www.militaar.net

toimetamise ehk tõlgeabi tarvis.

kaks viimast lauset, muu on selguse pärast et mis värk on.

praegu lõik selline:
Alustanud Vladikavkazist teed ligi kümme aastat hiljem [st 1830 paiku], pakkus Puškin samasuguse kirjelduse. Ta meenutas, et kell üheksa hommikul kogunes kohtumispaika umbes viissada inimest. Lahkumise märguandeks oli trummipõrin ja kogu seltskond hakkas liikuma, kõige ees kahurid. Järgmisena tulid neljarattalised tõllad, nende järel krigisevad härjavankrid, mida juhtisid moslemitest härjaajajad. Konvoid ääristasid suured hobuse- ja härjakarjad ning paksudes vildist burkades nogai nomaadid keerutasid loomade vaoshoidmiseks lassosid. Kahuri tahtidest, mis olid võimaliku rünnaku puhuks süüdatud. kerkisid peenikesed suitsujoad. Aeg-ajalt ruttasid sõdurid lähemale, et suitseva suurtüki pealt oma piipu süüdata.

et kas suurtükk ja kahur on üldse sünonüümid, kumba siin eelistada.

ja kas 'taht' on õige? kõlab loogiliselt, et siis sai vajadusel kiiremini tulistada... -- ?
(raamatus on juttu kaukaasiast ja eriti sõdadest seal, sest neid oli palju, keskajast tänapäevani, eriti venemaa imperialistlikest ambitsioonidest. ingl. orig.)

tõlgeabi

Lemet kirjutas:

tõlgeabi

jaa, ma olen keeletoimetaja, jaa, ma tean kuidas tõlkeabi kirjutatakse!

aga trükivigade kallal norimine on nagu _tsipakene_ teemast mööda, või mis. vbla ma kõigepealt mõtlesin tõlge tarvis. misiganes. -- see on ju foorum, raamatus olen muidugi karmim. nii enda kui teiste lapsuste suhtes. ja kui viga juhtub, siis on hea kui foorumis ära juhtub, mitte raamatus, eksole.

Nii palju kui mina aru saan - kui süütenöör juba suitseks, siis järgneks peagi lask?

Taht on süüdatud aga selleks, et vajadusel saaks sellelt kohe süütenööri süüdata. Või siis lahtise püssirohu süütekambris, mille põlemise järel siis jõuaks tuli laenguni.

Nii et ainuõige tõlge on just "taht".

Kahur kitsamas mõttes on pikaraudne (üle 40 kaliibri) suurtükk, mille mürsud lendavad lameda trajektooriga.
Laiemas mõttes nimetati kahuriteks kõiki raskeid tulirelvi. Nimetus oli kasutusel ammu enne kui 40 kaliibri pikkusi raudu kasutama hakati. Seega nii vanast ajast rääkivas raamatus võib tõesti rahulikult mõlemat terminit kasutada.
Püssirohu süütamiseks kasutatud tahi teine nimetus oleks hõõgnöör (фитиль). Ekslikult on seda venekeelset terminit kasutatud ka süütenööri (oгнепроводный шнур) tähenduses, tegelikult on need kaks eri asja.

Царь-пушка

Kas näed pildil kahurit? Aga пушка on vene keeles just kahur. Suurtükk laiemalt on артиллерийское орудие. Et seda eesti keeles Tsaar-suurtükiks kutsutakse, mis on kahtlemata õigem, ei puutu asjasse. Lähtume ikka vene originaalnimetusest.
Täpsed terminid on vajalikud erialakeeles (professional language), mida kasutavad spetsialistid, kõikjal mujal on levinud rahvapäraste nimetuste kasutamine ju täiesti aktsepteeritav.

Küsitud oli küll tulirelvade kohta, aga mulle torkas selles tekstikatkes silma teine termin - nogai nomaadid keerutasid loomade vaoshoidmiseks lassosid. Lassot keerutamas näeks kauboisid või indiaanlaseid, asiaatidel nimetatakse sellist vahendit sõnaga "arkaan" (vene keeles "arkan").
Lisaks veel, et nii lasso, kui ka arkaan, on vahendid loomade püüdmiseks. Vaos hoidmiseks oleks tõhusam kasutada piitsa või sarnast.

Suurtüki küljes ei saanud küll süütetaht hõõguda, see oli keritud süüteoda külge, millega süüdati suurtüki süüteavasse torgatud sütik. Ja nogai tatarlased keerutasid äkki hoopiski loomade ohjeldamiseks nuute (nagaika)??

10 pints