www.militaar.net

Lugedes foorumit on aegade jooksul tekkinud pilt, et Eesti "riigikaitsesüsteemis" eksisteerib hulk kummalisusi, mis ei toetu justkui (praktilisele) vajadusele vaid inertsile, hirmule vastutuse ja otsustamise ees ning "kusagil asuvatele kallutatud jõududele". Ehk tasuks proovida defineerida ja kirja panna Eesti riigikaitse seisukohalt vajalikud praktilised otsused? Unistada ju võib? Eriti, kui rahast ei räägi.

1) Pikaajaline poliitiline kokkulepe ( Laaneotsa värske mõju )
2) Paremad sotsiaalsed garantiid kaitseväelastele ja liitlastele
3) Ajateenijate arvu suurendamine
4) Tankipataljoni loomine
5) Liitlastele relvad koju (+ reservistidele? Osaliselt juba toimib)
6) Hajutatud lao-võimekus
7) Laskeväljad suurtükkidele/tankidele
Tsiviiltaristu kooskõlastamine sõjaaja vajadustega (sillad, varjendid, varud, meditsiin jne)
9) relvade camo lubamine
10) Süsteemne sissiõpe KLs, KVs...

Kas see seitsmes punkt juba mingil moel osalist lahendust pole leidnud? Kuskil käiakse ju laskmas ja ka neist planeeritavatest laskealadest on aeg-ajalt ajakirjanduses juttu tehtud, Nõval ja kus veel ...

Lemet kirjutas:Kas see seitsmes punkt juba mingil moel osalist lahendust pole leidnud? Kuskil käiakse ju laskmas ja ka neist planeeritavatest laskealadest on aeg-ajalt ajakirjanduses juttu tehtud, Nõval ja kus veel ...

Alasid vist veel välja valitud pole,Nõval olid kohalikud vastu ja koguti isegi internetis allkirju laskevälja vastu.

USP kirjutas:Lugedes foorumit on aegade jooksul tekkinud pilt, et Eesti "riigikaitsesüsteemis" eksisteerib hulk kummalisusi, mis ei toetu justkui (praktilisele) vajadusele vaid inertsile, hirmule vastutuse ja otsustamise ees ning "kusagil asuvatele kallutatud jõududele". Ehk tasuks proovida defineerida ja kirja panna Eesti riigikaitse seisukohalt vajalikud praktilised otsused? Unistada ju võib? Eriti, kui rahast ei räägi.

1) Pikaajaline poliitiline kokkulepe ( Laaneotsa värske mõju )
2) Paremad sotsiaalsed garantiid kaitseväelastele ja liitlastele
3) Ajateenijate arvu suurendamine
4) Tankipataljoni loomine
5) Liitlastele relvad koju (+ reservistidele? Osaliselt juba toimib)
6) Hajutatud lao-võimekus
7) Laskeväljad suurtükkidele/tankidele
Tsiviiltaristu kooskõlastamine sõjaaja vajadustega (sillad, varjendid, varud, meditsiin jne)
9) relvade camo lubamine
10) Süsteemne sissiõpe KLs, KVs...

11) Viia sisse tulumaksuvabastus reservväelastele laskmise ja üldfüüsilise vastupidavuse testide täitmisel.

paharet kirjutas:

Lemet kirjutas:Kas see seitsmes punkt juba mingil moel osalist lahendust pole leidnud? Kuskil käiakse ju laskmas ja ka neist planeeritavatest laskealadest on aeg-ajalt ajakirjanduses juttu tehtud, Nõval ja kus veel ...

Alasid vist veel välja valitud pole,Nõval olid kohalikud vastu ja koguti isegi internetis allkirju laskevälja vastu.

Allkirju kogusid ja käunu õhutasid paar maaomanikku. Ei saa öelda, et kohalikud vastu olid. Omaette komöödia oli ka kamina asjajamine, millega kohalikul volikogul karv turri aeti. Kamin on selliste asjadega ennegi tappa saanud ja nad ei õpi küll millestki. Oman seal kandis mitut tuttavat, seetõttu kursis asjadega.

Vähemalt korra on õhutõrjujad Nõval laskmas käinud, sel aastal peaks jälle minema.

4) punkt ehk tankipataljoni loomine üksinda ei päde, see on ikka komplekssem ettevõtmine. Arengukavas oli selle nimeks "soomusmanöövrivõime" loomine, sinna hulka kuuluvad lisaks tankidele ka JV lahingumasinad ja lahingutoetuselement. Samamoodi, nagu rehvid kuuluvad velgedega kokku, kummasti üksikuna on vähe kasu (kui eesmärgiks on auto veerema saada. Praepanni toetamiseks või päikese käes istumiseks pole terveid rattaid muidugi vaja).

Lisan omalt poolt ühe punkti:
11) Siinkohal võtaksin kasutusele sõna "üldkaitseplaan". Laiapõhjaline riigikaitse, millest viimasel ajal on hakatud rääkima, on ehk liiga lohisev ja ebatäpne.
Üldkaitse sisaldab endas kõiki eluvaldkondi sisaldavat plaani mistahes füüsiliste ohtude vastu võitlemiseks. Seatakse ülesanded igas sektoriks toimetamiseks erinevate stsenaariumide puhul, samuti leitakse vahendid kriisiolukorras löögi alla sattuvate sektorite toetamiseks. Siinkohal peaks läbi mõtlema KL põhise abipolitsei süsteemi efektiivsuse, kalkuleerima kriisi- ja sõjaaegse päästejõudude vajaduse. Mul on juba pikemat aega tunne, et pääste- ja politseireserv kuluks meile ära, eraldi KL-st. Just seepärast, et sõja korral panevad KL-lased selga laigulise, mitte sinise vormi ning lähevad sõjaplaani pidama, samal ajal leidub kindlasti rohkem või vähem tõpraid, kes marodööritsema ja röövima hakkavad.
Ja nõnnamoodu edasi, planeerides juba olemasolevate ressursside kasutamist ning vajadusel soetades uusi.
Hetkel pole aega pikemalt kirjutada.

Elu on näidanud, et KL -i õppustel käimisele mõjub tugevalt see, et pole seadust, mis lubaks viibida õppusel, koos keskmise palga säilitamisega(seda peaks maksma ilmselt riik).

Punkt 12:
Need, kes valivad/saavad 11 kuulise teenistuse - neile maksab riik bakalaureuse õppe nominaalajal stipendiumit.

Sellega lööks mitu kärbest ühe hoobiga. Kõik me teame, et KRA testides valdavalt tehakse ennast lollimaks, et mitte "mõttetult" 3-e lisakuud saada. See motiveeriks ülikoolis õppijaid või õppima minejaid just tegema vastavaid teste paremini. Kuidas see mõjuks vastava ajateenijate grupi kvaliteedile, on arvatavasti ilmselge. Lisaks, võibolla motiveerib see lihtsalt mõnda venda astuma ajateenistusse. Väga lihtne, minu arvates efektiivne ning kindlasti mitte väga üleliigselt kallis soodustus.

Inspireeritud on see eelkõige IDF'ist, kus samuti meelitatakse minu teada ohvitseriks saamist tasuta kõrgharidusega. Kõrgharidus on meil hetkel valdavalt tasuta, kuid õppimise muu finantseeringuga võib nii mõnelgi olla tõsiseid raskusi. Tean omast käest...

Riik võiks ka pankadega kuidagi kaubale saada, et neile, kel näiteks minek mingil põhjusel hiljemaks on jäänud, olgu siis enda või riigi "süül", antaks ajateenistuse ajaks ning pool aastat peale seda eluasemelaenule maksepuhkust. Ilma et see kuidagi edasiste maksete suurust mõjutama hakkaks. Ja veel- isikud, kes on tervislikel(eriti just igatsugu vaimsed häired) põhjustel ajateenistusest vabastatud, peaksid juhilubade saamiseks ikka päris korralikult vaeva nägema.

Elik alla 9 kl haridust juhilube ei tohiks saada oleks tegelikkuses kõige toimivam lahendus. Aga ilma 9 kl hariduseta ka Kaitseväkke ei võeta.

Täpsemalt siis Setu kommentaarile olgu öeldud, et tuleb vastavusse viia Põhiseadusega. Kui ma ei eksi, siis põhiseaduse järgi on öeldud, et inimene on kohustatud haridust omandama põhihariduseni või 17-aastaseks saamiseni. Mina viiks paranduse nii, et kohustus ongi põhiharidus kätte saada, muidu mõni ootab vanuse täis ja teda ei koti enam edasine.
Kui põhiseaduses ette antud kohustuslik haridus ei ole omandatud, siis ei saa sa ka tulevikus omandada juhilubasid, minna valima või teha teisi kodanikuprivileege.

Paljalt hariduse/vanuse peale rehkendada... Kui gümnaasiumi lõpetanud kavalpea võtab end näiteks ajateenistusest mingi vaimse puude või psüühhikahäirega kõrvale nihverdada, siis peaks see puue ikka nii tõsine olema, et ka autorooli enam asja pole.

Soomest, šveitsist ja juutidelt vaja eeskuju võtta... Mitte silmaklappidega, vaid meie tingimustega kohandades...

Alustada võiks ka sellest, et kuna britid müüvad maha 30 000 armee sõidukit, siis võiks Kaitseliidu ja EKJ varustada vähekasutatud veokitega peaaegu tasuta. Ainult natukene läbirääkimiste vaeva ja meeldetuletamist, kes on Afganistaanis liitlased ja arvan, et britid annaksid autod. Saaksime Kaitseliidu vanemad Unomogid veidi paremate Unimog 435 vastu välja vahetada. Surfasin youtube-s ja leidsin videodest ja ka ajalehtekstidest, et neil vedeleb seal DAF, Unimog 435 MAN jne (roolid vasakul). Ühesõnaga, saaks lõpetada Saurerite ajastu lõplikult. Samuti leiaksid pioneerid endale ühteteist. Seda teemat mil.net käsitletud küll, aga mõtlesin, et kordamine on tarkuse ema http://www.youtube.com/user/EXMilitaryU ... fMeWD6Gtnc

http://army-uk.info/usedvehicles.php

KL ladudes peaks olema igal rühmal (jaol?) enda konteiner, kus asub just selle jao/rühma varustus. Kõik mehed teavad selle konteineri asukohta ja numbrit. Iga rühma konteineri juurde kuulub ka kindel veok(veokid), mis on pargitud konteineri lähedusse viisil, mis võimaldab 1 min jooksul konteineri juurde sõita ilma, et tekiks ummikuid.