Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tehnika korrashoidu on võimalik tõesti lahendada mitut moodi.
See mudel, mis meil on valitud, ei ole just võimalikest kõige odavam ja lisaks rahalistele kuludele kätkeb ja olulist mitterahalist riski - kui fekaal on ventikas, siis ei pruugi erafirmad tööd teha või sinna ei pääse ja siis on kasutaja ise ainus, kelle peale loota. Loomulikult kõiki asju pole võimalik kasutajal teha. Aga olukordi, mida olen näinud telest, kuidas katkise tagurpidikäiguga Unimog aetakse seepärast Milremi töökotta, et käigukast vahetada, on ikka sulaselge laiskus ja rumalus. Iga vähegi autosid teinud inimene suudab selle vahetada lihtsas kanaliga töökojas, mis igas väeosas olemas on.

Tuues paralleele autodega, siis ma väidan, et kõige odavam sõidukilomeetri hind on jätkuvalt 10+ aastat vanal autol, millel on asjatundlik omanik (oskab osta normaalse auto) ja kes aeg-ajalt viitsib käed ka mustaks teha. Ja kõige kallima kilomeetri omahinnaga on need autod (räägime eksju samadest muudest tingimustest, nt läbisõidust), kus Europcari töötajad käivad raha eest kliendi juures klaasipesuvedelikku lisamas ja autot teenindusse sõidutamas ja toovad sulle (näiliselt tasuta) asendusauto hoolduse ajaks. Kõik muu mahub sinna kahe vahele.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Veebr, 2021 15:48, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

MilLT kirjutas:Iseenesest täiesti õige märkus. Eks inimene suudab päevas ka 22-24 tundi mingeid sihipäraseid tegevusi/väljaõpet/tööd teha. Kui pikalt ja kui kauaks seda inimest vaimselt ja füüsiliselt jätkub, on muidugi teine küsimus. Ja kas selline teguviis loogiline ja mõistlik tundub, kolmas....
Miskipärast on mul tunne, et KT arvab, et tänapäeval kell viis väeosas "automaat kukub" ja kõik kablutavad värava poole. Tegelikult siiski kehtib poliitika "kui teil pole midagi teha, ärge tehke seda siin". Ja seda muidugi mõistlikuse piires, varustus, relvastus on vaja alati hooldada, kuid nagu ka siin ka vihjati, ei ole mõtet hakata tootma ülesandeid kuueteistkümnendaks ja järgnevateks töötundideks päevas. Pole lihtsalt produktiivsed.

"Aga mida nad siis sõjaajal teevad?!?! Siis ei ole ju nii, et töö tehtud ja vaba aeg.."

No sellise olukorra harjutamiseks, kus 24h mitu päeva järjest on tamp peal, on teatavasti õppused kus seda harjutataksegi.

Pealegi, kui kunagi satud mõnda väeossa oma laialdase silmaringi täiendamisel, mine kiika remondihalli. 80% koosseisust on tehnikataustaga ajateenijad...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

nimetu kirjutas:
"Suuremad loomad" on viimase kümnendi suht rahuldava rahastuse tingimustes muutunud väga mugavaks ja laisaks, kus kasutaja enam naljalt mutrivõtit pihku ei võta.
Mitut 1000+ inimesega organisatsiooni oled sa siis juhtinud, et tead nii kindlalt lajatada? :D
Katsuks mitte lollustesse ja labase trollimise tasemele mitte laskuda, eks.
Jutt on KV puhul organisatsioonist, millel on raudne autonoomsuse nõue, mitte majatäiest Swedbanki kontorirottidest, kelle jaoks tühi aku on maailma lõpp.
Päris palju nalja hakkab saama nt samade PPA täisteenusliisingu autodega, kui sõja algus langeb kokku nt esimese lumega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1691
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Xender »

Trumm unustab ära, et ajateenija ei tule riigile tasuta kätte.

Ajateenijaga seoses on otsesed kulud (söök, riided, toetus, arstiabi jne) ja kaudsed (kuhugi tuleb magama panna, keegi peab nendega tegelema jne). Samal ajal on see ajateenija ka majandusest väljaspool ehk siis võiks kusagil SKPd kasvatada.

Hooldust tehes poleks ta aga väga efektiivne tööjõud, kasvõi selle tõttu, et enamus kes sinna satuvad vajaksid koolitust. Ehk siis 11 kuu ajateenistuse juures oleks ka väga hea koolituse juures, teravamad pliiatsid ehk max 5 - 6 kuud "kasulik" tööjõud. Kui võtta nüüd selle ajateenija "tunnihind" kokku ... võib sealt vastu vaadata vägagi soliidne hinnasilt.

Liidus oli selline süsteem ja see oli nii sõjaliselt kui majanduslikult äärmiselt vähe efektiivne. Ühtepidi ehk 1/3 tehnikast oli lahingkorras (loe, suutis iseseisvalt, ilma kaasabita garaazist end välja ajada). Teisalt, reaalse tankisti koolituse asemel läks pool aurust kusagil öösel putitamise peale (sest päeval polnud vabu tööriistu ... mitte, et meil oleks olnud ka väga selget arusaama tööst mida me tegime).

Kui meil oleks väeosas hooldus toimunud elukutseliste mehaanikute poolt, oleks meie lahinguvõime olnud ka kõvasti suurem kui see reaalselt oli (meie oleks saanud keskenduda väljaõppele) ja pool tehnikast poleks olnud lihtsalt paberil, reaalselt aga kusagil pukkide peal ja ootas kuni ajateenijal õnnestus kusagilt saada (loe, varastada NZ varudest) juppe.

Pmt, et ajateenijaid kasutada remondis - hoolduses peaks terve süsteem olema üles ehitud teistel alustel. Peaks juba vastavates kutsekoolides olema haruna ning hiljem võimalusena jääda üleajateenijaks (ilma selleta muutub see koolitus veidi perspektiivituks).

Kuid üldiselt jääb arusaamatuks, miks seda asja ei või organiseerida erasektor? Sõja ajal saab nad samamoodi mobiliseerida ...
Viimati muutis Xender, 17 Veebr, 2021 15:49, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:
nimetu kirjutas:
"Suuremad loomad" on viimase kümnendi suht rahuldava rahastuse tingimustes muutunud väga mugavaks ja laisaks, kus kasutaja enam naljalt mutrivõtit pihku ei võta.
Mitut 1000+ inimesega organisatsiooni oled sa siis juhtinud, et tead nii kindlalt lajatada? :D
Katsuks mitte lollustesse ja labase trollimise tasemele mitte laskuda, eks.
Jutt on KV puhul organisatsioonist, millel on raudne autonoomsuse nõue, mitte majatäiest Swedbanki kontorirottidest, kelle jaoks tühi aku on maailma lõpp.
Päris palju nalja hakkab saama nt samade PPA täisteenusliisingu autodega, kui sõja algus langeb kokku nt esimese lumega.
Miks sa arvad, et MILREM'i töökoda sõja ajal ei tööta? Või mõni muu kaitseväge toetav teenus? Sundkoormistest ja töökohustustest oled kuulnud?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Liidus oli selline süsteem ja see oli nii sõjaliselt kui majanduslikult äärmiselt vähe efektiivne. Ühtepidi ehk 1/3 tehnikast oli lahingkorras (loe, suutis iseseisvalt, ilma kaasabita garaazist end välja ajada). Teisalt, reaalse tankisti koolituse asemel läks pool aurust kusagil öösel putitamise peale (sest päeval polnud vabu tööriistu ... mitte, et meil oleks olnud ka väga selget arusaama tööst mida me tegime).

Kui meil oleks väeosas hooldus toimunud elukutseliste mehaanikute poolt, oleks meie lahinguvõime olnud ka kõvasti suurem kui see reaalselt oli (meie oleks saanud keskenduda väljaõppele) ja pool tehnikast poleks olnud lihtsalt paberil, reaalselt aga kusagil pukkide peal ja ootas kuni ajateenijal õnnestus kusagilt saada (loe, varastada NZ varudest) juppe.
Nõuka armee Turkestani sõjaväeringkonnas (teisejärguline perifeeria) aset leidnud pardakki pole mõtet Eestisse projitseerida.
Nii nagu pole meil salaagade peksmist deedide poolt, on meil paljud asjad väga teistmoodi ja paremini tehtavad.
Ma võin sulle seepeale otsida üles paar meest, kes teenisid Saksamaal nn Läänegrupis ja nad räägivad tehnika lahinguvalmidusest natuke teist juttu.
Seejuures süsteem oli seal ju täpselt sama.

Ja kuidas seletada veel seda, et maailma parimaks peetav Iisraeli armee värbab endale pensionäre Eestist tankiraadiojaamu parandama. Äkki on siiski piisava orgunniga tehtav? Kujutan ette, mis saab siis, kui sama ettepanek teha Eestis? :D

Edit: panen siia ka selle täisteksti, maksumüüri tagant:
Aprillis käisid neli eestlast Iisraeli armeel abiks sidevahendeid parandamas, nende hulgas haarasid mutrivõtme ka kaks pensionieas prouat.

Bianca Mikovitš
bianca@maaleht.ee

Vennale telefonitsi õnne soovides oli Helgi Ots juba kohvrid pakkinud ja valmis lennujaama minema. Kui teisel pool kuuldi, et ta on teel vabatahtlikuna Iisraeli armeesse soomukite raadioid parandama, oli see ikka korralik pirn küll.

Ja muidugi Helgile endale ka – ta ei oleks noorenagi sellist asja arvanud juhtuvat, veel vähem praegu, invaliidsuspensionil olles.

Äkilise mõtte algatajana viitab Helgi reisikaaslase Hans Lahi poole. Just Hans olnud see, kelle juures külas olles ta niisugusest võimalusest esimest korda kuulis.

“Olen juba ammusest ajast suur Iisraeli sõber ja seda maad varem mitmel korral külastanud,” selgitab metodisti kirikus vaimulikuna teeniv Hans Lahi ise. Poisina jättis talle sügava mulje käik Kalevi-Liivale kunagise Jägala koonduslaagri juurde ning nende vaimuliku taustaga kodus räägiti Iisraelist kui Pühast Maast alati austusega.

“Minu jaoks on see eriline riik,” sõnab Hans Lahi. “Olen alati tahtnud midagi oma kätega nende jaoks ära teha, kas või nende juutide pärast, kes Eestis hukati. Heaks seda küll ei tee – mis olnud, see olnud –, aga suhtumist siiski näitab.”

Võimalusest vabatahtlikuna armee juures töötada kuulis Hans kristlikust Pereraadiost, kus oma kogemustest rääkis mees, kes oli selle võimaluse ise avastanud. Peagi selgus, et ka tuttavatel Norra kristlastel on plaan Iisraeli kaitsejõududesse vabatahtlikke vahendava organisatsiooni Sar-El kaudu programmi registreeruda.

Alguseks pikk ankeet
Hans koos kaaslastega lubati meelsasti kampa võtta. Helgi oli juba ise otsinud võimalusi Iisraelis vabatahtlik olla, kuid vastus kibutsist viibis. “Otsustasingi siis hoopis sellest võimalusest haarata, ja otsus oli õige,” teab ta nüüd. Samuti soovis kaasa tulla tema rännuhimuline 66aastane sõbranna ning üsna viimasel minutil liitus grupiga Hansu 23aastane poeg Joosep.

Hiljem selgus, et Joosep ja Hans olidki kogu nende väeosa vabatahtlike hulgas noorimad.

“See ongi peamiselt eakamate huvi,” möönab Hans. “Vabatahtlikuks minnakse tavaliselt mõneks nädalaks ja neil on sellist aega. Ka töö on jõukohane.”

Enne minekut tuli kõigil täita mahukas ingliskeelne ankeet ning Hans pidi eraldi lubama, et usukuulutusega reisil ei tegele. “Ei olnud minu jaoks raske,” muigab mees torkiva küsimuse peale, kuidas see tingimus vaimulikule sobib. “Eesmärk polnud ju tekitada arusaamatusi ja segadust, vaid oma kätega midagi praktilist ära teha, millest kasu oleks.”

Lisaks tuli ankeedis vastata küsimustele, kas tullakse toime palavuses töötamisega ja jõutakse tõsta raskeid esemeid. See pani naisi algul muretsema, kuid kohapeal selgus, et töötatakse konditsioneeritud ruumis ja pirakaid kive tassida pole samuti vaja.

Eestlaste ja norrakate ühisgrupp paigutati sideväeossa Tel Avivi lähedale. Nende tööks sai soomukitel kannatada saanud sidevahendite lahtimonteerimine, puhastamine, värvimine ja testimine.

Ehmatas ära küll

“Esimese hooga ehmatas ära, sest kogu protsess seletati ühe korraga ära ja seda oli raske haarata,” sõnab Hans. “Mõtlesime, et mis nüüd saab ja kas tuleme üldse toime. Pooled asjad ei jäänud kohe meeldegi.”

Helgi oli kunagi küll parandanud veneaegset triikrauda ja teadis endast, et tööd ta üleüldiselt ei karda, aga soomukivarustus oli midagi täiesti uut. Ent asi polnudki nii hull: igaüks sai oma kindla tegevuse ja õppis selle ära. Mehed keerasid mutreid, naised puhastasid, teipisid ja testisid.

Isa ja poeg kohvipausil.
Isa ja poeg kohvipausil.HELGI OTS
“Saime üsna kiiresti sotti, millised osad tuli vahetada, enamik varuosi oli ka kohe olemas. Töö laabus üsna ilusasti, sest meie püüdsime teha oma parima ja nemad tegid oma parima,” selgitab Hans.

Hansu sõnul väga uue tehnikaga neil kokkupuudet polnud, pigem olid need vanemat tüüpi sidevahendid, mis on aga endiselt käigus.

Kuna millegi tundliku juurde vabatahtlikke ei lastud, oli ka piiranguid vähe, näiteks ei tohtinud pildistada armeesõidukeid nii, et nende number oleks näha.

Poliitikast ei räägita

Vabatahtlike tavaline päev algas kell 7 hommikusöögiga. Pärast seda koguneti nende grupiga tegelevate sõdurite juurde, kes andsid ülevaate maailmas juhtunud olulistest sündmustest. Siis tehti kaks ja pool tundi tööd, millele järgnes lõunapaus. Samal päeval oli veel kaks ja pool tundi tööd ning igapäevane tunnine vestlus, kus räägiti Iisraeli ajaloost ja sümbolitest.

“Tabuteemad olid poliitika ja religioon, neid ei võetud arutlusse, ja kui mõni meie küsimus sinna kaldus, siis öeldi viisakalt, et sellest me ei räägi,” kirjeldab Hans. Need vestlused olid vabatahtlikele põnevad ja kippusid ettenähtud tunnist tavaliselt pikemaks venima. Teemade osas oli võimalik oma soove öelda, ja palve peale saada rohkem teada praktilisest elust, paluti huvilistega kohtuma eliitväeosas teeniv noormees.

Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära.
Hans Lahi
“Peaaegu kõik me oleme varem Iisraelis turistina käinud, kuulsad kohad on nähtud. Kui tahad aga maad ja rahvast tundma õppida sellistena, nagu nad tegelikult on, siis tuleb koos nendega elada,” märgib Hans.

Eriti meeldiv oli vabatahtlikele neisse suhtumine: nii ajateenijad kui teised kohalikud olid töö eest tänulikud ja rõõmsad. Hiljem pakuti hostelis Sar-Elist saadud tunnistust nähes isegi allahindlust.

“Väeosas astuti tihti juurde ja küsiti, et kuulge, miks te meid aitate,” meenutab Hans. “Rääkisin mõne sõnaga, et tahan aidata ja hoolin Iisraelist – see meeldis neile väga. Alati tänati pikalt ja muidugi tõstis see meie motivatsiooni veelgi.”

Mis on Sar-El?
Allikas: www.sar-el.org
Sar-El on Iisraelis tegutsev vabatahtlike tegevust koordineeriv mittepoliitiline organisatsioon, mis tegutseb aastast 1983.
“Sar-El” tähendab tõlkes “Teenistus Iisraeli heaks”.

Kõige enam tuldi 2015. a Sar-Eli kaudu Iisraeli vabatahtlikuks Prantsusmaalt ja Ameerikast, ühtki eestlast mullu seal abiks ei olnud.
Sar-Eli kaudu vabatahtlikuks minnes kaetakse tööaja jooksul kulud majutusele, toidule ja tööriietele, samuti kantakse hoolt transpordi eest töökohta. Tööaja sisse käivad loengud ja tehakse väljasõite, samuti on tasuta ööbimine nädalavahetustel Sar-Eli hostelites.
Ise tuleb kanda kulud kindlustusele, ekskursioonide puhul kohtadesse, kus on tasuline sissepääs (Sar-Eli vabatahtlikud saavad tavaliselt allahindlust) ning nädalavahetuseti omal käel ette võetud sõitudele.
Töökate eestlaste jaoks oli igapäevane viietunnine tööpäev lihtne. “Oleks võinud kauemgi teha,” arvab Helgi. “Konti see töö just ei murdnud.”

Ka kohalikud inimesed käivad samamoodi armeel abiks ning mõnel korral oli võimalik koos nendega töötada. “Kõik olid väga rõõmsad, lauldi, räägiti nalju ja kiideti ikka-jälle meid,” meenutab Hans.

Abi osatakse hinnata
Kõik eestlastest vabatahtlikud on ühel meelel, et tundsid end kogu aja vältel väga turvaliselt. “Muidugi oli see meile uudne pilt, kui ajateenijad tulid lõunale ja kõik panid oma relvad taldriku kõrvale laua peale. Ma isegi küsisin, kas võin lauast pilti teha ja neil polnud midagi selle vastu. Seal on see ju tavaline,” sõnab Helgi.

Ühel nädalal korraldas Sar-El ka suure kogunemise, kui üle maa toodi vabatahtlikud suurde meelelahutuskeskusse kokku, et neid töö eest tänada. “Mulle öeldi, et seal oli 10 000 inimest,” lausub Hans. “Seal me nägime, et vabatahtlikke on tõeliselt palju ja et nende tööd tõesti hinnatakse. Neid kõnesid peeti päris rohkesti, kui meile ikka ja jälle aitäh öeldi.”

Süüa anti vabatahtlikele rikkalikult ning menüüd kiidavad nad tagantjärele eriti sealse küllusliku värske köögivilja pärast. Ööbimiseks olid askeetlikud toad kitsa voodi, laua ja riidekapiga, kuid rohkemat ei olnudki vaja. Vabatahtlike endi kanda jäid kulud lennukipiletitele ning samuti kõik see, mida võeti ette väljaspool tööaega.

Kui kolmenädalane tööaeg läbi sai, tundis vabatahtlike rühm end üsna kurvalt. Töö oli selge, saadud uusi sõpru ja lahkuda kahju. “Neile, kellele Iisrael meeldib, meeldib ka selline kogemus, kuigi inimesed on erinevad,” sõnab Helgi, kelle meelest oli ettevõtmine üks suur õnnestumine.

“Väga põnev aeg oli, iga minut tasus end seal ära,” ütleb ka Hans kokkuvõtteks.

Tema ise läheks meelsasti kohe uuele ringile ning miks mitte seekord juba eestlaste grupiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas nimetu »

Katsuks mitte lollustesse ja labase trollimise tasemele mitte laskuda, eks.
Ei ole tegelikult trollimine.
Pole mõtet võrrelda enda vabast ajast tehtavat garaažis nokitsemist olukorraga, kus sinu vastutuse all on sadade tehnikaühikute ja tuhandete meeste lahinguvalmis hoidmine.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Loe eelnevat posti ja mõtle edasi.
Seal on vastutus veel suurem, sõda võib alata iga päev. Ja armee on meie omast palju suurem.
Ja mingid eestlastest penskarid pannakse raadiojaamu parandama. Enamikul polnd enne sellest tööst aimugi.
Samasugused põlveotsa mehed ja naised nagu mina. Ja juudid raha lugeda juba oskavad.

Samamoodi ma võiks öelda, et tegelased, kes ei tea, kumba pidi mutrit keeratakse, pole ka mõtet taolisi avaldusi teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
dixci
Liige
Postitusi: 137
Liitunud: 09 Veebr, 2021 14:42

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas dixci »

pigem olid need vanemat tüüpi sidevahendid, mis on aga endiselt käigus.
Meil Kaitseliidus tehakse ju vabatahtlike abiga samuti palju ära?
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 449
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kapten Trumm kirjutas:Loe eelnevat posti ja mõtle edasi.
Ja mingid eestlastest penskarid pannakse raadiojaamu parandama. Enamikul polnd enne sellest tööst aimugi.
Ja juudid raha lugeda juba oskavad.
Kuuldavasti oskavad setud raha veel paremini lugeda kui juudid. Raudselt on riigikaitse planeerimise vähemalt üks setu.
Kuid teemas püsimisega on tõesti keeruline hakkama saada. Kuidas see nüüd nii läks, et paari postitusega jõuti kaudtulest nõukaaegsesse Turkmenistani ja sealt ainsa hüppega Israeli? Üritaks mingil teemal pikemalt pidama jääda?

Mis puudutab artiklis viidatud raadiote parandajaid, siis seda projekti ei tehta mitte selle pärast, et raadioid parandada vaid eesmärgid on seal pisut teised. Raadiote parandamine on vaid vahend mille abil projekti eesmärgid saadakse. Oma raadiod saavad nad ka odavamalt parandatud, kulu ühe raadio parandamiseks selle projektis on suurem, kui muul viisil sama parandustööd tehes. Kuid täiendava kulu kaaluvad üles projekti muud eesmärgid.
Projekti esmane ja peamine eesmärk on Israeli mõju laiendamine. Mingis mõttes võiks seda pidada heaks näiteks psühholoogilisest operatsioonist või pehmest jõust. Paljudel muudel riikidel on sarnaseid lahendusi välja mõeldud (nt Vene kaasmaalaste ja diasporaa programm). Ka Eesti riigil on programm ja tegevuskava oma välismaal elavate inimeste kaasamiseks ja mõjutamiseks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu empiiriline kogemus transpordivahendite osas ei kinnita seda raadiote odavama parandamise väidet. Igasuguse asja parandamine on kõige odavam siis, kui seda teeb asja valdav kasutaja ise palka küsimata. Veelparem kui see kasutaja, kes peab sellega ka ise sõdima. Sellisel juhul lähevad kuluks materjalid ja varuosad, vahest mõni ostutöö (nt treial), üldkulud sisalduvad asutuse eelarves juba nagunii ja töökoda maksab samapalju sõltumata, kas kasutatakse või seisab. Kasutaja seejuures suudaks ise üllatavalt palju ära teha. Igasugu teenuse ostmised on kallimad.

Raha eest asja vähe valdavale/kontrollivale kasutajale tübeteika kandadeni tõmbamine pole kombeks mitte ainult post-NSVL ruumis, vaid ka nt Saksamaal. Elu näitab, et vähempakkumise teel saadud teenuseosutajate tööd tuleb kasutajal ikka üle teha, kui ta soovib ühes tükis koju naasta. Õlisid, rehve ja filtreid vahetavad kõik firmad meelsasti, piiritletud, riskivaba ja tulus töö. Mingite tülikate pisivigadega aga ei tegeleta.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Veebr, 2021 17:55, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
MilLT
Liige
Postitusi: 78
Liitunud: 10 Aug, 2018 16:17
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas MilLT »

Jumal tänatud, et sa selle täisteksti panid. Sai kohe asi palju selgemaks.

Ilmselgelt ei tegelenud need "vabatahtlikud" seal mingi täppistööga - vanade raadiojaamade lahtikruvimine, puhastamine ja värvimine seda kohe kindlasti ei ole.

Kahtlen ka sügavalt, et tegemist oli majanduslikel/vältimatul vajadusel tehtud projektiga. Pigem maksti selle tegevuse eest peale - kui arvestada sinna inimeste majutamine, lennutamine ja toitmine jms. kulud sisse. Arvan, et selle raha eest oleks saanud vajalikku teenust kohalikult ettevõttelt küll ja veel ja päris palju muret oleks vähem olnud. Paistavad seal ikkagi mainekujunduslikud/ teatud organisatsiooni/riigi agendat kandvad kõrvad. (Mõtteaineks - Mormoonid ja Jehoova tunnistajad on ka kõvad mehed - teeva turundustöö tasuta ja ise ära, mitte ei maksa mingile mõttetule PR firmale hingehinda, onju - põhimõtteliselt niisama saavad hakkama?). Edit: strateegiline sõdur ütles sama pointi juba ära

Ehk siis kui tahad seda varianti edasi vajutada, et igasuguse raua hoolduse peaks normaalne armee (Eesti) omade jõududega (või selle vanurite näite laadselt) ära tegema ning see ei vaja mingit lisaressurssi, siis too palun mingi päris näide - kus riigis tehakse tõsiste relvasüsteemide (näiteks suurtükkide või masinate) hooldust pea lõpptasemeni sellisel kujul, mitte ei kasutata teenusepakkujaid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ole sa tänatud, et tõel sedapidi paista jälle lasid, kohe vanade asjade lahtikruvimine ja värvimine :wall:
Eestlaste ja norrakate ühisgrupp paigutati sideväeossa Tel Avivi lähedale. Nende tööks sai soomukitel kannatada saanud sidevahendite lahtimonteerimine, puhastamine, värvimine ja testimine.

Ehmatas ära küll

“Esimese hooga ehmatas ära, sest kogu protsess seletati ühe korraga ära ja seda oli raske haarata,” sõnab Hans. “Mõtlesime, et mis nüüd saab ja kas tuleme üldse toime. Pooled asjad ei jäänud kohe meeldegi.”

Helgi oli kunagi küll parandanud veneaegset triikrauda ja teadis endast, et tööd ta üleüldiselt ei karda, aga soomukivarustus oli midagi täiesti uut. Ent asi polnudki nii hull: igaüks sai oma kindla tegevuse ja õppis selle ära. Mehed keerasid mutreid, naised puhastasid, teipisid ja testisid.
Et kannatada saanud raadio saab korda puhastamise ja testimisega, on minu elektroonikateadmiste juures küll midagi uut. Paralleele tõmmates - samasugused raadiod läksid meil kuhu?
kus riigis tehakse tõsiste relvasüsteemide (näiteks suurtükkide või masinate) hooldust pea lõpptasemeni sellisel kujul, mitte ei kasutata teenusepakkujaid.
Esiteks - ma pole öelnud, et kasutaja saab kõike teha. Kuid üllatavalt palju saab, kui viitsida mõelda.
Kui sa veel teaksid, kui palju USA armee sõidukitest on (kapitaal)remonditud USA föderaalvangla vangide poolt, kukuks vist pikali.
Kel on kodus nn USA kevlarkiiver, vaadake sisse - kui seal leidub sinine tempel UNICOR, siis on see toodetud USA föderaalvangla vangide kätega.
Kodulehe esilehel on kohe foto USA digilaigu õmblemisest.
https://www.bop.gov/inmates/custody_and ... _about.jsp
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
MilLT
Liige
Postitusi: 78
Liitunud: 10 Aug, 2018 16:17
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas MilLT »

Aga pagan võtaks - täpselt nii seal ju kirjas on! :D Ma ei loe kusagilt välja, et head pensionärid peale selle midagi teinud oleks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39986
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Niisama pole vaja trollida.
Nagu silmaringi avaldamise mõttes - neid militaaartehnika probleeme lahendatakse väga erinevate meetoditega, mitte ainult erafirmast teenuseid ostes.
Tanke ja Bradley-sid remondivad minuteada valmistajatehased ise.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Veebr, 2021 18:14, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline