www.militaar.net

Püüaks autasude alateemat elavdada...

Hannoveri Langensalza mälestusmedal (1866)

Nimeline: C.STRUSS

Medal loodi kuningas Georg V poolt 27 juuli 1866, pleale Langensalza lahingut, mis Hannoveri üksused pidasid võidukalt Preisi sõjaväega 15 juuni 1866, olles Austria-Preisi sõjas Austria poolel (nagu ka Baden, Saksimaa ja Baiern).

Lisamärkusena - Hannoveri kuningas Georg V oli Briti valitseja Viktooria sugulane. Võimalk, et sellise suguluse tõttu olid ka Hannoveri autasud nimelised serval, nagu on traditsiooniliselt Inglismaa omad.
Sellest lahingust võttis osa üldse kokku ca. 25,000 Hannoveri võitlejat nii, et umbes sama palju neid medaleid ka tehti.

Medal on kujundatud Viini kunstniku Heinrich Jauner'i (1833-1912) poolt. Esiküljel Hannoveri kuningas Georg V bareljeef, kiri ümber -Georg V v.V.G.G. Koening v HANNOVER (Georg V, Jumala armust Hannoveri kuningas).
Reversil kiri - LANGENSALZA 27. JUNI 1866. loorberi pärjaga ümbritsetud.

Kahjuks peale võidukat lahingut pidid ümberpiiratud Hannoveri väed 2 päeva hiljem alla andma ning kuningas saadeti eksiili Austriasse. Sellega lõppes ühe Saksamaa pisiriigi eksistents.

Teine huvitav fakt selle lahingu kohta - 1864 aastal esimese Genfi konventsiooni raames loodud Punase Risti Organisatioon leidis kasutamist ka lahingutandril, kui 30 väljaõpetatud vabatahtliku Gothast (Tüüring) selles lahingus tegelesid haavatute abistamisega ning kandsid punase risti käelinte.

Tänan, kamraad Noor!
Jällegi üks huvitav seik ajaloost, mis nii põnev on.
Pean tunnistama, et iga foorumilkäigu ajal käin ma perra kaemas ka faleristika osa.
Näiteks, enne militaar.netiga liitumist polnud mul aimugi, et on olemas terve Lindiliistude Maailm, värvikas veel pealekauba!
Nii, et soovin püsivust harivas kirjatöös, usun, et lugejaid siin jagub.

Tänud! Lindiliistudega olen see aasta kindlasti tagasihoidlikum - olen tunduvalt valivamaks muutunud ning häid asju ei liigu lademetes ning kui liigub, siis tavaliselt liialt kalli raha eest

Selle aasta minu märksõna saab olema õppimine ning info kogumine. Mõned huvitavad asjad aga ehk õnnestub ka ülesse korjata.

Mis selle medali puhul mulle eriti aga meeldib on kuninga habe esiküljel.... olid ajad olid moed

olid ajad olid moed

Ajad ja moed võivad ju muutuda, aga osade isaste mure oma peanupu otsa tekkiva sääselennuvälja pärast on muutumatu

Kuidas preislased neid medaleid kätte jagada lubasid?

Vabanudst, polnud aega kohe vastata ja siis läks meelest...

Selliste autasude kandmine hilisema keisririigi (Kaiserreich) ajal (1871-1918) oli täiesti lubatud ning isegi loodi lisaks (mälestusmedalid, rügementide autasud) Preisimaa heakskiidul (ju otsiti sellisel viisil ka varjatult lepitust).
Põhimõtteliselt kõik, mis oli varem inimesele välja antud, mis ei läinud vastuollu autasude kandmise eeskirjadega, oli võimalik ka kanda. Nagu olen ka varem maininud, suuremad piirkonnad võisid oma autasusid kanda riiklike autasude ees (Baiern, Saksimaa). Väiksemad riigid-piirkonnad võisid luua uusi autasusid ning vastavalt piirkonna regulatsioonile kanda neid peamiste keisririigi autasude järel. Rääkides aga vaenlaste autasudest - isegi I Maailmasõja ajal sõjavaelased kandsid nii Venemaa kui ka Inglise autasusid autasu- ja lindiliistudel (tulenes vist ka kuninglikest sugulus-sidemetest). Rääkimata “eksootilistest” asjadest – näiteks Jaapani ordenid/medalid, mida enamasti omasid Saksamaa merevaelased.

Hannover ei olnud ainukene, kes 1866 sõja mälestusmedali kasutusele võttis. Hannover oli üks, kes küll kaotas oma kohaliku valitsuse, kuid sõjavaelased, olles liidetud teiste üksuste alluvusse, kandsid varajasemaid autasususid edasi.

Siin veel uks näide minu kogust (vabandust, osad daatumid ning andmed tekstis korduvad eelnenult postitatuga – laisk - copy/paste arvutist on lihtsam ):

Württembergi kuninga Karl I Sõjateenistuse medal (1 kampaania)

Seda medalit annetati Austria-Preisimaa sõjas (“7 nädala sõda”) osalenutele, mis peeti 14 juuni 1866-23 august 1866) Saksamaa Konföderatsiooni ning Preisi kuniningriigi ja tema liitlase Itaalia vahel.
Kolm nädalat peale Königgratz’i lahingut (“Schlacht bei Königgrätz“ ) Württembergi üksused said lõplikult lüüa Edwin von Manteuffel juhitud Preisimaa väekoondise käest Tauberbischofsheimi linna juures.
Württemberg oli kohustatud maksma 8,000,000 kuldnat (?) Preismaa vastalises sõjas osalemise eest ja Württembergi sõjavagi läks täielikult Preisi Armee alluvusse alates 1870 aastast.
Württembergi 126. Rügement läks Preisimaa XIII Armee korpuse alluvusse. Ülejäänud Württembergi üksused jäid aga siiski kohaliku Sõjaministri otsesesse käsutusse. Peale Saksa keisririigi loomist 1871 Württemberg omas jätkuvalt täieliku kontrolli oma postiteenistuse, telegraafi ning raudtee üle (sellel ajaperioodil üsna tähtsad!).
Sõja tulemusena “Lõuna riigid” läksid Austria alt Preisimaa mõjusfääri. Sammuti Itaalia sai omale Veneetsia.

Antud medal loodi 1867 aastal Württembergi kuninga Karl I-se (elas 6 märts 1823 - 6 oktoober 1891) poolt. Seda autasu teatakse ka kui medalit “1866 peetud sõja lojaalse teenistuse eest” (“Für den Krieg 1866 - Fur treuen Dienst").
Medali esiküljel on kujutatud kuningas Karli nimetähti koos krooniga. Tagaküljel ristatud mõõgad kilbil, millel kiri “Lojaalse teenistuse eest sõjas (kampaanias) “ (Für treuen Dienst in einem feldzug).
Kiri tagaküljel viitab sellele, et selle omanik võttis sellel ajaperioodil osa ainult ühest kampaaniast. Palju haruldasem on sarnane medal kahe kampaania eest.

Ja siin just äsja minuni jõudnud ilus foto Württembergi portupee allohvitseriga kuninglikust Grenaderite Rügemendist “Olga” Nr. 119. Rügemendi patrooniks oli Nikolai I teine tütar Olga Nikolaejevna, kes abiellus Württembergi kuninga Karl I-sega 13 juuli 1846, Sankt Peterburgis.

Allohvitser kannab oma autasuliistul alljärgnevaid autasusid:

1. arvatavasti Württembergi kuld- voi hõbe teenete medal
2. Württembergi pikajalise teenistuse rist
3. 1870-1871 Prantsuse – Preisi sõja mälestusmedal sõjaliste teenete eest
4. Württembergi kuningas Karl I Sõjateenistuse medal (1866 Austria – Preisimaa sõda siis)
5. kuningas Karli 25nda kroonimise aastapäeva medal
6. mõistatus


Nagu näha, sellel härral on kenakesti autasu 1866 aasta sõjast, kus Württemberg osales Preisimaa vastasena ning paari aasta pärast medal Preisimaalt, Prantsuse – Preisi sõjast, kõrvuti autasuliistul.

6 näib olevat mingisugune Prantsuse Medaille Militaire'i varane vorm.

Ursus kirjutas:6 näib olevat mingisugune Prantsuse Medaille Militaire'i varane vorm.

Kindlasti mitte;

1. medali suurused ei klapi kohe üldse
2. Médaille militaire erinevad perioodid on kõik "rippuvad" lindirõnga küljes oleval lisal (2. vabariik - kotkas, 3. - all, pildil)
3. tegemist on ühe vähim levinud Prantsuse autasuga mida annetati välismaalastele.... praktiliselt mitte kunagi sakslastele

Siin võrdluseks 1870 aastal kasutusele tulnud 3. vabariigi Médaille militaire:

Siin veel üks huvitav vanem autasu, millel kohe varsti juubel tulemas

Hessen-Kasseli 1814-1815 mälestusmedal (Hessen Kassel Kriegsdenkmünze für 1814-1815)

Tegemist on väheliikuva Napoleoni sõdade perioodi mälestusmedaliga sellisest pisikesest vürstiriigist nagu Hessen-Kassel.
Napoleoni sõdade alguses oli tegemist üldse Prantsuse vasallriigi osaga Vestfaali kuningriigis (1807-1813). September 1813 Kasakad vabastasid Hessen-Kasseli alad ning sellest piirkonnast sai iseseisev vürstiriik, Saksa Liidu (Deutscher Bund 1815-1866) osana.
Medal loodi Napoleoni sõdadest osavõtnutele kuurvürst Wilhelm II poolt 14 märts 1821. Statuudis oli ära määratletud medali saajad nii: sõjaväelased ja isikud kes aastatel 1814-1815 teenisid lahinguväljal isamaa värvide all, ületasid Reini jõe ning pöördusid tagasi korralikult teenides.
Järgides selle aja tavasid, autasu valmistati sõjasaagiks saadud Prantsuse kahuritest. Selle tõestuseks on medali servale löödud tekst “AUS EROBERTEM GESCHÜT”.

Lahingutegevusest võttis osa üks Hessen-Kasseli diviis kindral Von Engelhardt-i juhtimisel.

Badeni teenistuse (lahingust osavõtnu) medal, pandlaga 1870-1871 (Felddienst-Auszeichnung)

See kena autasu loodi Badeni suurhertsog Leopold I (1790 – 1852) poolt, et tunnustada Badeni sõjavaelasi, kes võtsid osa erinevatest kampaaniatest lahinguväljal.
Suurhertsog Friedrich I lisas 7 septembril 1866 statuuti metallist pandla, mis lisati lindile ja millel oli välja toodud periood või aasta, mille eest autasu oli annetatud. Medaleid koos erinevate pannaldega (kokku 18) jagati tagasiulatuvalt isegi Napoleoni sõdade eest aastaarvuga 1805 (kõik varajasemad kui 1866 lisad on haruldased).
Minu oma on “uusim mudel” Prantsuse – Preisi sõjast, millest Badeni üksused võtsid osa ühendatud Württembergi korpusega (Kombiniertes Württembergisch-Badisches Korps) 3. Armee koosseisus Preisimaa kroonprints Frederick III juhtimisel.

Oldenburgi Peter Friedrich Ludwigu Ordeni Rist, 2 klass (Haus und Verdienstorden von Herzog Peter Friedrich Ludwig)

Orden loodi Oldenburgi suurhertsog Paul Friedrich Augusti (1783 – 1853) poolt 27 november 1838, mälestamaks oma isa Peter Freidrich Ludwigut (1755 – 1829).

Huvitav fakt on, et Peter Freidrich Ludwig kasvas üles oma onu, Oldenburgi hertsogi Friedrich Augusti õukonnas, kus viibis sageli ka täditütar Sophie Friederike Auguste, kes pärastpoole sai Venemaa keisrinnaks Katariina II nime all.
Hertsog Peter Friedrich Ludwigi isa, Preisi kindralmajor ja Holstein-Gottorfi hertsog Georg Ludwig (1719–1763), oli Rootsi kuninga Adolf Fredriki vend ning Gustav III ja Karl XIII onu. Georg Ludwig tuli oma sugulase Peeter III kutsel 1761 Venemaa teenistusse ja nimetati 21. veebruaril 1762 Venemaa feldmarssaliks, kuid pärast samal aastal toimunud riigipööret ja Peeter III surma pöördus isa tagasi Holsteini, kus 1763. aastal suri.

Peter Friedrich Ludwig aga jäi Venemaale ning osales 1768–1774 toimunud Vene-Türgi sõjas. Pärast sõda ostis ta 1774. aastal 100 000 hõberubla eest Eestimaa kubermangus Bistramide aadlisuguvõsale kuulunud Raikküla mõisa. 1782 müüs Peter Friedrich Ludwig mõisa 100 000 riigitaalri eest riiginõunik Karl Friedrich von Staalile (1721–1789).
Selle autasu looja, Paul Friedrich Ludwigu vend Peter Friedrich Georg (1784–1812) abiellus 1809 Paul I tütre, suurvürstinna Jekaterina Pavlovnaga (1788–1818) ning oli Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.

Tagasi autasu juurde – tegemist oli Oldenburgi õukonna autasuga, mida annetati riigi teenimise eest või siis teistele kõrgklassi inimestele.

Alles 18 veebruar 1910 loodi ordeni klasside kõrvale ka rist ning medal allohvitseridele ja sõduritele ning madalama klassi riigiteenistujate tunnustamiseks. Muudatusega viidi sisse kuld-; hõbe- ja raudristi klass (1-3 klass). Autasu kadus juba 1918 aastal, nii, et lühikese eksisteerimise jooksul 2 klassi risti mõõkadeta jõuti annetada ainult 1,537 korral.

andmed:
http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Friedrich_Ludwig
http://www.oldenburg-orden.de/

Ütleksin, et see on vägagi oluline autasu Sinu kollektsioonis! Olgu nende teistega kuidas on, kuid selle väljateeninud mees osales tänaseni olulises sõjakäigus...
Vahest tekitas selline sõnastus Sinus mõnevõrra rohkem huvi selle sõja vastu...

terv
o

oleeg kirjutas:Ütleksin, et see on vägagi oluline autasu Sinu kollektsioonis! Olgu nende teistega kuidas on, kuid selle väljateeninud mees osales tänaseni olulises sõjakäigus...
Vahest tekitas selline sõnastus Sinus mõnevõrra rohkem huvi selle sõja vastu...

terv
o

Oleeg, palun seleta lahti

Tsiteerides klassikuid: "Rahu, ainult rahu..."

Tegemist on sõjaga, mille tähtsus ajaloos on ülisuur.

terv
o