www.militaar.net

Alljärgnevad read 1944 aasta taganemise kohta:
"Märjamaal asuv saksa väetrupp kavatses õhku lasta Märjamaa uue koolimaja, elektri transformaatori jaama ja Königsberg-Helsinki vahelise maa aluse telegraaf-telefoni kaabli vahevõimendus jaama. Õnneks peatus Märjamaal üks eestlastest koosnev väeosa, mingisugune politsei pataljon, kapten Sutt'i juhtimisel. Need võtsid sakslastelt ehitused üle ja sakslased lahkusid ilma kahju tegemata."

Mingeid ideid spetsialistidel, millise pataljoniga tegu oli?

Tsiteerin (1944.a. sügis Eestis):
Lääne- Eestis oli Punaarmeele vastupanu organiseerijaks kapten Julius Made, kes oli oma operatiivstaabi sisse seadnud 23.septembril kell 06.00 Silla meiereis Kullamaal. Koos temaga asusid staabis tööle kapten Sutt, kaks politseipataljoni veltveeblit ja Omakaitse liige Juho Mardus.
Olen kohanud ka seda, et kpt.Sutti on nimetatud rüg.Made staabiülemaks või II pataljoni ülemaks.
Ilmselt on aga tegu hoopiski kpt.Eugen Sütt`iga (Eugen Suttiga), kelle sõjatee algas 1942.a. juunis 183.julgestusgrupi rühmaülemana, siis veel leitnant.
Sutte oli saksa poolel ohvedeks veel, nimekirjades teinekord ka Sütt`idena: Juhan ja Richard. Mõni genealoogiahuviline võiks perekonnanimega seotud segaduse/suguluse üle vaadata.

Zolki ja Jõgi nimekirjas:
leitnant Eugen Sutt langes 25.6.1942 Idarindel!?
püha isa Salo nimekirjas:
kpt Richard Sütt suri 1952 Nürnbergis.

Сютт, Рихард Габриелович ;__.__.1897 Эстония, г. Тарту; 182 СД 232 СП; капитан; перешел на сторону врага 10.07.1941

ESMi andmebaas:
Juhan Sutt- suri Tallinnas 19.10.1982.a.
Eugen Sutt- langes (lahingus) 25.06.1942.a.
Seega peaksin oma I postitust korrigeerima ja rüg.Madega seotud kapten Sutt peaks olema Juhan Sutt?
Huvitav, et kuidas siis kpt.Made seda ei teadnud? Tema materjalides on korduvalt nimetatud/välja kirjutatud isikunimi kujul EUGEN SÜTT.

SUTT, Eugen. 10.X 1920 Trt-s. V.adv Johan S., arst
Erika Müller-Mölder. Viljm PG --38, TÜ jur 1939--42-, 17475. Trt
OK 1941, II ms-s Sks sv-s, 183.julgest.grupi (2.idapat) 9.komp rühmaül,
ltn; Rr II. Langes 25.VI 1942 Volhovi rindel Kretšnos. Pm 1942/169,
AA3, PP. Allikas: Isotamm

SÜTT, Richard. 29.XII 1897 Ta Kavilda v. Gabriel S. Trt l-k.
Vabaduss-s 6.jalav.polgu 1.roodu n ja v.ohv, ratsaluurekom ül, ltn,
1920-- 6.rüg adj abi ja kohtuasjaaj; VR II/3. Srn 11.IV 1952
Nürnbergis. EVK, EVKR. Allikas: Isotamm

SUTT, Juhan (Johannes --1937). 11.II 1911 Elvas. Linakaupm
Johannes S. Treffn g --31, TÜ jur 1932--43-, 12510, Frat.Estica. II
ms-s Sks sv-s, Sksm-le 1944, elas Geislingenis, E-s tagasi. Srn 19.X 1982 Tall-s. AA3. Allikas: Isotamm

*

vil! Juhan Sutt

Muud nimed: Johannes Suitt

Sünd. 11.02.1911 Elva
Surn. 19.10.1982 Tallinn, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1931. aastal

Astus 1932.a. Tartu Ülikooli õigusteaduskonda
Saksa armees.
1944 Saksamaale
1946 elas Geislingenis, hiljem Eestisse
1946-1982 töötas Kadrioru Elamuekspluatatsiooni Valitsuses Tallinnas

maetud 23.10.1982.a. Tallinna Metsakalmistule

http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1932

Tuli vist selgus:
sept 1944 jõudis Põltsamaale ja lasi seal laiali oma mehed 35. politseipataljoni kompül hauptmann Richard-Helmar SUTT (Peetri poeg, sündinud 1906). Eesti sõjaväes 1924 - 1935, leitnant ratsarügemendis. 1937-1940 Prantsuse võõrleegionis, 1940-1942 saksa sõjavangis, siis Orpo Estland käsutuses, Valgevenes ja Eestis. 1944-1953 Gulagi vangilaagris. Andmed ERAF juurdlustoimikust.