Eriüksused

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
Kasutaja avatar
ancien
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 05 Jaan, 2009 20:13
Kontakt:

Postitus Postitas ancien »

Võõrleegioni ajakirja ”Kepi Blanc” 2009 a. märtsi kuu numbri kohaselt on leegion täitmas maailmas järgnevaid missioone:

Afganistaanis 2 REG / 1. kompanii/ Groupe de Commandos de Montagne.

Guyanas 3. REI kaitsmas CSG-d.

Djiboutis 13 DBLE, 1. REG / 3 kompanii, 2. REP / 2 kompanii, 2. REG / CA ja 1. REC / 1. eskadron

Mayotti suveräänsust on kaitsmas DLEM

Uus Kaledoonias 2. REP / 1. kompanii

Elevandiluurannikul 1. REG / 2. kompanii ja 1. REC / 3. eskadron / 5. eskadron

Tchaadis 1. REG / CCL & EMY ja 2. REI / 5. kompanii
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas Leo »

7. märtsi Helsingin Sanomat kirjutas lk A 6-7 Soome KJ eriüksustest http://www.hs.fi/kotimaa/a1425623986600

Hybridisota toi erikoisjoukot etulinjaan

Utti/Upinniemi. Puolustusvoimat on kymmenen viime vuoden aikana luonut kaksi matalalla profiililla toimivaa joukkoa, joiden merkitys kasvaa koko ajan.

Utin jääkärirykmentin erikoisjääkärikomppania ja Rannikkoprikaatin erikoistoimintaosasto eivät juuri julkisuudessa näy, vaikka ne ovat Puolustusvoimien nopeimmin käytettäviä korkean valmiuden joukkoja.

Pitkälle koulutettujen erikoisjoukkojen tärkeys nousi pintaan Ukrainan sodan sytyttyä, kun Venäjä käytti erikoisjoukkojaan Krimillä niin sanotussa hybridisodassa. Puolustusvoimien komentaja Jarmo Lindberg muistutti viime syksynä maapuolustuskursseilla, että perinteisen asevoiman osalta sodankäynnin painopiste on nykyään tiedustelussa sekä erikoisjoukkojen, ilma-aseen ja kaukovaikutteisen tulen käytössä.

"Ilman korkean valmiuden suorituskykyä puolustaja joutuu heti altavastaajaksi", Lindberg korosti. Puolustusvoimat alkoi rakentaa erikoisjääkärikomppaniaa ja erikoistoimintaosastoa ammattimaisesti toimiviksi joukoiksi vuosina 2004–2005. "Vie kymmenen vuotta, ennen kuin erikoisjoukon mies on valmis", muistuttaa Rannikkoprikaatin komentaja, kommodori Raimo Pyysalo. Erikoisjoukkojen sotilaista on niukasti julkista tietoa. Se tiedetään, että he ovat poikkeuksellisen pitkälle koulutettuja.

"Koulutukseen kuuluu kurssi toisensa perään", Pyysalo kuvaa.

Erikoisjääkärikomppanian ja erikoistoimintaosaston sotilaat käyvät läpi saman peruskoulutuksen Puolustusvoimien erikoisjoukkokurssilla. Erona on se, että jatkokoulutuksessa Utissa painotetaan helikopteri- ja laskuvarjotoimintaa, kun taas Upinniemessä keskitytään sukeltamiseen ja merelliseen ympäristöön. Puolustusvoimissa korkea valmius on liitetty perinteisesti ammattilaisten miehittämiin Ilma- ja Merivoimiin. Maavoimat on taas Suomessa pitkälti koulutusorganisaatio. Käytännössä paras maavoimallinen valmius on erikoisjääkärikomppanialla ja Merivoimien alaisella erikoistoimintaosastolla. "Toimintaympäristömme on muuttunut ihan viime aikoina. Kyllä tämä joukko on valmiudellisesti kärjessä. Olemme Maavoimien johdolla hioneet vielä pieniä yksityiskohtia", sanoo Utin jääkärirykmentin komentaja Petri Mattila. Erikoisjoukot eivät paljasta valmiuteen ja vahvuuteensa liittyviä yksityiskohtia. Myöskään joukoille räätälöityä erikoismateriaalia ei esitellä julkisesti.

Erikoisjääkärikomppanian "erkkarit" ja erikoistoimintaosaston "etolaiset" palvelevat aliupseerin viroissa erikoisjääkärin ja taistelusukeltajan tehtävissä. Heidän nimiään ei kerrota, eikä kasvoja saa kuvata. Suomen erikoisjoukoilla ei ole puolustushaaraesikuntiin verrattavaa omaa esikuntaa, kuten esimerkiksi Ruotsissa, Norjassa ja Tanskassa. Erikoisjääkäreiden ja erikoistoimintaosaston toimintaa ohjataan Maavoimien ja Merivoimien esikunnista. "Tämä toimii näinkin. Meidän pitää kuitenkin seuraavan viiden vuoden aikana pohtia, saataisiinko omasta esikunnasta jotain hyötyä", eversti Mattila sanoo. Suomalainen erikoisjoukkojen sotilas on tuttu näky kansainvälisissä kriisinhallintatehtävissä. Käytännössä lähes kaikki ovat keränneet kokemusta useaan otteeseen Afganistanissa, jossa he ovat kouluttaneet turvallisuusviranomaisia esimerkiksi lääkintätaidossa, ampumisessa ja operaatiosuunnittelussa.

Eversti Mattila sanoo, ettei suomalaisia erikoisjoukkoja ole käytetty taistelu- tai tiedustelutehtävissä.

"Meille on muutaman kerran tullut tilanteita, joissa on avattu tuli sitä joukkoa kohtaan, jota olemme kouluttaneet. Kun vastapuoli on avannut tulen, me olemme myös avanneet tulen itsepuolustukseksi." Mattilan mukaan suomalaiset erikoisjoukot eivät merkittävästi poikkea esimerkiksi ruotsalaisista. Yksi poikkeus kuitenkin on. "Ruotsin ja monen muun maan erikoisjoukoilla on tehtävänä valmistautua pelastamaan kansalaisia ulkomailta. Meillä ei sitä tehtävää ole, ja tilanne on kaiken kaikkiaan Suomessa vähän epäselvä. Jos kysymme, kuka on siihen oikeasti valmistautunut, niin meiltä ei ehkä löydy sellaista", Mattila sanoo. "En sano, että pelastamisen pitäisi olla erikoisjoukkojen tehtävä, mutta jollekin viranomaiselle pitäisi luoda kyky, lait ja asetukset, että se on tarvittaessa mahdollista. Sellainen väline pitäisi löytyä ulkoministeriön työkalupakista."

Suomalaiset erikoisjoukot käyvät säännöllisesti koulutuksessa ulkomailla. Lisäkoulutusta hankitaan muun muassa Ruotsista, Saksasta ja Yhdysvalloista. Oppia on haettu myös Naton Belgiassa sijaitsevasta erikoisjoukkojen koulutuskeskuksesta (Nato Special Operations Headquarters, NSHQ). "Olemme osa Puolustusvoimien erikoisjoukkojen kurssijärjestelmää", sanoo Rannikkoprikaatin meritiedustelupataljoonan komentaja Misa Kangaste. "Siinä on valtava mahdollisuuksien kirjo. En mielelläni mene yksityiskohtiin."

Lisaks kommenteeritud sisututvustus. Soome KJ alustas eriüksuste aktiivsemat ettevalmistust 2004-2005 ja hetkel on olemas 2 üksust. Uttis paikneb maaväe erijäägrikompanii ja Upinniemis on mereväe eriüksus. Üksuste täpsed suurused ei ole avalik informatsioon, kuid üksuste nimedest võib välja lugeda, et maaväe eriüksuses on sadakond operaatrit ja mereväes mõnikümmend. Eriüksuse operaatorid on kaadriallohvitserid, kellel on tähtajaline 5 a tööleping, mida võib pikendada 2x, nii et eriüksuses saab teenida kuni 15 a. Eriüksusesse kandideerimiseks on vaja läbida 11,5 kuu ajateenistus Soome kaitsejõududes ja osaleda selektsioonis, mida korraldatakse kord aastas. Selektsioon kestab 4 päeva ja sealt valitakse 12 koolitatavat u 100 kandidaadi hulgast, kes lähevad 1 aasta kestvale eriüksuse baaskursusele, mis on sama nii maaväes kui laevastikus. Eelmisest kursusest palgati 4 operaatorit, 2 maaväkke ja 2 laevastikku. Reaalsetel operatsioonidel soomlased osalenud ei ole, tulevahetusi on olnud enesekaitseks, näiteks kui nende koolitatavat üksust on rünnatud. Keskmine operaator on 28-29 aastane ja teeninud armees 7 aastat. Kuigi see ei ole kandideerimisel nõutav, on enamik operaatoreid olnud ajateenistuses langevarjurite või sukeldujatena. Operaatori teenistus koosneb suurest hulgas koolitustest, mida tehakse ka koostööd teiste riikidega, näiteks õhuväe tulejuhte koolitatakse Rootsis ja hetkel on pooleli 20 nädalat kestev parameedikute kursus, millel on osalejaid kõikidest põhjamaadest.

Soomes ei ole seadusega määratud, milline üksus päästab välismaal hättasattunud Soome kodanikke, seda seadust veel oodatakse. Näiteks EOG sai selle õiguse eelmisel aastal.

Soome kaitsejõudude omapära on selles, et ajateenistuses koolitatakse ka ajateenijatele erialasid, mis enamikes riikides on kaadri teema, näiteks langevarjurid ja sukeldujad, kelle ajateenistus kestab praktiliselt 1 aasta. Seega on erioperatsioonide võimekus päris suur, SA struktuuris pannakse lisaks kaadrile välja langevarjurite pataljon ja sukeldujate kompanii.
mb
Liige
Postitusi: 386
Liitunud: 17 Okt, 2009 16:08
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas mb »

Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas kaur3 »

Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas Leo »

Päris tendentslik artikkel oli, kuidas kammitud ja lipsustatud admiral imestab, et SEALi operaatorid on habemetes ja pikkade juustega, kuid selge on ka see, et aastakümnete jooksul on üksus palju muutunud.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas kaur3 »

Seal team 6 koosseisu number tuli ilmsiks FP vehendusel.
No one seems able to explain how or why it happened, but earlier this month the Government Accountability Office went ahead and published a report that contained a fascinating and secret detail: the exact size of the Navy’s SEAL Team 6. No one really seemed to notice until FP’s Sean Naylor, who soaks up all of the Special Ops-related information he can find, flipped through the 71-page report, discovering that as of fiscal year 2014, the unit had a total of 1,787 authorized positions, of which 1,342 are military and 445 are civilian. But people are still scratching their heads as to how the numbers made it into the public sphere. “I don’t know why they would do that,” a former team member told Naylor.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas Leo »

Inimlik viga ilmselt. Pandi raport kokku ja keegi jättis baasandmetes olnud numbri sisse.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas kaur3 »

maksipoiss
Liige
Postitusi: 1742
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas maksipoiss »

Kus kohas see killerkomando tegutseb, söekaevanduses või?
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas mutionu »

maksipoiss kirjutas:Kus kohas see killerkomando tegutseb, söekaevanduses või?
Mingi riik Lõuna-Ameerikas oli vist.
madiss
Liige
Postitusi: 409
Liitunud: 20 Nov, 2015 23:40

Re: Eriüksused

Postitus Postitas madiss »

maksipoiss kirjutas:Kus kohas see killerkomando tegutseb, söekaevanduses või?
Peruu armee eriüksuslased iseseisvuspäeva paraadil Limas 08.12.2009
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas Leo »

Kui netist Peruu armee pilte guugeldada, siis seal on ikka igasugu maskeraadi, eks see söekaevuri mundris paradeerimine kuulub ka kohalike traditsioonide hulka. Näiteks on pealuu maalinguga marssijad ja täisghilliega snaiprid euroopalikel paraadidel suhteliselt harv nähtus, kuid seal on ilmselt yksuse maine kysimus maksumaksjaid järjekordselt maalingutega yllatada. Mind huvitab hoopis see, kas need hirmsad maalingud on paraadi jaoks, voi lähevad nad lahingusse ka pealuupiltidega? Peruu armee varustus ja tehnikat vaadates neil eriti midagi hoisata ei ole, tyypiline arengumaa, kus on aastakymnete jooskul koik kokku rabatud, mis odavalt ripakil voi moekas tundub. Isegi käsitulirelvadega on pilt väga kirju, soomustehnnikat on ka palju mudeleid kuid vähe liikuvaid yhikuid, sama pilt on ohuväes. Huvitav, et osa koptereid on maaväe juures, teised aga ohuväel, ei saa aru, mis loogika seal on?
Gordon
Liige
Postitusi: 57
Liitunud: 22 Jaan, 2007 15:46
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas Gordon »

Leo kirjutas: Peruu armee varustus ja tehnikat vaadates neil eriti midagi hoisata ei ole, tyypiline arengumaa, kus on aastakymnete jooskul koik kokku rabatud, mis odavalt ripakil voi moekas tundub. Isegi käsitulirelvadega on pilt väga kirju, soomustehnnikat on ka palju mudeleid kuid vähe liikuvaid yhikuid, sama pilt on ohuväes. Huvitav, et osa koptereid on maaväe juures, teised aga ohuväel, ei saa aru, mis loogika seal on?
Mis siin keerulist?
Maaväe juures on need kopterid, mis õhku ei tõuse ja õhuväes need, millel on teoreetiline šanss õhku tõusta.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Eriüksused

Postitus Postitas kaur3 »

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist