Leiti keskaegse vahitorni asukoht.
Postitatud: 22 Okt, 2005 22:01
www.militaar.net
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Leiti keskaegse vahitorni asukoht.
1. leht 1-st
Postitatud: 23 Okt, 2005 21:38
Asjaosalised, avastajad võiks siin sõna võtta, oleks huvitav lugeda.
Postitatud: 31 Okt, 2005 13:23
Jah sul on õigus ,et peaks midagi kirjutama .Juhtus jah nii ,et peale
mitut kuud otsinguid leidsime vahitorni üles .Loodame ,et järgmisel suvel saab juba täpsemalt kirjutada. Kuna ma olen inimene kes ei viitsi pikalt kirjutada ei hakka pikka joru ajama . Pigem olen mitu päeva metsas kui pool tundi kirjutan. Omavahel rääkimine on teine asi ,tulge külla.
mitut kuud otsinguid leidsime vahitorni üles .Loodame ,et järgmisel suvel saab juba täpsemalt kirjutada. Kuna ma olen inimene kes ei viitsi pikalt kirjutada ei hakka pikka joru ajama . Pigem olen mitu päeva metsas kui pool tundi kirjutan. Omavahel rääkimine on teine asi ,tulge külla.
Postitatud: 18 Nov, 2010 16:42
Nu ja??? kus , mis vahitorn? Kelle üle vahti peeti??? Päevalehe link annab tänase lehe.v.a.k. kirjutas:Jah sul on õigus ,et peaks midagi kirjutama .Juhtus jah nii ,et peale
mitut kuud otsinguid leidsime vahitorni üles .Loodame ,et järgmisel suvel saab juba täpsemalt kirjutada. Kuna ma olen inimene kes ei viitsi pikalt kirjutada ei hakka pikka joru ajama . Pigem olen mitu päeva metsas kui pool tundi kirjutan. Omavahel rääkimine on teine asi ,tulge külla.
Postitatud: 18 Nov, 2010 19:27
Postitatud: 18 Nov, 2010 20:03
Postitatud: 19 Nov, 2010 20:47
Eks neid nn. vahitorne paiknes Tartu piiskopkonna maade kagupiiril omal ajal õige mitmeid. Kusagilt meenub, et olen aastate eest neist isegi mingi ettekande teinud, vist isegi Venemaal. Paraku ei ole sellest arvutisse jäänud maha mingeid jälgi, kuid riputan huvilistele üles pisikese lõigu ühest natukene teistusguse suunitlusega artiklist
Kiudsoo, M. 2005. Eesti kagunurga aardeleiud
(Vastseliina-Alūksne keskaegne ühendustee). - Setumaa Kogumik, 3
...Minu poolt väljapakutud Alūksne-Vastseliina keskaegse ühendustee oletatava kulgemisjoonega sobib hästi ka Tartu piiskopkonna ja Pihkva vürstiriigi piirilt Kiimago küla lähistelt avastatud Haapala vahitorni (blokhaus?) asukoht (vt. Kiudsoo 2000b; Konsa & Ots 2002, 192). Liikluse kontrollimiseks ja valveks mõeldud ehitise eesmärgiks võis siin olla piiri jälgimine kõige haavatavamal kohal Suurmäe (Jurnari) ja Meeksi oja vahelisel alal. Teine valvepunkt võis asuda tänapäeva Misso lähedal Kõugumäel, mida on interpreteeritud linnusekohana, mille rajamine jäi ehitustööde algjärgus pooleli (Пеєтс & Валк 1989, 337). Koht paikneb moreenkünnise lõunapoolses osas ning on eraldatud ülejäänust vallitaolise kuhjatise ja kraaviga. Nii oletatavas vallis kui ka künnise tasasemas keskosas puudub kultuurkiht ja arheoloogilised leiud (Пеєтс & Валк 1989, 336). Arvestades Kõugumäe keskse platvormi sarnasust sellega, mida näeme Haapala tornimäel, samuti pidades silmas selle väikest pindala, pean tõenäoliseks, et siin võis paikneda mingi tornilaadne ehitus. Tuginedes Kõugumäelt saadud 14C analüüsi tulemustele (14. sajandi keskpaik), võib sellegi rajamisaeg olla seotud 1342. aasta sündmustega. Paigutades nn. vahitornide asukohad Alūksne – Vastseliina ühendustee äärde, saame kolm enam-vähem ühepikkust teelõiku: Alūksne-Kõugumäe, Kõugumäe-Kiimago ning Kiimago-Vastseliina. Eesti idapiiri ja selle kulgu uurinud Anti Selart peab samuti võimalikuks liikluse kontrollimiseks ja valveks ettenähtud blokhausile sarnaste puittornide olemasolu mitte ainult Võõpsus , vaid ka mujal Eesti idapiiril (Selart 1998, 108).
Kiudsoo, M. 2005. Eesti kagunurga aardeleiud
(Vastseliina-Alūksne keskaegne ühendustee). - Setumaa Kogumik, 3
...Minu poolt väljapakutud Alūksne-Vastseliina keskaegse ühendustee oletatava kulgemisjoonega sobib hästi ka Tartu piiskopkonna ja Pihkva vürstiriigi piirilt Kiimago küla lähistelt avastatud Haapala vahitorni (blokhaus?) asukoht (vt. Kiudsoo 2000b; Konsa & Ots 2002, 192). Liikluse kontrollimiseks ja valveks mõeldud ehitise eesmärgiks võis siin olla piiri jälgimine kõige haavatavamal kohal Suurmäe (Jurnari) ja Meeksi oja vahelisel alal. Teine valvepunkt võis asuda tänapäeva Misso lähedal Kõugumäel, mida on interpreteeritud linnusekohana, mille rajamine jäi ehitustööde algjärgus pooleli (Пеєтс & Валк 1989, 337). Koht paikneb moreenkünnise lõunapoolses osas ning on eraldatud ülejäänust vallitaolise kuhjatise ja kraaviga. Nii oletatavas vallis kui ka künnise tasasemas keskosas puudub kultuurkiht ja arheoloogilised leiud (Пеєтс & Валк 1989, 336). Arvestades Kõugumäe keskse platvormi sarnasust sellega, mida näeme Haapala tornimäel, samuti pidades silmas selle väikest pindala, pean tõenäoliseks, et siin võis paikneda mingi tornilaadne ehitus. Tuginedes Kõugumäelt saadud 14C analüüsi tulemustele (14. sajandi keskpaik), võib sellegi rajamisaeg olla seotud 1342. aasta sündmustega. Paigutades nn. vahitornide asukohad Alūksne – Vastseliina ühendustee äärde, saame kolm enam-vähem ühepikkust teelõiku: Alūksne-Kõugumäe, Kõugumäe-Kiimago ning Kiimago-Vastseliina. Eesti idapiiri ja selle kulgu uurinud Anti Selart peab samuti võimalikuks liikluse kontrollimiseks ja valveks ettenähtud blokhausile sarnaste puittornide olemasolu mitte ainult Võõpsus , vaid ka mujal Eesti idapiiril (Selart 1998, 108).