonikud idapoolsetest (sh meie asuala) rahvatest "Aestorum Gentes", millest ilmselt "eestlased" kujunenud. Kas me ise endid nii kutsusime, on mulle teadmata.

Levinuim ja romantiliseim tõlgendus on et see tuleneb Taciituselt kes leidis kuskil põhjast aestid.... Samas pakun et sakslased (millal see rahvus veel tekkis?) tema kroonikatest eriti midagi ei teadnud ja sõna tuleneb siiski ilmakaarest. Miski kohalik saksi murre äkitse?

Aestorum Gentes vist ladina keeles ja pärinebki Tacituselt. Skandinaavlased ka rääkisid "idapoolsetest", mitte tänapäeva mõistes eestlastest"- "eistir". Mul muidugi vastav kirjandus nii ammu tudeeritud, peas valitseb tohutu virr-varr.

Muidugi oleks mõnus mõelda, et me olime tuhat+ aastat tagasi juba niivõrd tegijad, et kaugete maade asjapulgad meid ja meie maad just meie omakeelse nimega- eestlased- nimetasid. Pigem ma ebatõenäoline!

Wiki pole just alati kõige korrektsem aga miskit aestide kohta siin on:
http://en.wikipedia.org/wiki/Aesti

Ma pakun et pigem võisid kohapealsed sakslased nimetuse laenata kas skandinaavlastelt või siis oli neil siin miski omaenda murre tekkinud... Kujutan ette et ega ühtse saksa kirjakeele teke ka just päris kiire protsess polnud. Muidu päris uhke tunne oleks jah mingil moel äravalitud rahvuseks osutuda

Maarahvas oli vist pigem tähenduses (selle) maa rahvas, mitte maa v. linnarahvas. Täiesti neutraalne nimetus ja võisime end nii kutsuda küll mu meelest. Nagu paljude rahvaste endanimetus tähendab lihtsalt "inimesed". Kui oleks juba varakult olnud üldistav nimetus (eestlased) meil endil (võõrastel võis küll olla meie kohta!), siis on imelik, et see Jannseni ajaks unustatud oli.

Probleem ongi selles et maarahvas on soome-ugrilastel enesenimetusena pisut laiemalt levinud kui Beyers arvab. Mansid vaesekesed ei teagi et nende enesenimetusel "maan´s´i, maan´s´i maahum, män´ s" on põlastav saksa päritolu. Pealegi on mul kuri kahtlus et sa tõlgendad sõna "maa" kitsalt põllumajanduslikus tähenduses (maa vs linn) aga üsna tõenäolised mede ugri-mugri esivanemad mõtlesid sõnaga maa taeva ja allilma vahele jäävat ala. Üks puu tuli kah igaks juhuks taevast toetama seada... Nii et linn vs maa polnud meie esivanematel vast teema, linnad asusid ju ka maakettal. Isegi praegu kutsuvad eestlased meie planeeti Maa-ks. Eistlant ja Einsten on puhtalt skandinaavia päritolu ja kardetavasti tähistasid kõiki idas elavaid rahvaid....

Aga jah, maal elavad totud... Irw. Ma arvan et sul on rikutud linnainimese suhtumine ajaloosse Et kui külal oli muldvall ja kraav ümber siis oli tegu linnarahvaga (elas linnuses) ja kui lattaed siis maarahvaga (elas külas)?

EDIT: Ma polnud Jaanuse vastust lugenud kui kirjutasin, nii et vabandan tema tahtmatu kordamise pärast