www.militaar.net

Lingile klikates, leiate informatsiooni ühe pärandkultuuriobjektiks määratud punkrivarest. Taustainfona on kirjas, et tegemist on veel 1950ndatel kasutuses olnud punkriga. Sellele toetudes, võiks arvata, et seda hiljem pole renoveeritud. Kas pilt ja legend on reaalsed? S.t. kas lagunemisaste ja jutt sobivad kokku? Puiduspetsialistide arvamused on oodatud. Pärast tuleb võib-olla veel pilte.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index ... =parandobj

Selle foto järgi ei saa küll mitte kui s.....i aru, mis seal on. 1950. aastatel oli muidugi Lääne-Virumaal metsavendade punkreid veel nagu muda (nt MGB aruannetest - avastati Rägavere kandis Kiissa salga tühi talvepunker, mõõtmetega 5 x 8 meetrit). Kas selle juhtumi puhul on ühtegi nime, kes selles punkris olid?

Kui ma kuidagi selle informaatori kätte saan - annan teada. Senimaani on kõik läbihelistatud, sama perekonnanimega isikud, öelnud, et nad ei tea prouast midagi ega pole kuulnudki. Vallavalitsus ilmselt momendil on inimestest tühi. Kui muud üle ei jää - saadan postiga kirja.
Alljärgnev on samalaadne risuhunnik:

EELISe andmed punkrikohtade kohta on natuke liiga napivõitu. Võiks olla nimetatud, kellega punker seotud oli või vähemalt, kes selle väidab punkrikoha olevat ja miks (mõne kohta on seda ka öeldud). Lihtsalt punkriaugu laadseid moodustisi leidub metsas hulgi.

Mind huvitaks EELISes antutest näiteks Läteteperä ja see, kas toodud Härämäe on sama punker, kus haarang toimus, mille käigus 2 suri ja 3 arreteeriti (toimikus mainitud kui Paadikõrtsi järve äärset punkrit) või on need kaks erinevat. Seal oli punkreid tõesti mitmeid.

No niisugust täpsust oodata oleks liiast, kuna punkreid ja punkrikohti lihtsalt oli palju. Reeglina iga salk/mees tegi igaks talveks uue punkri. Kusagil 1950. aastate algul (mälu järgi, dokumenti ei ole käepärast) saadeti kusagil Läänemaal kaks agenti metsavendi otsima, keda nad ei leidnud, küll aga ettekande järgi leidsid paari päevaga 7 punkrit (hetkel tühjad).

Tere.See kaitsealune punkrijäänus tundub küll mulaazh olema,sellised peened roikad,nagu pildil 60 aastat kohe kindlasti üle ei ela.Hiljuti leitud külameeste punkri ca 20cm läbimõõduga laepalkidest olid vaid pehmed pakud järgi.Ja see asus kõrge maa peal,mitte rabas..Poisikesepõlvest,kuskil seitsmekümnendate lõpust,mäletan rabas olevaid eesti aegseid talumeeste turbaküüne,osaliselt püsti ja sarikate all-kümme aastat hiljem vaid palgi ja väheste säilinud laudade lasu,Teisel pildil tundub olema näiteks metsloomade söögimaja vare,omal ajal metskonnad neid ikka püstitasid,või lihtsalt poisikesed onni teinud.-metsavennal va eterniiti ka püssi ähvardusel hankida paraku polnud võimalik

metssiga kirjutas:No niisugust täpsust oodata oleks liiast, kuna punkreid ja punkrikohti lihtsalt oli palju. Reeglina iga salk/mees tegi igaks talveks uue punkri. Kusagil 1950. aastate algul (mälu järgi, dokumenti ei ole käepärast) saadeti kusagil Läänemaal kaks agenti metsavendi otsima, keda nad ei leidnud, küll aga ettekande järgi leidsid paari päevaga 7 punkrit (hetkel tühjad).

Eks see punkrite arv oli võrdes ka ümberkaudsete talude ja selles elavate meeshingede arvuga.Enamus talumehi rajas punkri ju selleks,et mopi eest pääseda,mitte sõjapidamise eesmärgil.Oldi metsas,tehti heina,naised tõid süüa ja uudiseid,rinde moodudes jälle kodus.nii elati nii 41.a.vene,kui 44.a.saksa mobilisatsioon üle.

Aga vähemalt teise pildi puhul on kindel, et tegemist ei olegi 60 aastat vana kohaga ja 1980ndatel oli seda eterniiti ka juba tükkmaad kergem hankida, ei pidanud isegi relva kasutama. Relva(sid) neild ilmselt polnudki.