www.militaar.net

On selline suurejooneline ehitis seal svenssonitel...Stockholmi lähedal, 8 sõiduminuti kaugusel Nynäshamnist.



Kui kogu maailm on sõjas, on tegelikult vaid üksainus ohutu koht- sügaval maa all asuv punker. Sestap on kogu maailmas hulgaliselt maa-aluseid baase, millistest paljud on siiani salajased. Mõned on aga ka lihtinimestele ligipääsetavaks tehtud, nagu ka seesama Muskö.



Tegu on arvatavasti suurima maa-aluse objektiga Rootsis. Baas on ehitatud kõvasse graniiti ning on ilmselt hävitamatu nii tuuma- kui tavalise relvastusega. Ehitamiseks kulus 17 aastat ning kivimisse on rajatud neli dokki.



Dokid üks ja kaks on mõlemad 145 meetrit pikad ning neisse pääseb 250 meetri pikkust tunnelit pidi.



Dokk number kolm on 150 meetrit pikk ning on kasutusel peamiselt allveelaevade poolt.



Dokk number neli on 350-meetrine tunnel.



Saar ise on mandriga ühendatud merepõhja alt kulgeva tunneliga, (sest sillad on kergelt rivist välja viidavad), mis ehitati 1964 aastal ning on ligi 3 km pikk. Rahu ajal töötavat baasis väidetavalt ligi 800 iniest.



Tegu pole aga siiski mitte üksnes maa all paikneva dokiga, vaid mäe sisse ehitatud suure mereväebaasiga. On remonditehas, haigla, sööklad ja kasarmud. Sõja ajal teenivad seal tuhanded sõdurid, ainuüksi haiglas on üle tuhande voodi.



Võrdluseks- kui Cheyenne kompleksi ehitamiseks tuli eemaldada 350 000 kuupmeetrit kaljut, siis Muskö allmaa ehitiste puhul ulatus see arv poolteise miljonini, arvestamata merealust teed.




Tõelise maa-aluse kindluse kuvand oleks mõeldamatuilma tohutute plahvatuskindlate usteta. Need kaaluvad 45 tonni ning suudavad vastu pidada survet 200 tonni ruutmeetrile.







Tohutus kompleksis liikumiseks kasutatakse näiteks jalgrattaid...



Varustussektor näeb välja niimoodi.



Google maps paistab taoliselt.

http://topwar.ru/10539-podzemnaya-baza- ... musko.html

Tõsi küll, rootsud ise väidavad(niipalju kui minu nõrguke svenska võimaldab) seal olevat vaid kahte dokki, kumbki 140 meetrit pikk.

http://www.kockums.se/produkter-tjanste ... ums-musko/

Huvilistele vähe juttu ka tunnelist, mis saarele viib.

http://www.musko.nu/Muskotunneln.php

Analoogne baas oli venelaste külma sõja ajal Krimmis Balaklava lahes allveelaevade jaoks

http://www.artificialowl.net/2008/08/fo ... arine.html

Rootslased muidugi nalja ei teinud (ega tükati tee ka praegu), suvel Stockholmi sõites leiab vilunud silm üht-teist, mina nt märkasin ühte Giraffe taolist radarit üsna laevatee ligidal männimetsa peidetuna. Loendatamatutest veidratest raudustest graniitsaarte kaldajärsakutes rääkimata.

Mäed pakuvad kaitset. Graniidis on Rootsis palju ning mitte ainult sõjaajale mõelduna (see tuleb justkui pideva boonusena) - positiivne ka visuaalselt. Näiteks üks reoveepuhastusjaam Stockholmi lähedal, mis on mäe sisse peidetud:


Veel üks puhastusjaam künkas:

Vasakul on näha maapealsed rajatised ning all raudteetunneli ava kõrval üks lisasissepääsudest.

Üks Stockholmi haiglatest. Märgata raudteetunnelit, mis haigla alt läbi läheb ning selle maa-aluse osaga ühenduses on.

Pilte haigla varukorrustest: http://www.antus.org/bunker/DEMC.htm

Vahepeal rajati siia-sinna käike transformaatorjaamade jaoks, millesse vajadusel vastavad vagunid veeretada, mis võrku ülal hoiaksid... Praeguseks enamus mahajäetud.



Lisaks serverihallid endistes varjendites - ühtlane sisekliima...



Oli ka paar lennubaasi, üks neist praegu muuseum Aeroseum:



Mägedes hoitakse erinevaid kütuseid...



Millisena plaanitakse kohalikku tuumakütusehoidlat:
http://www.youtube.com/watch?v=JEont10hKPE&t=0m55s

Stockholmi tehnikaülikooli all asus väike õppereaktor:


Ning milline näeb välja kuningliku raamatukogu arhiiviosa:

Kade vaadata, seda nimetatakse "totaalsed sõjalised ettevalmistused".

Meil on rohkem "objektiivsed põhjused"ja "ohuhinnangud". Ei kujutaks hästi ette, mismoodi venelane oma 80ndate arsenaliga neid kaljusse peidetud lennukeid kahjutuks teeks - ainult aatomiga. Ega sinna pommitajat laserjuhtimisega pommi pole ka eriti lihtne saata (eks rootslased annavad vastu), operatiivtaktikalised raketid heasti ei ulatunud ning need keskmaaraketid, mis nt Eestis olid, omasid täpsust +/- 5 km, sellise täpsusega pole isegi 1MT laenguga sedavõrd kindlustatud märkide hävitamine eriti reaalne.

Rootsis näib, et kehtis loosung "kõik (tulevase) rinde heaks" täiega.

Eks neutraalsus maksab.

http://en.wikipedia.org/wiki/Boden_Fortress

Praeguseks seisavad neli tükki tühjana, üks on muuseumiks tehtud. Sai suvel külastatud, muuseum oli küll suletud...

Ja üldse. Varjendid müüakse kommertskasutusse ning ka sealsetes foorumites halatakse, et mis saab "idavaenlase" tulekul.

2003 suvel Norras taheti mulle näidata midagi Cheyenne Mountaini taolist Oslo ligidal, aga paraku võõrustajatele teadmata oli asi veel täiesti valve all ning väljast peale metsa ja okastraataia midagi näha polnud. See oli siis ajal, kui meil juba NATO joovastus peal oli.

Kuigi ehk offtopic (üldine Rootsi maa-alusus ehk teemaks juba), siis üks pirakas panoraam Södra Abergeti kindluse otsast, maastikust aru saamiseks: http://img39.imageshack.us/img39/7904/d ... sc2200.jpg
Selgituseks kaart kah:


1: küngas, mille otsas veel praegugi töötavad saatjad ja majake, ümbritseval aial fotokeelusildid. Oli veel näha raudtee muldkeha, mis viis mäeküljes asuvad portaalini - sellise transformaatorjaama jaoks nagu ülalpool kirjas
2: Rödberget, muuseum, millest pilt ülalpool. Õrnalt näha suurtükikupleid (nimetus?)
3: Lähem küngas on Norra Aberget, kaugem Degerberget, kus hoiti mingil ajal ka riigi kullavarusid
4: Mjösjö- ja Gammelängsberget. Näeb lõhet-vallikraavi, mis kindluse seina moodustab
Ega sisse eriti ei pääsenud, sulgemisel betooniga ei koonerdata. See, mille otsast pilt tehtud on, aga täielikult suletud pole - ühes kohas jooksid randmejämedused kaablid kusagile sisemusse, hoitakse kuivana. Kirjutatakse, et tegelikult on linna all veel nii mõndagi, anonüümsetes foorumites on mõned endised ajateenijad kirjeldanud mägedesse viivaid mittemidagiütleva välimusega rauduksi, mille juurest tuleva häire korral pidavat kogu Põhja-Rootsi kaitsejõud kokku sõitma... Erinevatel veebikaartidel on tehtud vastavat erinevat tsensuuri ja peitmistki.

Tõelise maa-aluse kindluse kuvand oleks mõeldamatuilma tohutute plahvatuskindlate usteta. Need kaaluvad 45 tonni ning suudavad vastu pidada survet 200 tonni ruutmeetrile.

Viies need näitajad USA ja tuumarelvasjanduse konteksti, siis sellise ukse kaitsefaktor on 430 ehk see kannatab ülesurvet 430 psi (30,7 bar).

Edasi on häda selles, et kõik tuumarelva iseloomustavad graafikud ja kalkulaatorid ei käsitle eriti ülesurvet rohkem kui 30 psi (totaalne kõige maapealse hävitamine) ja maapinnalt ehitatavate varjendite puhul räägitakse 50 psi-st.

See rootslaste asi on räme

kusjuures neil on ka täiesti vajadus neid teha, sest näiteks tee-ehitus vajab pideval graniitkillustikku ja suurt vahet ei ole, kas lõhata seda lahtisest karjäärist või siis kaevandada maa alt.

Hinna vahe on. Meelde on jäänud ühe ttü energeetikateaduskonna õppejõu sõnad, kes ütles, on kuni 350m sügavuseni on maa pealt kaevandamine odavam, kui maa alt kaevandamine. Ida-Virumaal on maaalused kaevandused seetõttu, et nõukogude ajal polnud maapealse kaevandamise masinaid saada (kuna suurte masinate tootmine käis läbi kaitseministeeriumi)

alari kirjutas:Hinna vahe on. Meelde on jäänud ühe ttü energeetikateaduskonna õppejõu sõnad, kes ütles, on kuni 350m sügavuseni on maa pealt kaevandamine odavam, kui maa alt kaevandamine. Ida-Virumaal on maaalused kaevandused seetõttu, et nõukogude ajal polnud maapealse kaevandamise masinaid saada (kuna suurte masinate tootmine käis läbi kaitseministeeriumi)

See on küll EW ajast pärit...karjäärid olid kohtades, kus maak oli lausa vastu maapinda...muidu ikka maa-alune kaevandus, sest tõesti puudusid masinad, et tohutut aherainekogust käidelda...Kiviõlis mindi 1930. aastal allmaakaevandamisele, sest põlevkivi oli juba üle 4 m sügaval...

ja üks oluline asi tollal - kui karjääris oli töö sesoonne, siis maa all sai aasta läbi tööd teha...

alari kirjutas:Hinna vahe on. Meelde on jäänud ühe ttü energeetikateaduskonna õppejõu sõnad, kes ütles, on kuni 350m sügavuseni on maa pealt kaevandamine odavam, kui maa alt kaevandamine. Ida-Virumaal on maaalused kaevandused seetõttu, et nõukogude ajal polnud maapealse kaevandamise masinaid saada (kuna suurte masinate tootmine käis läbi kaitseministeeriumi)

Mulle tundub, et sul on üks null küll üle. Meile alles räägiti,et kui on üle 30m sügavusel kaevandatakse maa alt, see käib põlevkivi kohta.

kusjuures graniidikaevandamist ei saa päris põlevkivikaevandamisega võrrelda. Seal puudub vajadus kaevanduskäikude toestamiseks nagu on tavaline näiteks söekaevandustes. Ja kuna pinnas ei lase vett läbi pole reegline vaja ka vett välja pumbata.

Ja kuna pinnas ei lase vett läbi pole reegline vaja ka vett välja pumbata.

Ja veel kuidas on...veesooni on graniidis hullupööra.

Ma mäletan numbrit 350m, aga jutt oli kaevandamisest üldiselt, mitte ainult põlevkivi kaevandamisest. Samas üle küsimine ei teeks muidugi paha.