www.militaar.net

Kas keegi siin teab, mis väeosad on olnud Saka mõisas? Seal oli mitu suurt barakki, ehitatud väidetavalt sakslaste poolt.

Esimese asjana pakuks, et PVO raketiväelased:
Hergauk, Pärn, Õun 2006, lk 33

Saka S-125 divisjon asus Saka mõisa peahoonest ca 4km ida suunas. Maa-ameti kaartidelt täiesti tuvastatav.
Kuskil viiekümnendatel olevat olnud Kohtla-Järve kandis õhudessantdiviis. Kuskile pidid nad ju majutatud olema. Vangilaagritest mahajäänud barakid, muud sobilikud ehitised....

alax kirjutas:Saka S-125 divisjon asus Saka mõisa peahoonest ca 4km ida suunas. Maa-ameti kaartidelt täiesti tuvastatav.
Kuskil viiekümnendatel olevat olnud Kohtla-Järve kandis õhudessantdiviis. Kuskile pidid nad ju majutatud olema. Vangilaagritest mahajäänud barakid, muud sobilikud ehitised....

Aga paned selle koha Maa-ameti kaardil, mina sellise km peal ei leidnud...See koht, mida mina seni teadsin, jääb 2,6 km peahoonest natuke idakirdesse, piki panka...
Kui nüüd sakslaste ehitatud hooned (pärissakslased või sõjavangid?), siis raketibaas ei klapi muidugi...aga kui Saka mõisas läbi ajaloo üldse, siis vist ju sobiks, kaugused tulepos-de ja staabi/majandusüksuste vahel ju täitsa viisakad...

Mind huvitaks just Saka mõis ja selle lähiümbrus, mitte Saka küla, mis on mitu km idas (ja kus oli seniitraketidivisjon 1968-93).

Leidsin...ehk on natuke abi:

Alates Teisest Maailmasõjast kuni Nõukogude vägede lahkumiseni Eestist 1992. aastal kasutati Saka mõisakompleksi peaasjalikult militaarsetel eesmärkidel. Märgiks sellest, et aastail 1941-1944 olid siin vaheldumisi Eesti ja Saksa rannakaitseüksused, on tänaseni säilinud barakkide alusmüürid pargi merepoolses otsas. Viimastel aastakümnetel paiknes Saka mõisas nõukogude piirivalveüksus. Renessanslik mõisahäärber muudeti sõdurite kasarmuks, pangaservale ehitati valvetorn-proźektorimaja.

http://www.saka.ee/index.php?page=143

Näed siis, piirivalvureid ei tulnud esimese hooga meeldegi...ja vanal abimehel kenasti selline väeosa kirjaski:
Hergauk, Pärn, Õun 2006; lk 45

Punkrimägi kõlab huvitavalt...aga varjend ja punker ja taastatud kaevikuliin? Mitu aega taas koos?

Siin foorumis on üksjagu II MS asjatundjaid. Kas keegi teab, mis Saksa ja Eesti (?) väeosad Saka mõisas olid? Miks nii palju barakke, kas seal oli õppeväeosa? Kui eestlased, siis kas Lennuväepoisid või midagi muud? Tõnis Kaasik on maininud mingit sakslaste luureväeosa, kellele need barakid olevat ehitatud. Ja kas oli seal midagi ka Eesti Vabariigil 1939-41?
Äkki trehvab siia ka endisi Ida-Viru pioneere? Millalgi olevat seal olnud pioneerilaager, millal?

1944-53 oli seal 99. piirivalvesalk (s/o 2345), kes kasutas seal seitset kasarmuhoonet (mõisa peahoones olid arvatavasti staabid -- kordoni, komandantuuri või manöövergrupi, õppepunkti; kas kõigi kolme või mõne neist), millest 6 olid enam-vähem ühesuurused (mainitud sakslaste ehitatud barakid?). Siis tuli lühikeseks jäänud "Beria aeg", mil piirirežiimi leevendati ning tõenäoliselt anti käest ka palju kordonihooneid -- miks muidu oli 1954.a vaja teha uued maaeraldused? Saka mõisa ümbrusest eraldati piirivalvele ENSV MN määrusega nr 005 31.07.1954 6,75 ha suurune maa-ala, nüüd juba uuele väeosale 2294 (6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk).

Millalgi jättis piirivalve mõisa maha ja see rüüstati ära. See võis olla 1969.a, mil toimus üldine kordonite arvu vähendamine, ent miks mitte ka varem. Äkki keegi siin teab täpsemalt? Kas siis jäid tühjaks ka barakid? (või juba varem?). Igatahes 1975.a on Veljo Ranniku mõisahoonet ja mõnda kõrvalhoonet pildistanud ja siis olid aknaklaasid juba "läinud", alles olid veel seesmised liigendiga aknaluugid (vt http://register.muinas.ee/content/photo ... /87199.jpg)
-- ei tea, kas originaalid või piirivalvurite kätetöö? Tõnis Kaasik peeti seal 1.05.1971 vist Saka joa lähedal piirivalvuri poolt kinni ning teda hoiti tükk aega mõisahoones, et talle Aseri kordonist järgi tuldaks (järelikult Saka mõisas tollal kordonit polnud, vaid selle lähedal oli post, mis allus Aseri kordonile).

Millalgi peale seda (1976 või hiljem?) võtsid piirivalvurid mõisa peahoone jälle kasutusse ja remontisid ära. Siin http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... w&id=13903 väidetakse, et "80-ndatel aastatel ehitas hooned ümber nõukogude piirivalve", aga sellest lausest ei selgu, millal nad hoone kasutusse võtsid (see võis olla ka enne 1980.a).

Peahoonest lõunas on veel terve trobikond nüüd muinsuskaitsealuseid hooneid (vt nt http://register.muinas.ee/?menuID=photo ... ew&id=6853; MKA käkerdis ei võimalda kahjuks anda otselinki filtreeringule, aga neid kõiki saab vaadata siit http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary, kui vajutada lehe ülaservas nupule "Filtreerimine" ja toksida "Aadressi" lahtrisse "Saka"), kuhu arvatavasti peale "restitutsiooni" on sisse asunud uusmaasaajad (igatahes 1975.a neid seal polnud, hooned olid rüüstatud) ja seal toimib mingi talu moodi asi. Kas ka need hooned olid piirivalve käes (ja kas nii 1944-69? ja 1976?-92 ?) ning vastavalt ka mõisa eelmiste militaarperemeeste ehk Wehrmachti käes?

Saka mõisa peahoone keldris asus katlamaja, saun ja relvaruum.
Esimesel korrusel oli söökla ja köök. Teisel korrusel kinosaal. Üleval pööningul olid suured raudplekist keevitatud veemahutid.

Aga Saka mõisa keldri all asus veel üks kummaline ruum. Katlaruumi kõrvalt oli keegi teadmamees raiunud seina sisse augu. Ja oh üllatust...selle taga oli tühimik! Edasi teadis augutegija, et nüüd tuleks uuristada otse alla. Ja ennäe üllatust, keldri all oligi veel üks punaste tellistega voodrdatud võlvruum. Sinna suubusid õhutuslõõrid. Selle ruumi seinas oli leivaahju suurune ava, kust läks edasi tunnel. Täiskasvanu mahtus seal vaid roomama.
See käik oli kerge kurviga vasakule. Pikkus oli umbes 10 m. Ja tunneli lõpus olid veel kaks üsna pisikest võlvitud ruumi.

Selles keldrialuses ruumis ei olnud justnagu mingisugust ust või luuki. Peale käigusuu ja lakke murtud augu.

Muidugi, äkki on seesugused ruumid kõikides mõisahoonetes....asga igatahes oli see kõik üsna veider. kas oskab keegi seletada, milleks see kõik mõeldud oli?

Muuseas oli Saka mõisa hoobil piiritulp ja betoonist jurakas, millel NSVL kontuur ja kiri "NSVL riigipiir on püha ja puutumatu.