www.militaar.net

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=60103389

Mereväe kohta teatatakse tõenäoliselt juba järgneva aasta jooksul suurtest ümberkorraldustest, millest kõige radikaalsema võimaluse kohaselt müüakse miinijahtijad maha ja merevägi paneb piirivalvega leivad ühte kappi.

Kui see nii läheb, siis peaks paluma ennast kaitseministriks nimetada

Huvitav on siinkohal märkida, et sedasorti ideed käisid militaar.netis juba 2006. aasta paiku (teemal mida selle raha eest kõike vajalikku saaks).
Tundub, et siin liiguvad ideed, mis on lihtsalt oma ajast ees

Kilo Tango kirjutas:Kui see nii läheb, siis peaks paluma ennast kaitseministriks nimetada

See mereväe ja piirivalve merelise osa ühendamisplaan on juba vana lugu. Paistab, et äkki seekord leidub ka poliitiline tahe asi ära teha.
Mis aga miinijahtijate müüki puutub, siis, kui sa sobiva ostja leiaks, siis äkki pakutaksegi mingi ametikoht välja....

Miinijahtijaid võiks Kreekale pakkuda, kui esimest tagasimakset viie aasta pärast tahta (selleks ajaks vast neil uus valitsus ka), siis küll nad võtavad

Müüme need Lätile jäälõhkujateks

Kuid olles täielikus teadmatuses laevandusega seotud tehingutest, siis küsiks, et kes NEID tahab? Tundub olevat tegemist mingite väga spetsiifiliste alustega. Isegi kui neid ümber ehitada misiganes muuks otstarbeks, jääb alles nende suurim omapära-plastikust korpus. Äkki kuluks need Kreekale ära, neil vist jääd ei ole. No ütleme, et laenu asemel.

Minumeelest meil mereväge päris ära kaotad kindlasti ei saa, sest see oleks lihtsalt hoop mereriigi egole. Kui tahame olla mereriik, on auasi pidada ka mereväge koos ujuvvahenditega.
Iseküsimus on, et kas me tõepoolest vajaksime miljardi EEK eest suuri avameremiinijahtijaid? Nagu selgub, on antud probleemist lõpuks aru saadud isegi kaminas. Ausalt - ei oleks uskunud enne, kui lugesin. Ilmselgelt uue kogenud ministri teene. Aga neist raharöövlitest miinijahtijatest niisama naljalt me küll lahti ei saa.
Tegelikult on mul siiralt kahju tublidest kaitseväelastest, eriti teavituse eest vastutavatest, kes on pidanud aastaid joonistama avalikkuse ees miskit suht silmakirjalikku pilti miinitõrjevõime ülistamise ja vajalikkuse teemadel. Kusjuures mõned vormikandjad on kindlalt ka seda ajupesu juba ise ka uskuma jäänud. See on veel masendavam...

Minu nägemusel peaks Merevägi ja Piirivalve jääma kindlasti eraldi. Üle tuleks aga vaadata ujuvvahendite vajadus, jaotus, funktsioonid ja ühildada mereseirekeskus ja operatiivse reageerimise süsteem.
Piirivalve peaks jääma piirivalveasutuseks. Selleks ei vaja ta hiigelsuuri piirivalvelaevu, ega reostustõrje- või päästelaevu. Piisab väikestest kiiretest mootorpaatidest ja kaatritest alla 75 t.
Suuremad alused, nagu näiteks Vapper, Pikker ja Maru võiks anda Mereväele ja pisut ümber ehitada. Lisada miiniveeskamisvõime, sonarid allveelaevade avastamiseks (kui ei ole) ja pisut adekvaatsem õhutõrjevõime. Ehk ka Penguin raketisüsteem. Neist võiks formeerida miski patrull-laevade divisjoni.
Valvase ja Kati, mis on kohased reostustõrjeks ja merepäästeks, võiks aga anda veeteede ametile. Samuti selle uue laeva, mis pole veel valmis saanud ja Kõu.

Kui mereseirekeskusse, mida peaks ülal pidama piirivalvurid, tuleb signaal, tegutsetakse vastavalt oludele. Nagu 112 puhul praktiliselt. Piiririkkumise korral edastatakse häire piirivalvuritele, kes kimavad oma kaatriga kohale tuvastama. Kui on tegemist piirile ohtlikult läheneva sõjalaevaga vms, läheb häire Mereväele, mis saadab patrull-laeva jälgima. Kui õnnetusjuhtum, tegutseb EVA ja vajadusel piirivalve, mis jõuaks hädaolukorras rutem kohale. Sõjaolukorras läheks mereseire järk-järgult üle Mereväele. Muidu peaks seal keskuses olema rahuajal pidevalt ka üks mereväelane.

Mereväe laevastik peaks jääma Miinisadamasse ja EVA ning piirvalvelaevad kõrvale Hundipeasse. Kokkupanekul võiks tekkida liiga palju kummalisi adminnprobleeme ja tüüpilisel väiklasel moel oleks täiesti erineva eesmärgi ja eelarvega ametkondade vahelistel asjaajamistel ühe territooriumi jagamisest lõpuks samapalju tülisid, kui kasu.
Omaette takistus on, et praeguses piirivalvesadamas Süsta tänaval peaks paiknema ka hulk kontoriruume ja raske uskuda, et seal tahetaks naljalt kuhugi ära kolida...

Minu nägemusel peaks Merevägi ja Piirivalve jääma kindlasti eraldi...

Hummel,
kui sa tõesti nii arvad, siis oledki väärt jäämaks siia pisiriigi maaväkke oma iganenud haubitsakolakaid veoato taga lohistama (ja potentsiaalsele vastasele parimat sihtmärki pakkuma)

Kes neid miinijahtijaid ikka tahab? Neid osteti ca 800 milj. EEKu eest, kui palju vahepeal kulutati remondile ja modernisatsioonile ei tea, pakuks et kogumaksumus jäi 1 bn. EEKu.

Kes neid selle raha eest tahab?
Seda enam, et meie ei tea üldse, millised edasimüügipiirangud sisaldusid nende ostu-müügi lepingutes

Aga mis see piirivalvele tähendab? Loksutatakse tagasi KaMina alla?

Merepiiri valve/pääste ülesanded Mereväele.
PV Lennusalga kohustused Õhuväele
Päästeameti ülesanded Maaväele (Päästekompaniid)
jne.

Kaitseväe eelarve 2% SKP-st tuleks ikkagi otseselt oma riiki, selle turvalisust ja heaolu teenima panna, mitte kantida intenatsionaalsete ürituste raames kuhugile Helmandi või teab kuhu pärapõrgu.

allatah kirjutas:Müüme need Lätile jäälõhkujateks

Kuid olles täielikus teadmatuses laevandusega seotud tehingutest, siis küsiks, et kes NEID tahab? Tundub olevat tegemist mingite väga spetsiifiliste alustega. Isegi kui neid ümber ehitada misiganes muuks otstarbeks, jääb alles nende suurim omapära-plastikust korpus....

Küll neid osta tahtjaid ka leiab, miine avastavad nad ju väga hästi ja plastkorpus on üks eeldus, et seda miinijahtimise tööd korralikult teha. Ühes normaalses mereväes peab miinide leidmise võimekus ka olemas olema, probleem on aga selles, et see on seni ainukene võimekus...

Ei maksa unustada asjaolu, et 1 miinitõrjelaev täitis meie valmisolekukohustust. Kui kõik laevad maha müüme ning mereväelisest valmisolekust loobume, siis tuleb valmistada ette veel 1 kompanii, või mõni muu üksus (vastavalt kokkuleppele) valmisoleku kohustust täitma.

nagu admin ütles juba, tuleb see panus kuskilt mujalt juurde panna. küberkaitse?

p.s. - merevägi võib ju oma võimekust veidi allapoole tõmmata, nt. miinitraalimine Paldiskisse laevateede lahtihoidmiseks lihtsamate vahenditega

http://www.youtube.com/watch?v=cK-Jbbxne1Q

Minumeelest meil mereväge päris ära kaotad kindlasti ei saa, sest see oleks lihtsalt hoop mereriigi egole.

No, kuulge!
EV riigiusu, pragmatismi, valguses, ei maksa selline väljaütlemine küll mitte miskit. Palju see EGO õige maksab, et sellega mingil määral arvestama peab?
Ise siin foorumis ajate ju sama juttu. Paneme aga kogu EKV ühte suurde baasi kokku ja ongi kõige odavam (ma muidugi aktsenteerin, kuid seda nii näitlikkuse mõttes). Saab kohe ühe konkreetse numbriga väljendada. Missuguse moraalse kahju (Kaitseväe ja elanikkonna sidusus jne.) aga riigikaitsevõimekust sisuliselt kandvale kodanikkonnale maakonnakeskustest väiksemate EKV üksuste kaotamine endaga juba kaasa toonud on, seda me ei saagi teada (ja reeglina ei tule selle pealegi, et tahta teada). Ka ei morgenda meid nähtavasti mitte kopka eestki võimekuste arendamine, missuguseid suureliselt presenteerida ei saa, kuid milleta reaalne sõdimine ilmvõimatu on. Ikka vaid suureline näitemäng. Kellele ometi?
Ah, või käib EGO pihta? Naljatilk. Mis asi see on? Palju see maksab?
Ei tasu endale miskit ette kujutada. (Noo-jah, enesesisendus on muidugi karm jõud, aga ...?) Iga kandi pealt paistab niigi välja, et oleme üks "banaanivabariik". See, et me siin iseendale rusikaga vastu rinda taome, et "mereriik" jne. ei vii meid reaalselt arenguriigi staatusest kuidagi välja. Parem ikkagi endale ausalt tunnistada, et me seda oleme, kui et mingit Potjomkini küla nii iseenda, kui väljamaa jaoks ehitada. Seda enam, et see Potjomkini küla ikka omajagu ka maksma läheb (Merevägi on vaid üks osake sellest "elamurajoonist"). Võib-olla oleks siiski otstarbekam seda summat reaalselt eksisteerivast arengumaa staatusest väljatulekuks kasutada, selmet seda jätkuvalt erinevat laadi potjomkinlusse uputada?

P.S.
Kui kas või korraks natuke pikemaks ajaks meie armsalt kodumaalt kuhugile kaugemale minna, siis saab eemalt vaadates paljuski objektiivsema pildi meie olemistest ja tegemistest ette. Ja just selline pilt see kaugelt vaadates ongi, meeldib see meile või mitte.
Aga hinge ajab täis küll selline aastaid kestev näitemäng. Tahaks just-kui repertuaari vahetada.

Ajavahemikul 2006-2011 oli kolme Sandowni ostmine aga kaitseministeeriumi au ja uhkus ning Eesti riigikaitse tähtis prioriteet.
Täna on minister selle hanke klassifitseeritud kui "headel aegadel toimunud raha tuulde loopimise".
Mis saab siis praegustest ministeeriumi kantsleritest, asekantsleritest ning osakonnajuhatajatest, kes 5 aastat naeruvääristasid kõiki, kes julgesid selle investeeringu mõttekuses kuidagi kahelda?!

Samas on ministri käitumismuster meile ju tuttav ning hoopis rahvale tehakse "kiire ja korralik" lobotoomia, et me selle unustaksime.

Valitsuse poolt kinnitatud arengukavas oli selgesti kirjas ka ainult kahe laeva ostmine, miks osteti 3 laeva ning kas keegi kunagi üldse vastutab selle omavoli eest?