Kaave ja Tapiku, 1941
Kaave ja Tapiku, 1941
Kes on midagi uut kuulnud Kaave ja Tapiku lahingutest 1941. a juulikuus?
2 pikka aastat ja 2 päeva ootasin vastuseid oma küsimusele, keegi ei vaevunud reageerima...
1941. a. Kaave ja Tapiku lahingutes osales ja löödi puruks punaste 16., .Kikvidze nim. laskurdiiviisi 249 polk. Polgu staabidokumentide arhiiv leiti külameeste poolt peale lahingut maasse maetuna üles. Arhiiv oli suures, plekiga üle löödud raudhingedega kastis, Kastist tuli välja isikudokumente,suur maailma kaart, pitsateid, polgu lipp ja polgu kassa. Kassaraha eest sai üks leidja osta endale traktori, teine pidas terve sõja aja talus sulast.
16 diviis saabus Eestisse 39. a. baaside lepingu alusel. Nõukogude ajal oli sellest kuulsusetust diviisist väga vähe juttu. Võib-olla sellepärast, et selle, puruks löödud väeosa komissar oli hilisem Gruusia NSV kompartei sekretär sm. Mshavanadzhe
1941. a. Kaave ja Tapiku lahingutes osales ja löödi puruks punaste 16., .Kikvidze nim. laskurdiiviisi 249 polk. Polgu staabidokumentide arhiiv leiti külameeste poolt peale lahingut maasse maetuna üles. Arhiiv oli suures, plekiga üle löödud raudhingedega kastis, Kastist tuli välja isikudokumente,suur maailma kaart, pitsateid, polgu lipp ja polgu kassa. Kassaraha eest sai üks leidja osta endale traktori, teine pidas terve sõja aja talus sulast.
16 diviis saabus Eestisse 39. a. baaside lepingu alusel. Nõukogude ajal oli sellest kuulsusetust diviisist väga vähe juttu. Võib-olla sellepärast, et selle, puruks löödud väeosa komissar oli hilisem Gruusia NSV kompartei sekretär sm. Mshavanadzhe
Viimati muutis Abramis, 30 Okt, 2007 9:19, muudetud 1 kord kokku.
???
Jutt ikka ilmselt Kikvidze nimelisest diviisist, mitte Ordženikidze nimeline. Osa 16.diviisi allüksusi, ka 249.polk asus mingil ajal ka Haapsalus, täpsemalt aga Uuemõisas. Põltsamaa surnuaia kõrval on 249.polgu meeste viimane puhkepaik. Mehed leiti 60-te aastate lõpus Põltsamaa külje all ja maeti sinna ümber. Üks neist-pataljonikomandör vanemleitnant P.Špitšak . Matmispaiga leidis mitmeaastase otsimise peale üles sama polgu vanem Mirošnitsenko, kes täitis pataljonikomandöri adjutandi ülesandeid ja oli üks nendest, kes mehed 1941 aastal kiiruga maha mattis. Kui hästi otsida, leiaks mõnest 249.polgu mehest isegi kodusest arhiivist fotosid.
Ehh, kurrrask, olen muidugi grusiinide nimed segi ajanud. Loodan, et Mshavanadzhe oli ikka see, kõrge parteilane, mitte mõni nimekaim.
Stiletti andmed on huvitavad. J Miroshnitsenko on kirja pannud oma memuaarid Tapiku-Kaave sündmustest, millest allpool.
Spitsaki surmasaamine paistab olema toimunud Oonurme ja Udu külade lähedal , kuhu sakslased 249 polgu ühe voori kokku pressisid...
" selleks ajaks oli meie polk sakslaste survel lagunenud mitmeks osaks ja võideldes taandunud. Üks osa polgukomandöri abi kapten Gritsakiga oli jäänud voori juurde... Metsas avanes mulle kohutav vaatepilt. 224 suurtükiväepolgu võitlejad panid oma haubitsaveotraktorite mootorid käima ja suunasid need mädasoosse. Õhukaitseroodu sõdurid valasid oma masinad bensiiniga üle ja süütasid need põlema...Veotraktoritele ei olnud enam kütust, haubitsatele mürske ega kuulipildujatele padruneid...Kui ma jõudsin pataljoni staabi juurde saatis pataljonikomandör allüksusi teele. Minu hoole alla anti staabi operatiivdokumendid. Staabi ümber oli kogunenud palju võitlejaid, kui sinna sattus saksa mürsk. Paljud said surma, nende hulgas ka meie pataljoni staabi ülem vanamleitnant Spitsak...raskesti sai haavata ka meie pataljoni komandör vanemleitnant Tsistjakov.
...Kui toibusin, avastasin, et olin kaotanud kuulmise. Minu ümber lamasid surmasaanud võitlejad. Mind kandsid ära snaiperid Igolkin ja Dolgov. Varsti leidsin end mingist nõost. kõrval seisis kõige toimuva vastu ükskõikne pataljonikomandõr Tsistjakov. Tal jooksid käed ja jalad verd....Pataljonikomandöri haavad seoti ja ta saaadeti sanitaarväeossa. Sinna saadeti ka mind....
...Kui olin saanud arstiabi, läksin vaatamata valule polgukomandöri juurde, kes viis meie polgu allesjäänud võitlejad ühinemisele 167 laskurpolguga...Babenkovi polk asus väikese küla juures suure soo ääres, mille keskel asus Endla järv..."
ja siit algab Rohe lahingu lugu.
Evald Põldmaa väidab oma mälestustes, et Tapiku soolahingus sai surma 4 sakslast. Vähemalt kolm saksa kiivrit on sealt igatahes leitud, ühel kuulitabamus otsaees.
Sakslaste poolelt olid arvatavasti tegevuses 254. JD osad, sest need tulid Rutikvere kaudu
Stiletti andmed on huvitavad. J Miroshnitsenko on kirja pannud oma memuaarid Tapiku-Kaave sündmustest, millest allpool.
Spitsaki surmasaamine paistab olema toimunud Oonurme ja Udu külade lähedal , kuhu sakslased 249 polgu ühe voori kokku pressisid...
" selleks ajaks oli meie polk sakslaste survel lagunenud mitmeks osaks ja võideldes taandunud. Üks osa polgukomandöri abi kapten Gritsakiga oli jäänud voori juurde... Metsas avanes mulle kohutav vaatepilt. 224 suurtükiväepolgu võitlejad panid oma haubitsaveotraktorite mootorid käima ja suunasid need mädasoosse. Õhukaitseroodu sõdurid valasid oma masinad bensiiniga üle ja süütasid need põlema...Veotraktoritele ei olnud enam kütust, haubitsatele mürske ega kuulipildujatele padruneid...Kui ma jõudsin pataljoni staabi juurde saatis pataljonikomandör allüksusi teele. Minu hoole alla anti staabi operatiivdokumendid. Staabi ümber oli kogunenud palju võitlejaid, kui sinna sattus saksa mürsk. Paljud said surma, nende hulgas ka meie pataljoni staabi ülem vanamleitnant Spitsak...raskesti sai haavata ka meie pataljoni komandör vanemleitnant Tsistjakov.
...Kui toibusin, avastasin, et olin kaotanud kuulmise. Minu ümber lamasid surmasaanud võitlejad. Mind kandsid ära snaiperid Igolkin ja Dolgov. Varsti leidsin end mingist nõost. kõrval seisis kõige toimuva vastu ükskõikne pataljonikomandõr Tsistjakov. Tal jooksid käed ja jalad verd....Pataljonikomandöri haavad seoti ja ta saaadeti sanitaarväeossa. Sinna saadeti ka mind....
...Kui olin saanud arstiabi, läksin vaatamata valule polgukomandöri juurde, kes viis meie polgu allesjäänud võitlejad ühinemisele 167 laskurpolguga...Babenkovi polk asus väikese küla juures suure soo ääres, mille keskel asus Endla järv..."
ja siit algab Rohe lahingu lugu.
Evald Põldmaa väidab oma mälestustes, et Tapiku soolahingus sai surma 4 sakslast. Vähemalt kolm saksa kiivrit on sealt igatahes leitud, ühel kuulitabamus otsaees.
Sakslaste poolelt olid arvatavasti tegevuses 254. JD osad, sest need tulid Rutikvere kaudu
Viimati muutis Abramis, 23 Dets, 2007 17:33, muudetud 1 kord kokku.
Torkan siia kiiruga ühe tsitaadi:
“Piibe talurahvas jätkas oma töid ja tegemisi, kuid Vanakaevu tallu ei saabunud veel sugugi rahu. Nimelt olid vene komandörid lugenud nende kaardile märgitud endist Tartu-Tallinna taliteed päris maanteeks ja viinud terve vene diviisi Tapiku kaudu Endla järve ümbritsevatesse rabadesse. Veel teinegi, põhiliselt grusiinidest koosnev diviis sattus rabasse Norra küla lähedal. “
terv
o
“Piibe talurahvas jätkas oma töid ja tegemisi, kuid Vanakaevu tallu ei saabunud veel sugugi rahu. Nimelt olid vene komandörid lugenud nende kaardile märgitud endist Tartu-Tallinna taliteed päris maanteeks ja viinud terve vene diviisi Tapiku kaudu Endla järve ümbritsevatesse rabadesse. Veel teinegi, põhiliselt grusiinidest koosnev diviis sattus rabasse Norra küla lähedal. “
terv
o
...
Äratoodud mälestused ongi vanem Mirosnitšenko poolt kirja pandud. Tundsin meest isiklikult, nüüdseks juba ammu surnud. Pärast kirjeldatud sündmusi võeti vangi ja oli kuni sõja lõpuni erinevates laagrites. Kuuekümnendatel käis palju kordi Eestis ja otsis vanemleitnant Špitšaki hauda, kuni lõpuks ka leidis. Endal olemas Mirošnitšenko foto 1940 aastast, tehtud Haapsalus, veel vanemseersandina 
Ja samuti ka paar vanemleitnant Špitšaki pilti. Kunagi võin need üles panna. Kui foorumlastel huvi on.
Ja samuti ka paar vanemleitnant Špitšaki pilti. Kunagi võin need üles panna. Kui foorumlastel huvi on.Rutikvere
Kunagi kuulsin vanamehi rääkimas lahingust, mis oli toimunud Rutikvere silla lähedal. Peale lahingut korjasid kohalikud elanikud laipu ja relvi kokku. Relvad kallati Rutikvere lähedal Põltsamaa jõkke.
Eesti poisid, tulge üle -saate kõhud täis ja jõuluks koju!
Rutikvere lahingust on ka juttu"Sortside saladused" VI lk.69.Raamatut käepärast ei ole,aga tegin mõned märkmed sealt,ühe hävituspataljonlase meenutus.Pasternak oli neid peale esimest taktikalist õppust,kokku kutsunud ja teatas,et Rutikvere ümbruses olevat 90 meheline bandiitide grupp,kellel olevat kuulipilduja ja 3 tolline kahur.Lubati anda abiks 2 sapööri roodu.Sõjateele läks siis 200 hävituspataljonlast ja 2 roodu sapööre,relvastuseks vintpüssid ja 3 kuulipildujat,sapööridel ainult vindid.Pärast selgus,et vastas ei olnud bandiidid vaid sakslased.Kaotused olid neil vähemalt 40%. HP- oli vist Võrust.
Plaanis on küsida ka ühe vanaproua käest,kes sündinud seal kandis ja mäletab nii ühtegu teist,sellest siis tulevikus.
Plaanis on küsida ka ühe vanaproua käest,kes sündinud seal kandis ja mäletab nii ühtegu teist,sellest siis tulevikus.
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
aga,
"Sortsid 7" lk. 117 ütleb Ilmar Paul, hiljem polkovniku auastmeni tõusnud Rutikvere lahingust osavõtja, et ...21. juulil kutsuti kpt. Pasternak Tallinna, kus ta määrati kõigi hävituspataljonide üldjuhiks. Ööl vastu 22 juulit viis staabiülem Timosh meid Rutikvere mõisa ja seadis seal üles kaitseks....Kl 24 asusime positsioonidele..."
...nõnda, et Rutikvere lahingut juhtis Pauli sõnade järgi kpt. Timosh
"Sortsid 7" lk. 117 ütleb Ilmar Paul, hiljem polkovniku auastmeni tõusnud Rutikvere lahingust osavõtja, et ...21. juulil kutsuti kpt. Pasternak Tallinna, kus ta määrati kõigi hävituspataljonide üldjuhiks. Ööl vastu 22 juulit viis staabiülem Timosh meid Rutikvere mõisa ja seadis seal üles kaitseks....Kl 24 asusime positsioonidele..."
...nõnda, et Rutikvere lahingut juhtis Pauli sõnade järgi kpt. Timosh
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline