www.militaar.net

Tekkis küsimus, et kuidas toimivad-arenevad praegu soomlaste vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid?
Kas on ainult need reservväelaste liidud või plaanitakse/on plaanitud ka Kaitseliitu (ja selle allorganisatsioone) uuesti luua?
Olen vestlustest kuulnud, et tahe KL-i taasloomiseks Soomes pidi nagu olemas olema, aga ei tea, kuidas see asi riiklikul tasandil on. Kunagi need keelati, kui "fašistlikud".

Lisaks Kaitseliidule olid Soomes teatavasti Lottad ja isegi vastavad noorteorganisatsioonid tüdrukutele/poistele, mille ametlikku nime polegi õnnestunud leida. Kes teab?
Poes nägin müügil Koolibri kirjastuse inglise keelest susserdatud-tõlgitud (polnud minumeelest jällegi kõige parema terminoloogiaga tõlge) raamatut Talvesõjast ja Jätkusõjast. Seal olid mingil fotol "Sotapojat". Netis samas sellise nimega organisatsioonist jälgi ei leidnud.

Asja õige nimi on "sotilaspojat" ja neil on isegi oma veeb olemas:

http://www.sotilaspojat.fi/

Tänud!

Kasutasin valesid otsisõnu. Nüüd õigega leidsin midagi ka wikipeediast.
http://fi.wikipedia.org/wiki/Sotilaspojat

Huvitav, palju nende tegevus sarnanes tolleaegsele Eesti NK või Saksa HJ omale?

http://fi.wikipedia.org/wiki/Suojeluskunta

Soome kaitseliidu loodetavasti leidsid?

Need S-tähega embleemid olid punastele propameestele sedavõrd suur probleem, et omaaegsetel plakatitel, kus "valgesoome madu" hävitatakse, oli neid üle ühe näha.

Poikatoiminnalle nähtiin kuitenkin laajempi tarve, kuin mitä suojeluskuntien kautta saatiin. Jotta myös työväestö voisi hyväksyä poikatyön 17. syyskuuta 1941 suojeluskuntien poikaorganisaatio sai käytännössä uuden nimen: Sotilaspojat.[6] Syntysanat lausuttiin suojeluskuntien komentajan, kenraaliluutnantti Lauri Malmbergin puheessa.[7] Taustalla oli pyrkimys saada mukaan myös työväestön ja vasemmistolaisten perheiden pojat, joille suojeluskuntiin liittyminen oli sisällissodan jälkeen mahdoton ajatus

Nagu meil räägitakse ajateenistusest kui integratsiooni võimalusest.

hummel kirjutas:Tekkis küsimus, et kuidas toimivad-arenevad praegu soomlaste vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid?
Kas on ainult need reservväelaste liidud või plaanitakse/on plaanitud ka Kaitseliitu (ja selle allorganisatsioone) uuesti luua?
Olen vestlustest kuulnud, et tahe KL-i taasloomiseks Soomes pidi nagu olemas olema, aga ei tea, kuidas see asi riiklikul tasandil on. Kunagi need keelati, kui "fašistlikud".

Meil on reservväelaste liidud ja on ka loodud maakuntajoukot.
Maakuntajoukot on uus asja ( seadus 2007 ) , ehk võiks ütleda et see on nagu KL.
Vasaku poole poliitikud olivad vastu seadust ( keegi räägis et sinne tulevad relvahullud ja rambod )
See on väike ( 5000 ? ) , ehk tuleb järk-järgult suuremaks kui armee reserv tehakse väiksemaks.
Aga KL ( suojeluskunta ) nime meil ei tulla kasutama , meil veel poliitikud mõtlevad mis siis Kreml ütleb.

Siin on lingi : http://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_maakuntajoukot

See Maakuntajoukot on mingi üliuus asi igatahes minu jaoks!
Usun, et ka paljud teised foorumlased ja üldse Eesti riigikaitsega seotud inimesed ei tea sellest seni praktliselt mitte midagi. 90% vormikandjaid ei tea kindlalt, et selline asi üldse olemas on. www.mil.fi lehel ka midagi ei leidu... kui just väga ei otsi...

Soomekeelne jutt wikis oli pisut keeruline ja kipun keelt unustama, kuna pole viimastel aastatel vaja läinud, kuid üht-teist siiski mõistan ja aru sain.
Soomlaste MKJ koosseis oleks nagu peaaegu minu KL struktuuri idee "plagiaat"
Ühes kompaniis on 3 jalaväerühma, mp-rühm, tulejuhtimiselement, juhtimisrühm, tagalarühm - kokku 175 inimest. Helsinki alal veel lisaks tt-rühm. Kuus on eeldatavasti u 1 nädalalõpuharjutus. Peaaegu nagu meil.
Ühe korralikuma netilehe ka avastasin esimese hooga: http://www.susirajankomppania.info/

Meil kannataks aga KL "igikestval" aretamisel põhjanaabritest õppust võtta küll! Ma arvan, et nad mõtlesid pikalt ja küllap uurisid ka meie KL-i asju (sh vigu) enne oma süsteemi rakendamist.


Omaette küsimus oleks, et kuidas tõlkida see nimetus eesti keelde?
Maakaitsejõud? Maakaitsevägi? Maakaitseüksused? ...?

/.../kuidas tõlkida see nimetus eesti keelde?
Maakaitsejõud? Maakaitsevägi? Maakaitseüksused?

b) maakaitseväelased - maakaitsevägi

Maakonnakaitserühmad (MKR) on juba liiga lohisev.

/.../KL "igikestval" aretamisel põhjanaabritest õppust võtta küll!/.../ Sinust on juba Kamin ette jõudnud. Kamin hakkabki nimetama KLi ladvikut ametitesse nagu hõimuvelledel Valtioneuvosto.

Funktsioonide poolest tunduvad Soomes loodud maakaitseüksuste ülesanded olevat praktiliselt samad, mis meie Kaitseliidus – tagala julgestamine, objektikaitse, tsiviilvõimude abistamine kriiside ja loodusõnnestuste puhul. Suurimaks ükuseks jalaväekompanii, millel tundub olevat mingi piiratud ja minimaalne võime iseseisvalt tegutseda.

Suurimaks erinevuseks tundub esmapilgul olevat aga see, et Soome maakaitseüksused loodi juba eksisteeriva, kaitseväe territoriaalstruktuuri juurde ning saadakse hakkama ilma KV süsteemist eraldiseisvate territoriaalsete malevateta, milledel on oma staap, juhatus jne ning ilma KV-st eraldiseisva keskse staabita, millel on vähemalt paberi peal kõik olulisemad staabiosakonnad + keskkogud, vanematekogud jms vigurid.
Võibolla ei olnudki see tagantjärele tarkusega Soome riigikaitse arengu mõttes nii negatiivne, et Nõukogude Liit sõja järel sundis Soomet oma Kaitseliitu jt. vabatahtlikke riigikaitselisi organisatsioone keelustama. Kõige negatiivse kõrval võimaldas see samas riigikaitseks eraldatavat napid rahad, ressursid ja personali koondada ühteiansesse sõjalise riigikaitsega tegelevasse organisatsiooni ehk kaitseväkke; ning välditi paralleelse, „suurest“ kaitseväest eraldiseisva struktuuri tekkimist. Mastaabiefekt, ühesõnaga.

Teine huvitav ja õpetlik aspekt, mida tasub tähele panna ja õppust võtta, on see, et Soomes eksisteerib terve rida riigikaitselisi vabatahtlikke MTÜ-sid ja sihtasutusi. Kui meil lisaks tervele reale sõjaveteranide organisatsioonidele vaid sisuliselt Reservohvitseride Kogu ja Eruohvitseride Kogu, siis Soomes on eraldi kogud nii ohvitseridele, allohvitseridele, ajateenijatele, rahuvalvajatele, väeliikides ja relvaliikides teenijatele jne. Ja need kogud ei „tiksu“ ainult niisama, annetades üksteisele teenetemärke ning müütades mõõke, pistode jms kulinaid, vaid osalevad aktiivselt nii riigikaitselistes debattides ja annavad välja erialaseid ajakirju aga ka nt. brošüüre jm trükiseid, kus nt. reservväelastele tutuvustakse uut relvastust ja tehnikat, muudatusi taktikas jne. Ühesõnaga – suurepärane näide sellest, kuidas ka reservarmee süsteemi puhul ei pea kaitsevägi jt. bürokraadid ise kõiki jalgrattaid leiutama, vaid saab edukalt ära kasutada vabatahtlikku initsiatiivi ja ressursse.

Spoiler.

A4, kui Soomest midagi head õppida, siis võiks olla see asekätkentä. Jama oleks, kui Eestis satuks agressiooni ohvriks ja pilt näeks välja nagu tänasel päeval Liibüas. Tobe oleks kui ühe kaitseliitlase Ak4 kohta on 4 relvitut reservisti, kelle relvad olid ladustatud paari mammutriiulisse, mis imelikul kombel esimeses järjekorras rivist välja lüüakse. Mehi on meil ajateenistusest läbi lastud küll ja küll, kuid ladustatud M-14'te ja muude püssidega tänasel päeval kaugele ei sõua.

http://fi.wikipedia.org/wiki/Asek%C3%A4tkent%C3%A4

A4 jutuga olen sedakorda suuresti päri.

On ka endal olnud konkreetseid kokkupuuteid soome reserviläis-värkidega (sh heade õppetrükistega, milliseid me siinpool lompi pole suutnud ka ametlikult toota!) ja tõepoolest ei ole tegemist mitte niisama esindusorganisatsiooniga, vaid tõsiseltvõetava riigikaitseabiorganisatsiooniga.

Mulle meeldib Soomlaste MKJ juures et ülesanded on püstitatud väga lihtsad, konkreetsed ja jõukohased. Süsteem samuti lihtne ja loogiline. Tundub, et nad on esmalt võtnud ette ja kaalunud läbi oma ressursid ja selle alusel püstitanud vabatahtlikele ülesanded. Meil käib niipidi, et esmalt püstitatakse uhked ülesanded ja noogutatakse ning siis mõeldakse, et kuidas sellest imeasjast nüüd läbi pusida. Täpselt ei tea, kuid on kuulda olnud, et mingi õukondlik lobigrupp pidi regulaarselt KL ja KV juhtkonnale KL olukorrast võrdlemisi roosilist pilti ette maalima.

Praegu meil malevate süsteemi otseselt justkui kaotada ei ole õige, sest KV ei suudaks neid funktsioone vähemalt olmeasolevas mastaabis kõiki endakanda võtta. Küll aga võiks kaaluda KL juhtimisaparaadi tõsist kärpimist ja vabanevate ressursside KV-le suunamist.

Aga huvitav, kuidas seda MKJ ikka eesti keelde tõlkida?