Just nii, lihtsalt auk läbi ja polt+ mutter. Samuti on sellel väiksel junnil pitsi pool väljaspool peenvint ja ka augus sees. Külgedel on ka kaks auku ja neis lõhega keeratavad poldid mille sisemises otsas koonus ja millega fikseeritakse vindi osa millegi külge. Junni otsas seespool on neli auku ja need kanalid lähevad otse poldiauku.... ehk midagi siis liigub sealt avade kaudu lehtri poole- gaas järsku? Ja need fikseerivad lõhega poldid on ka messingust.EOD kirjutas:Lehter on jalaga ühendatud tavalise poldiga?
Kui sel esemel üldse lahingumoonaga seos on, siis lehter võib olla mingist kumulatiiv-lõhkepeast.
Valmiskujul võidi seda kasutada näiteks pliiiatsite hoidmiseks.
TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
-
- Liige
- Postitusi: 287
- Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
- Kontakt:
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Viimati muutis TALUPOEG TALUJA, 02 Apr, 2020 23:18, muudetud 2 korda kokku.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Siis ilmselt ongi nutikas talumees leidnud midagi, millest midagi majapidamises vajalikku teha andis.
Inimene on leidlik - tõsi küll, järjest vähem. Aina abitumaks muutume.
Inimene on leidlik - tõsi küll, järjest vähem. Aina abitumaks muutume.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Et siis toorikuks mingi "Trubka" kaitsekübar? Võimalik muidugi.ugandiklubi kirjutas:Kas ei või olla 122mm sütiku kaitse ,mida on natu lühemaks tehtud ja sellet pits tehtud ?
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Mina oma aruga olen siiamaani aru saanud, et need on olnud mingid küünlajalad
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Küünlajalaks siiski ei sobi, sest esiteks lühikeseks põlenud küünal valgustaks vaid lakke ja teiseks pole koonuse põhjas ei pesa ega nõela, kuhu küünal kinnitada.
Põleda saaks küünal küll lõpuni, sest leegi kohal tõuseb põlemisgaas üles ja servadest laskub värske õhk alla.
Viinapits? Kuramuse palju peab siis jooma. Klassikaliselt valatakse pits ikka ääreni ja kummutatakse põhjani.
Põleda saaks küünal küll lõpuni, sest leegi kohal tõuseb põlemisgaas üles ja servadest laskub värske õhk alla.
Viinapits? Kuramuse palju peab siis jooma. Klassikaliselt valatakse pits ikka ääreni ja kummutatakse põhjani.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Ma olen selliseid asju leidnud mingist vanakola hunnikust ja nad on olnud küünlarasvaga koos. See ka oli põhjuseks miks pidasin neid mingiteks küünlajalgadeks. üks või kaks tükki. Kus nad on praegu, ei oska öelda. Sellest ajast on vett merre voolanud ikka väga palju.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Kohe ei märganud, et olid postitust muutnud. Topsik on valmistatud ilmselt mürsusütikust T-3, T-5, T-6 või T-7 ja selle kaitsekübarast.TALUPOEG TALUJA kirjutas: Just nii, lihtsalt auk läbi ja polt+ mutter. Samuti on sellel väiksel junnil pitsi pool väljaspool peenvint ja ka augus sees. Külgedel on ka kaks auku ja neis lõhega keeratavad poldid mille sisemises otsas koonus ja millega fikseeritakse vindi osa millegi külge. Junni otsas seespool on neli auku ja need kanalid lähevad otse poldiauku.... ehk midagi siis liigub sealt avade kaudu lehtri poole- gaas järsku? Ja need fikseerivad lõhega poldid on ka messingust.
Ugandiklubi hammustas esimesena läbi.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Austatud kaasfoorumlased. Kas keegi oskab öelda, millega tegu? Läbimõõdu 110-115 mm järgi ei oleks nagu mürsk ja tagant ei lähe peenemaks ka. Pikkust ei mõõtnud ja pildid ka kehvakesed. Paremaid enam ei saa.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Rauast läbi käinud mürsk jah. Kella 112
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Viidi juba ära, aga mille oma võiks olla? Leiukohas ei ole minu teada suuremat mürglit olnud. Võib-olla on keegi mujalt toonud. Sütik ka puudu.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Rauast läbi käinud, kuid eemaldatud sütikuga mürsk tõesti. Millal sütik eemaldati, kuid mürsk hävitamata jäeti, seda ei oska arvata.
Kõigi mürskude tagaosa ei läinud peenemaks. Ainult nn. kaugelaskemürskudel oli läbimõõt juhtvöö(de)st põhjani vähenev.
Kaliibrit ei mõõdeta keskelt, vaid tsentreerivatelt vöödelt. Eesmine on kohe ninakoonuse taga. Kusjuures võib sealtki mõõtes saavutada vale tulemuse. Metalli korrodeerumisel läbimõõt väheneb, samas korrosiooniproduktide maht on suurem metalli mahust, millest nad on moodustunud. Seega eksida võib mõlemas suunas.
Kõigi mürskude tagaosa ei läinud peenemaks. Ainult nn. kaugelaskemürskudel oli läbimõõt juhtvöö(de)st põhjani vähenev.
Kaliibrit ei mõõdeta keskelt, vaid tsentreerivatelt vöödelt. Eesmine on kohe ninakoonuse taga. Kusjuures võib sealtki mõõtes saavutada vale tulemuse. Metalli korrodeerumisel läbimõõt väheneb, samas korrosiooniproduktide maht on suurem metalli mahust, millest nad on moodustunud. Seega eksida võib mõlemas suunas.
Re: Vidinad
Saksa püssigranaadid. Ära neid rohkem näpi/ urgitse/ puhasta ja helista 112.
Re: TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
Leitud rannast. Kas peaks 112 teavitama?
Sütik puudub ja küljele on auk puuritud.
Sütik puudub ja küljele on auk puuritud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist