Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Vasta
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Märkasin Apollo raamatupoes uut Teise maailmasõja teemalist "tellist" "Kahe hiiglase vahel. Lahingud Balti riikide pärast 2. maailmasõjas" (autor Prit Buttar, Osprey väljaanne; tõlkinud Inna Urm, väljaandja AS Ajakirjade Kirjastus).
Piisas põgusast sirvimisest tõdemaks, et tõlge on tugeval ajakirjatasemel, ehk kasutades kaasfoorumlase Borja väljendit - püüdlikult nurgeline. Tugevalt lööb läbi originaali sõnakasutus, mis eesti keeles mõjub võõrastavalt ja isegi kohatult. Aga see on muidugi maitseküsimus. Mulle torkasid silma (nagu ikka) hoopis muud fopaad, kuigi lappasin raamatut vaid paar minutit. Ja põhiline - absoluutselt kõik militaartõlgete tüüpvead olid raudselt esindatud:
Seal, kus Osprey oli kasutanud n.ö. saksa termineid-nimetusi, olid need tõlkes selsamal briti-saksa vormis, mis erineb tegelikult märkimisväärselt sakslaste enda kirjaviisist (nt Panzer Division vers Panzerdivision). Siis terve hunnik terminite värdvorme, mis vähemalt mind kindlalt häirivad: väegrupp (p.o. armeegrupp), välimarssal (feldmarssal); OKH - saksa väejuhatus (tegelikult maavägede ülemjuhatus) jne jne. Lisaks sellele ka tavapärane valik "tõlkevaimukusi": näiteks saame teada, et Eestis toimus iseseisvussõda; et KV tankil on "tugevalt broneeritud" torn; et HSSPf on "kõrgem SS- ja politseikomandör" (tõlkijal pole taas kord aimugi, et eesti keeles ei juhi väeosi, -koondisi ja rindeid "komandörid"; et "eestlased kaitsesid taganevate vägede tagakülge" ja ei maksa vist mainidagi, et kui originaalis on juba saksakeelne sõna mitmuses, siis pole liiast sellele veel ka eestikeelne otsa keevitada (ntx selbstschutzeineitenid).
Ja mis koht on ikkagi Curonia????

Soovitus AS Ajakirjade Kirjastusele: KASUTAGE TOIMETAJAT, kes mõikab sõjandust ja ajalugu.
Soovitus potentsiaalsele lugejale: ignoreerige seda üllitist.
Manused
20160323_171353.jpg
20160324_100025.jpg
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Vaatan viimast „Sõduri“ numbrit (9.2016) ja sügan kukalt. Järjest võimsamalt on hakanud vohama eesti sõnadega kirjutatud inglise keel. Mulle hakkab tunduma, et „NATO ühiskeele“ vaimustuses muutub meie traditsiooniline sõjanduskeel iganenud rudimendiks, millest püütakse ülepeakaela vabaneda. Näib, et paljude kirjutiste autorid pole elu seeski lugenud midagi peale ingliskeelsete õppematerjalide. Selle tunneb ära, kui: 1. Peaaegu iga eestikeelse sõna järel on sulgudes ingliskeelne vaste (äkki lugeja ei saa aru, mida autor püüab öelda); 2. Ammujuurdunud eestikeelsete oskussõnade asemel on toortõlkeid inglise keelest. Enamasti põhjendatakse seda asjaoluga, et eesti keel olevat liiga vaene ning eriti just vajalikku terminoloogiat polevat üldsegi olemas.

Miks ma seda nutulaulu kirjutan? Toon kohe paar lühikest näidet, kuidas keelt solgitakse:
1. Põhitank – järjekindlalt sissetrügiv ingliskeelne Main Battle Tank. Vast ehk peaks olema õnnelik, et ei kirjutata ’põhilahingutank’? Tuletan meelde, et eesti keeles tähendabki nimisõna ’tank’ just nimelt ’lahingtanki’. Täiendnimega eristatakse meie traditsioonis hoopis kõiki muid tankitüüpe – amfiib-, luure-, kerg- jne. Ma ei näe uue sõna järele mingit vajadust.

2. Siniveelaevastik – ingliskeelne Blue Water Fleet kannab vanemas eesti keeles nimetust „avamerelaevastik“. Kus inglane ütleb Brown Water Fleet, siis eesti keeles on see "sisevetelaevastik". Mulle tundub kummaline, kui teadmamehed kallist emakeelt ei valda ja eputavad võõrkeelsete „terminitega“. Pruunveelaevastik näeks trükisõnas kindlasti väga äge välja!

3. Kohutavalt riivab silma, et erinevate relvatüüpide nimesid kirjutatakse osastavas käändes: Abramsi tank, Tauruse rakett, Sundowni miinijahtija, Warthogi ründelennuk jne. See oleks arusaadav, kui relva valmistajafirma (või omanik) oleks Abrams või Taurus (a la Fordi auto). Pärisnimesid seevastu nii ei väänata. Soovitan kirjutada Abrams tank, rakett Taurus jne.

4. Prantsuse kaitseväe juhataja; see on vale nii vormilt kui sisult. 1. sõjavägi ja kaitsevägi (nagu ka sõjaväelane ja kaitseväelane) ei ole sünonüümid. 2. Prantsuse relvajõude ei nimetata kaitsejõududeks (-väeks), vaid Prantsusmaa Relvastatud Jõududeks. 3. Ametlikult kannavad kaitseväe (-jõudude) nimetust üksnes Eesti ja Soome relvajõud. Jaapanis on peale selle enesekaitsejõud; Lätis aga Rahvuslikud Relvajõud (mitte kaitsevägi!). Retooriline küsimus: kas ka Vene Föderatsioonil on ka KAITSEVÄGI?

5. Uudiskeelendid, milleta väidetavalt ei saavatki NATO tekste pädevalt tõlkida. Nüüd on meil uus sõna „REKE“ – tuletatud ingliskeelsest recce’st mis on omakorda lühend sõnast recconnaissance. Miks seda vaja on? Väidetavalt selleks, et eristada taktikalist luuret „suurest luurest“. Üllatav, aga sama algupäraga sõna on eesti keeles juba kasutusel – nimisõnana „rekognostseering“, verbina „rekognostseerima“. Pisut pentsikuks teeb selle juuksekarva lõhkiajamise see, et peaaegu olematu luurevõimekusega Eesti kaitseväes vajatakse hädapäraselt sõna, mis eristaks taktikalist luuret agentuurluurest. Samal ajal Venemaa, mis omab ajalooliselt tohutut luurevõimekust – alustades taktikalisest kuni strateegilise globaalluureni (spionaaž) – saab täitsa rahuldavalt hakkama ühe venekeelse sõnaga razvedka ning sõltuvalt kontekstist tehakse hõlpsasti vahet luurejao saavutustel kui ka agentuurluurel (sideluurel jms).

Igatahes ma soovitaks „reke“ sõna kõrval kaaluda ka „intelligentsile“ uue tähenduse andmist – see võiks edaspidi hakata tähistada agentuurluuret (pealegi saab seda lühendada intel). Muidu hakatakse kasutama (Sõduri uudistest leitud) sõnavärde nagu rekesatelliit ja rekelennuk (lk 7).
Siinkohal meenubki kohe ka Okupatsioonimuuseumi noorepoolne naisjuhataja, kes teatas täie tõsidusega, et muuseumi nimi tuleb ära vahetada, kuna occupation tähendab ju inglise keeles elukutset ehk ametit! Väärib järgimist! Eks peakski hakkama eesti sõnade tähendust muutma vastavamaks inglise keelele, et noorema sugupõlvega sellest ühtmoodi aru saada!!!
Viimati muutis just plain mean, 28 Sept, 2016 15:43, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Ühes eelmise aasta "Sõduris" (6.2015) kasutab S.Lasn artiklis tankikahuri asemel läbivalt uudiskeelendit pearelv. Teiseks nimetab ta vene tanke T-26 ja BT tankettideks (võib-olla selle pärast, et need olid alla 10-tonnised), ent Vickersit, mille analoog T-26 oli, lugupidavalt tankiks. Lugupeetud hr Lasn vist ei tea, et tanketti eristab tankist (ka kergetankist) see, et masin ise oli napilt sõiduauto suurune, meeskond koosnes 1-2 mehest, enamasti puudus sellel ka pöörlev torn, relvastuseks olid 1-2 kuulipildujat. Seega ei kvalifitseeru ei BT ega ka T-26 tankettideks.

Sõjatehnikal tuleks vähemalt sellises ajakirjas nagu "Sõdur" teha vahet. Oleks ju väga piinlik, kui näiteks CV90 või BMD-d nimetataks tankiks?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Castellum »

just plain mean kirjutas: 3. Kohutavalt riivab silma, et erinevate relvatüüpide nimesid kirjutatakse osastavas käändes: Abramsi tank, Tauruse rakett, Sundowni miinijahtija, Warthogi ründelennuk jne. See oleks arusaadav, kui relva valmistajafirma (või omanik) oleks Abrams või Taurus (a la Fordi auto). Pärisnimesid seevastu nii ei väänata. Soovitan kirjutada Abrams tank, rakett Taurus jne.
Omastavas käändes ikka? Eesti keeles ongi täiend alati omastavas käändes.

Kui vajalik täpsustada, siis tank "Abrams" xxx jne. Tavatekstis on 'Abramsi tank' täitsa OK. Igatahes parem, kui kantseliitlik ja krampilk nimetava hoidmine - nt "ansambli Kollane Kuu uue plaadi esitlus" peab olema "ansambel Kollase Kuu uue plaadi esitlus" jne. Ja nt "Kalevipoja" šokolaadiga maiustamine on ju täitsa OK, ehkki võib ju tõesti maiustada ka šokolaad "Kalevipojaga"...siin mingil juhul ei tohi šokolaadiga "Kalevipoeg", ehkki tihti juhtub...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Loomulikult omastavas! My bad!
Küsimus: kas kino "Kosmos" või Kosmose kino? Mina pakuks, et esimene neist võiks paikneda Tallinnas, teine aga kusagil Kuu orbiidi taga... :D
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Castellum »

just plain mean kirjutas:Küsimus: kas kino "Kosmos" või Kosmose kino? Mina pakuks, et esimene neist võiks paikneda Tallinnas, teine aga kusagil Kuu orbiidi taga... :D
Kui Sa nüüd juust lõhki ei taha ajada, siis vastus on - sõltuvalt kontekstist. Olenevalt tekstist võib Kosmose kino olla täiesti mõistetav. Ja vinti nii üle keerata pole ka mõtet, orbiiditagust ju üldjuhul terve mõistusega ei arvesta?

Kui Sa nüüd jonnakalt tahad saada valmisvastust, siis proovi vastata küsimusele - kas pähklivõi on pähklitest saadud või? Ehk on hoopis kellegi sm Pähkli omandiga tegemist?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Castellum kirjutas: Kui Sa nüüd jonnakalt tahad saada valmisvastust, siis proovi vastata küsimusele - kas pähklivõi on pähklitest saadud või? Ehk on hoopis kellegi sm Pähkli omandiga tegemist?
Siin on küsimus selles, kas pähklivõi või Pähkli või :)

Ja endiselt arvan, et omastav kääne viitab eesti keeles ennekõike asjade kuuluvusele. Abramsi tank on kellegi Abramsi oma!
Tegelikult on Abrams aga hoopis Chrysleri oma!
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Castellum »

just plain mean kirjutas:Ja endiselt arvan, et omastav kääne viitab eesti keeles ennekõike asjade kuuluvusele. Abramsi tank on kellegi Abramsi oma!
Tegelikult on Abrams aga hoopis Chrysleri oma!
Päris nii see pole, mõned kiirviited:
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3
Nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib:
omajat või valdajat, nt Tõnise auto, sõbra pruut, riigikogu liige, panga juhataja, ülikooli nõukogu;
liiki, nt Tallinna kilud, poole tunni töö.

Omajat väljendav genitiivatribuut on määratlev, liigiatribuut kirjeldav.
Märkus. Mõnes seoses kiputakse täiendi omastava käände asemel kasutama nimetavat, nt vene keel emakeelena olümpiaad – õige: vene keele emakeelena olümpiaad.

https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4iend
Omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas ruger »

Tänases Eestisse saadetava briti üksuse suurust mainivas artiklis siis ilmunud järgmine uudissõna
«See puudutab kaht asja: kindlustunde tagamist, mida tuleb teha arvestatava kohalolekuga, ja heidutust,» ütles Briti kaitseminister. «See ei ole lihtsalt NATO artikkel viit käivitavate päästiküksuste saatmine, vaid tõsiseltvõetav sõjaline kohalolek.»
http://www.postimees.ee/v2/3886433/suur ... ja-droonid
Teistel siis õigust päästikule vajutada pole?
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas ruger »

Sattusin lugema eestikeelde tõlgitud prepperite raamatut Patrioodid-James Wesley Rawles'i kirjutatud. Raamat räägib ühe grupi inimeste saatusest, kes hakkavad tegutsema ja ennast maakohas varjama, kui maailma majandus kokku kukub ning sellele järgneb ülemaailmne laastamine ja hävitamine. Teatud mõttes on raamat huvitav, et kuidas hakkama saadakse ja erinevate inimeste juhtumeid, kes kuidas grupiga liitub, aga see milline tõlge on, see on jube. Samas, kui võrrelda seda inglisekeelse originaaliga, siis on sama tulemus. Eks siin on autor pingutanud üle üksiksasjade ning mudelite kaubamärkide ja versioonidega, mida keegi peale tõsiste relvafanaatikute või tõsiusksete prepperite või oma eriala väga suurte fanaatikute ei oska hinnata ega teagi arvata, millega tegu võib olla. Eestikeelse tõlke teeb jubedaks ka see, et sisuliselt on kasutatud uudissõnu või google translatorit selleks, et raamatut tõlkida.
Kogu raamat on täis selliseid keelevärdjaid, et valus hakkab. Tõlgitud on sõnasõnalt ja mingit ladusust ei ole. Näiteks sõnad: tugiposti võte, taktikalised toiduvarud, säilitustoit, laevastiku veealuse hävitustöö kool, märulirelv, stabiliseeritud kütus, FBI haarangujakid, seaduskaitse operatsioonide keskus ... on osa neist...
Raamatu sisu eest annaks 3- aga tõlke eest 1+.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Svejk »

Ühendkuningriik saadab Eestisse mitmelasulised raketiheitjad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=76252417
Mitmelasuline raketiheitja on rakettidega tulistav relv, mille laskeseade koosneb mitmest rakettide väljatulistamiseks valmistatud sarnasest paralleelsest stardijuhikust, andes nii armeele võimekuse rünnata suurt piirkonda.

Süsteem suudab hävitada vaenlase tangi kuni 70 kilomeetri kaugusel ja on võimeline minuti jooksul välja laskma 12 GPSi teel juhitavat raketti. Raketiheitjatega hakkab ajalehe teatel opereerima 25 kuningliku suurtükiväe sõdurit.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2039
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Würger 190G »

http://tehnika.postimees.ee/4072357/usa ... l_20170407

On alles tõlge, lausa luule.

Väike näide:
Tomahawk on 6,25 meetrit pikk ja kaalub 1600 kilo, millest 450 kilo on lõhkelaeng. Raketi valmistajaks on hetkel USA kaitsetööstur[/b] Raytheon ning ühe eksemplaari hinnaks on umbes 832 000 dollarit.


...Tomahawk keskmaa tiibrakett on raadiusega 1250-1500 kilomeetrit (ehk siis paneb matsu ja tuleb koju tagasi!
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas maksipoiss »

Würger 190G kirjutas: ...Tomahawk keskmaa tiibrakett on raadiusega 1250-1500 kilomeetrit (ehk siis paneb matsu ja tuleb koju tagasi!
Kirjanik ajas tomahoogi ja bumerangi segi lihtsalt 8) .
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2039
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Würger 190G »

Seal on palju veel:
Arleigh Burke on 154-155 meetrit pikk (kuidas küll pikkus kõigub) , veeväljasurvega 8315-9200 tonni ning kannab endaga kaasas 96 raketti

...vertikaalstardisüsteem väljastab tervet variatsiooni erinevaid rakette,...
...suursõjatootja Lockheed Martini poolt valmistatav...jne
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Hehee... see raketiartikkel on ikka puhas Delfi kuld! "Multimissiooni laev, mis opereerib..."; "laev on mõeldud saama hakkama"; "anti-allveelaevaoperatsioonid"; "laevade vaheline sõjapidamine". Ma sõjatehnika detaile ei hakka purema, piisab sellestki, et nupukese treinud Rait Piir ei tunne elementaarset käänamist, pööramist, kokku- ja lahkukirjutamist. Hinne kaks! Ja muide - Esimene maailmasõda ei kirjutata läbiva suurtähega!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist