Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[Kriku]

Seda (taastamisväärtust) ju ongi kogu aeg pakutud.

Kas on ikka pakutud sama väärtust?

Mina olen saanud aru, et pakutakse väljaostu+kuni 20% kompiks. Edasi vaata ise, kus Eestis leiad uue elukoha.

Riigi esindajad on kogu aeg rääkinud taastamisväärtusest, aga konkreetseid pakkumisi pole tehtud.

[mart2]

... Riigi esindajad on kogu aeg rääkinud taastamisväärtusest, aga konkreetseid pakkumisi pole tehtud.

Isiklikult arvan, et praegu ongi käsil kaks iseseisvat, kuid teineteist toetavat kampaaniat - valimistega seotu ning "hindade kruvimise" oma.

[Martin Herem]

Mul on miskipärast tunne, et enamus sellest jutust siin põhineb ikka mingitel oletustel riigi tegevustest.
Kas keegi siin vestluses osalejatest kuulub ise 21 maaomaniku hulka?
Kas keegi teist teab, mida riik on eelkõige 21-le omanikule lubanud või millal on lubanud midagi lubada ja mille alusel?
Mul on teadmine, et omanikud on esimese info saanud ja ootavad nüüd protsessi järgmisi etappe. Esialgu ei saa aga keegi öelda, et kompenseerimises midagi ebaõiglast toimuks.

Lisaks liigub palju kuulujutte ja väljamõeldisi, mis inimesed rahutuks teevad. Minu viimane kogemus oli "üleüldine lageraie" harjutusalal. Üks maaomanik, kelle tükk on vastu planeeritud harjutusala piiri, teadis, et tema külje alt võetakse kõik lagedaks. Peab tunnistama, et see tõepoolest rikuks miljööd. Aga ... algusest peale on olnud kavas harjutusvälja piirile jätta 500m läbimõõduga mets. Seal kus seda pole, sinna see istutatakse.

Ma ei ütle, et harjutusvälja loomine ei peaks häirima elanikke. Aga liiga tihti on tegemist valeinfoga või järeldustega.

[Runkel]

Lenk toob võrdlusesse veel ühe sündmuse - omandireformi, millega tagastati punavõimude poolt röövitud vara õiglusjärglastele. Küüditamisega on protsessi võrrelnud ka mõned akf-id. Kuhu edasi?
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12012 ... -puhkimata

[Kriku]

Mitte edasi, vaid tagasi. Seda juttu ajab ta "Kesknädalas" juba üle paarikümne aasta.

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120122762 ... i-tuleviku

Profaanlus jätkub, "sunnime kamina kaaluma alternatiive".
Ma juba lootsin, et selline võhikluse laat on meil läbikäidud etapp.
Kas nendest "kaitsjatest" on keegi üldse kaarti uurinud?
Kus see "alternatiiv" küll asub, mis on Eesti tüüpilise maastikuga, läbitav ja kus 200 km2 sees on vähem kui 21 majapidamist....? Aidake, ma nei näe? Emajõe suursoos? Minuarust oleks aeg panna rahapakk sinna, kus suu on. Või siis vait olla.

Harjutusväli "määrab Lõuna-Eesti tuleviku".
Pole just täheldanud, et Tapa või Ämari oleksid kaalupommina kohalikku elu pidurdamas....

[alari]

Harjutusväli "määrab Lõuna-Eesti tuleviku".

Kui arvesse võtta, et Kuperjanovi pataljoni tõttu on tegelikult Võru linn üsna heal järjel võrreldes muude ääremaa piirkondadega, siis nad on väga valesti aru saanud, mis pidi määrab harjutusvälja olemasolu Lõuna-Eesti tuleviku - lausa vastupidine on nende arusaam toimuvast. Suurem hulk sõjaväelasi selles piirkonnas suurendab majandusliku jõukust.

[Kapten Trumm]

Ma ise arvan ka, et muidu ääremaastuval ja madalapalgalisel Võrumaal on lisahulk sõjaväelasi, kes saavad meil ikka üle keskmise palka, vägagi jõukust suurendav asjaolu. Eriti veel, kui osa "lisast" moodustavad liitlased, kus ka reakoosseis selliseid palkasid saab. Tapa linnas olla küll kohalikud kohvikud, juuksurid ja pitsaputkad õitsele puhkenud, kui liitlaste lahingugrupp saabus.

Alternatiivsed asukohad asuvad mujal. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada olemasolevat harjutusvälja, ja isegi mitte mõelda selle laiendamisele, tuleb ikka võtta tükk sarnastest tegevustest täiesti puutumata maad ja sinna teha.

Sobiv platsdarm oleks nt kasvõi Võrtsjärv - sellel on suurust piisavalt ja kui sinna vajalikul määral kunstsaari ehitada saab märki lasta küll, lisaks omandatakse veel väärtuslik meresõjaline pädevus.

[mart2]

Praegu oleks päramine aeg hakata uurima, kui palju toob ümbruskonnale sisse väeosa ja harjutusala.
Näiteks kohalikule omavalitsusele tuleb suur osa tööjõu hõivest, selle palga kulutamine ja mõned maksud. Lisaks tarbitud teenused!

Aastaid tagasi tehti uuring JFC Brunssumi kohta - majanduslik panus: Limburgi piirkonnas üksi otseselt ~20 milj eurot ja ~1100 seotud töökohta ning ~100 milj. eurot kulutasid baasi töötajad ja külalised ümberkaudsetes piirkondades laiemalt.

Kaitsemin ja regionaalareng - aeee!!!

[_dumbuser_]

Praegu oleks päramine aeg hakata uurima, kui palju toob ümbruskonnale sisse väeosa ja harjutusala.
Näiteks kohalikule omavalitsusele tuleb suur osa tööjõu hõivest, selle palga kulutamine ja mõned maksud. Lisaks tarbitud teenused!

Aastaid tagasi tehti uuring JFC Brunssumi kohta - majanduslik panus: Limburgi piirkonnas üksi otseselt ~20 milj eurot ja ~1100 seotud töökohta ning ~100 milj. eurot kulutasid baasi töötajad ja külalised ümberkaudsetes piirkondades laiemalt.

Kaitsemin ja regionaalareng - aeee!!!

Mingis välimäärajas oli umbes sedasi, et õige eestlane on alles siis rahul kui lähima naabrini on vähemalt päevateekond. Ja hapukoor peab ka olema, pole olemas toitu mida ei saa hapukoorega süüa.

[Kapten Trumm]

https://objektiiv.ee/varro-vooglaid-ees ... oneeritud/

Ekspert on rääkinud Hau

[puudulik]

Aga ... algusest peale on olnud kavas harjutusvälja piirile jätta 500m läbimõõduga mets. Seal kus seda pole, sinna see istutatakse.

Mis puu seal soises pinnases metsaks kasvab? Kas olemasolev võsa raiutakse maha ja pannakse tihe mets asemele? Kiirelt kasvavad puud on lehis ja lepp, heal juhul saab sinna uus lepavõsa ja sedagi 30a pärast.

Selle dokumendi järgi pole metsast eriti kasu:
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972 ... e535a7df3d

Samuti on selle dokumendi järgi praegu lähimates külades müra tase harjutamise ajal 55dB, sama tase on tln Magistrali trollipeatuse müramõõtjas kui fooris roheline süttib. Millegipärast trollipeatuses ei teki tahtmist pükstest välja hüpata, samas kui Järvere pargis jalutades plahvatuse müra kehast läbi käib. Detsibellid on samad.

Õhu kaudu leviva vibra vastu peaks ka võimalikult palju kõrgeid valle ehitama, iga detsibell loeb! Minu teada peaks 1dB olema sama, mis müra kahekordne kasv. tuhamäed tuleks raudteed mööda Nursipalusse vallideks vedada!

Kas seal suure kaliibriliste relvadega hakatakse päris moona kasutama või õppekat? Päris suure müra vähenduse annaks ilmselt see kui projektiili laskmisel lõhkemise pauku ei tekiks.

Kas see on reguleeritud, mitu päeva maksimaalselt aastas suurekaliibriliste relvade õpet tegema hakatakse, kui palju rohkem kui praegu ja ja kui pikalt tegevus päeva jooksul kestab?

[Kriku]

Haab kasvab kindlasti ka.

[Marvin]

Samuti on selle dokumendi järgi praegu lähimates külades müra tase harjutamise ajal 55dB, sama tase on tln Magistrali trollipeatuse müramõõtjas kui fooris roheline süttib. Millegipärast trollipeatuses ei teki tahtmist pükstest välja hüpata, samas kui Järvere pargis jalutades plahvatuse müra kehast läbi käib. Detsibellid on samad.

Õhu kaudu leviva vibra vastu peaks ka võimalikult palju kõrgeid valle ehitama, iga detsibell loeb! Minu teada peaks 1dB olema sama, mis müra kahekordne kasv. tuhamäed tuleks raudteed mööda Nursipalusse vallideks vedada!

Valesti tead, 1 dB kohe kindlasti ei ole kahekordne müra kasv. Kahekordne helirõhu tõus tuleb 3 dB-ga - logaritmskaala töötab nii. Kahekordne helirõhu tõus aga ei ole sugugi sama mis kahekordne tajutav helitugevuse kasv. Helitugevuse tajutava taseme kahekordseks tõusmiseks on vaja umbes 10 dB valjemat heli. See kuulmispsühholoogia eripära on ka põhjus, miks väga suurte helitugevuste juures ühel hetkel natuke ootamatult kuulmisele liiga võib teha - helirõhk kasvab kiiremini kui tajutav helitugevus, ja kõrvad teeb katki helirõhk. Nii et rajumale metallikontserdile minnes tropid kaasa !

Võistlusmootorratta lubatava müra piir on kusagil 100 dB juures. Sellega võrreldes on 55 dB ikka suisa sosin. Mitte kumbki tase neist ei tee kuulmisele mitte midagi ning mingist kehast läbi käivast võdinast on kohatu rääkida.

Muidugi on siin oma konks. See 55 dB on usutavasti keskmine tase ning see keskmine ei ütle mitte midagi tippude kohta. TIpud on tõenäoliselt sellest 55 detsibellist kõrgemad. Ilmselt on pauke kuulda ja tärinat vahel ka. Muidu aga võiks üsna chill olla. Mingit roomikukolinat ilmselt kuulda ei ole.

Ma elan otse Ämari lennubaasi maandumiskoridori all, umbes 3 km maandumisraja otsast. Üle maja maanduvatel lennukitel on telikud väljas ja kirjad loetavad - no ikka madalal on. Ja häält teevad need aeroplaanid muidugi ka. Klooga harjutusväljalt on ka vahel pauke ja tärinat kuulda - vaikselt, kusagil taustal. Elu ei sega ja see mõni lennuk päevas minu hingerahu ei häiri. Mingis mõttes lausa vastupidi - tore on, et lendavad. Suures plaanis on elada rahulikum, kui nendel lendavatel aparaatidel punaseid viisnurki peal ei ole.

Nii et minu arusaamist mööda on põhjust murelik olla nendel, kelle kinnistut ja elamist laiendamine otseselt puudutab. Eesti riigil lihtsalt ei ole senini olnud kombeks omandi võõrandamist väärikalt kompenseerida. Ma tahaks loota, et see praktika ehk hakkab nüüd otsa saama. Harjutusväljast väljapoole jäävate kinnistute omanike elukvaliteedi tajutavasse langusesse ma aga ausalt öeldes ei usu. Küll usun ma sellesse, et paar tuhat uut inimest muudavad Võru kandi elu küll praegusest erinevaks, aga seda positiivses suunas.

[Mudakoon]

Vikerraadiost eel- ja järelkuulatav saade polügoonidest esimese vabariigi ajal sarjas "Eesti lugu". Räägib Igor Kopõtin. Vägadi hea kuulamine.