Bosnia-Hertsegoviina kodusõda

Korea, Vietnam, Lähis-Ida, Afganistan. Kõik konfliktid. Kui seal on olnud eestlasi, siis seda enam.
Kasutaja avatar
taipohh
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 03 Aug, 2004 17:05
Asukoht: Kelder
Kontakt:

Bosnia-Hertsegoviina kodusõda

Postitus Postitas taipohh »

tean,et seal mingi sõjamoodi asi oli kus tapeti palju tsiviil isikuid jne.
mingi moslemid olid ühed... aga teised.... millest se üldse hakkas,mis toimus,tagajärjed?

oleks huvitav teada.
Kui ma oma suhkru normi ei saa, siis ma vihastan!
Kasutaja avatar
sammal.habe
Liige
Postitusi: 817
Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
Kontakt:

Postitus Postitas sammal.habe »

selle algamine on üsna pika aja taga. juured ilmselt türgi ikke aegades, sealtmaalt osa rahvast moslemid.
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

natuke kosovo konfliktist

Postitus Postitas Arf »

Kosovo (või Kosova nagu nimetavad seda albaanlased) provints asub Serbia edelaosas. Kuni 1989 aastani oli Kosovo autonoomne krai. Enne Serbia valitsusvägede ja albaanlastest Kosovo Vabastusarmee vahelisi kokkupõrkeid oli rahvaarv umbes kaks miljonit, neist 90 % islamiusulisi albaanlasi ja 10 % õigeusklikke serblasi. Keskajal oli olukord teistsugune: 13 – 14. saj oli Serbia kuningriigi südamik nüüdse Montenegro ja Kosovo aladel. Aastal 1389 sattus Serbia vasallsõltuvusse Türgist, pärast türklastele kaotatud Kosovo lahingut. Aastal 1459 liideti Serbia Türgiga ja iseseisvus alles 1877. Kosovo liideti Serbiaga alles pärast teist Balkani sõda, aastal 1912. Selleks ajaks oli etniline koosseis muutunud albaanlaste kasuks, kes olid Ottomani impeeriumis vastu võtnud islamiusu. Läbimurre albaanlaste kasuks oli toimunud 17 – 18. sajandil Austria – Türgi sõdade ajal. Serblased kolisid põhja poole Krajinasse ning ka Ungari kuningriigi aladele. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil rikuti Kosovo albaanlaste õigusi. Näiteks suruti maha nende mäss aastatel 1918 – 1919. Samas, olles Teise maailmasõja ajal suuremas osas okupeeritud Suur – Albaania poolt, keda toetas Itaalia, kihutati 300 000 serblast oma kodudest Kosovos minema. Pärast sõja lõppu ei lubanud Tito neil kodudesse tagasi pöörduda. Aastal 1974 anti Kosovole uue konstitutsiooniga täielik autonoomia. Aastaid 1975 – 1981 iseloomustatakse kui „Albaania kevadet“ Kosovos. Albaanlaste rahvusliku ärkamise vastukaaluks tekkis serblaste hulgas albaanlasetevastane hüsteeria. Serblaste valulikku suhtumist Kosovo hõivamisse albaanlaste poolt seletab ka asjaolu, et Kosovos asubm oluline osa Serbia maavaradest.
Aasta 1998 kevadel toimus Pristinas rahumeelne demonstratsioon, mis aeti Serbia julgeolekujõudude poolt vägivaldselt laiali. Vatutasuks tulistasid Kosovo Vabastusarmee (UCK) võitlejat ühte serblaste põgenikelaagrit. Viidi läbi ka teisi terroritegusid, tulistades politseijaoskondi ja mõnikord ka serblastest tsiviilisikuid. Serbia prsident Slobodan Milosevic vastas sellele omapoolse kättemaksuga. Linnades kehtestati öösiti liikumiskeeld, otsiti läbi albaanlaste kodusid. Nende külasid piirati ümber ja tulistati raskerelvadest. Kõik see toimus UCK terroristide püüdmise ettekäändel, kuid kätte saadi enamasti vaid tsiviilisikuid, keda siis piinati ja sageli jõhkralt tapeti. Albaanlaste elumajad ja muu vara kuulusid süstemaatilisele hävitamisele. ÜRO Kõrgema Põgenikekomissari hinnangul oli 1998. aasta suveks Serbia valitsuse poolt vägivaldselt kodudest välja aetud 200 000 inimest, kellest neljandik elas lageda taeva all. UCK organiseerus üha enam ja mitmekordistas rünnakuid. Aastal 1998 omandas UCK kontrolli 40% Kosovo territooriumi üle. Serblaste andmetel käis UCK väljaõpe Albaanias ning raha saadi lääneriikides elavatelt albaanlastelt. Analüütikud kirjutasid tollal, et UCK provotseerib serblasi teadlikult, arvates, et Lääs reageerib ainult verevalamisele.
Milosecic´ile tuli teatud mõttes taoline tegevus teatud mõttes kasuks, sest see viis tähelepanu eemale Serbias endas olevatest probleemidest. UCK tegevus vaid andis järjest rohkem põhjust serblastele sõjaliselt sekkuda. Siit võib ka järeldada, et UCK mängis ise Milosevicile kaardid kätte ja andis talle hea ettekäände tuua Kosovosse valitsusväed, tehes sellega karuteene albaanlastest tsiviilisikutele. Samas oli UCK saavutanud soovitud Lääne tähelepanu.
Lõpuks võetakse Kosovo probleem arutlusele ka ÜRO Julgeolekunõukogus ning 31. märtsil 1998 võetakse vastu resolutsioon 1160, milles nõutakse expressis verbi nii Serbia julgeolekujõudude poolse vägivalla albaanlastest tsiviilisikute kallal kui ka UCK poolt toimepandavate terroristlike aktide lõpetamist. ÜRO kutsus osapooli üles lõpetama sõjalist tegevust, et alustada mõlemapoolset dialoogi, et kokkuvõtteks saavutada albaanlastele suuremat autonoomiat. Järgmise samateemalise resolutsiooni (1199) võttis Julgeolekunõukogu vastu 23. septembril 1998. Selle resolutsiooniga kaasnes ka USA poolne ähvardus, et Milosevici keeldumise korral võib NATO kautada õhulööke. Sellest oli tulu – 16. oktoobri 1998. lepinguga lubati Kosovosse OSCE missioon. See missioon selgitas välja, et olukord Kosovos pole siiski normaliseerunud. Järgmise aasta jaanuari lõpuks õnnestus Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Suurbritannia ja USA (endine Jugoslaavia kontaktgrupp) ministritel tuua Kosovo albaanlaste ja Serbia valitsuse esindajad ühise läbirääkimiste laua taha.
Kõnelused Rambouillet´s algasid 6. veebruaril 1999. Prantslaste ja brittide juhitud läbirääkimistel pakuti vaenupooltele lepingut, mis tähendanuks Kosovole laialdast autonoomiat Serbia riigi koosseisus. Lepingus oli jälgitud, et mõlemal poolel oleks olnud võimalus sellega nõustuda. Kosovo esindajad olid kõigega nõus, kuid vastupidiselt neile olid Serbia esindajad saanud juhiseid mitte millegagi nõustuda. Serblased loobusid kõneluste teises ringis ka varem sõlmitud kokkulepetest. Eriti vastumeelne oli serblastel NATO rahuvalvejõudude paigutamine Kosovosse. Kõnelused lõppesid tulemusteta. Richard Holbrooke üritas veel 22. märtsil Belgradis Miloseviãi veenda, kuid tulemusteta. Otsustati õhurünnakute kasuks, mis algasid 24. märtsil 1999 ja kestsid 78 päeva.
---> British Ministry of Defense. Kosovo: Lessons from the Crisis. London 2000.
---->Tõnu Põder. Õigus ja Kosovo konflikt. www.oigus-selts.ee/kosovo.htm, 28 november 2000.
Sipelgas
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 14 Juun, 2005 13:55
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Sipelgas »

1991 aastal elas Bosnias umbes 4, 36 milj inimest, nendest Bosnia horvaate 17%, Bosnia serblasi 31% ja moslemeid 44%.
Pärast 1990 aasta valimisi Jugoslaavias, lõid Sloveenia ja Horvaatia lahku senisest föderatsioonist ja kuulutasid välja iseseisvad riigid. Selline rida olla Tito aegsel seadusel täiseti olemas olnud. Kuna Sloveenias serblaste vähemus praktiliselt puudus läks see neile valutult. Sama hästi aga ei läinud Horvaatias kus serblasi juba rohkem. Kuna ühe mehe peas oli juba aastaid idee ja kahjuks mitte ainult peas, luua üks suur serbia riik, kaasates sinna kõik alad kus serblased elavad, ei saanud lubada, et riigist saaks horvaatide riik. Kuna valitsuse ja serblaste enamusega kohalike esindajate läbirääkimised jooksid liiva, tuli serblaste "kaitseks" välja Jugoslaavia armee ja nii ta läks. Asi kestis Horvaatias 1991 aasta suvest kuni aasta lõpuni kuni UN sisse tuli.
Bosnias toimus 19 veebruaril ja 01 märtsil 1992 referendum iseseisvuse kohta. vaatamata sellele, et paljud serblased referendumit boikoteerisid kuulutati 2 märtsil referendumi tulemused välja ja inimeste soov oli saada iseseisvaks, mitte aga alluda Belgradile. 6 aprillil pärast iseseisvuse deklaratsiooni vastuvõtmist toimus Sarajevos linna elanike rahumeelne demonstratsioon kutsudes omavhelises rahus elama kolme enamurahvust ehk siis serblasi, horvaate ja moslemeid. Jugoslaavia armee snaiprid ja Serbia natsionalistide poolt avati aga demonstratsiooni pihta ümberkaudsetelt mägedelt ja katustelt tuli, tappes ja haavates lugematul arvul rahumeelseid demonstrante.
7 aprillil tunnustas Bosniat USA ja enamik Euroopa riike kui iseseisvat riiki. 22 mail sai Bosnia ÜRO liikmeks. Aga relvaembargo mis oli Belgradi palvel 1991 aastast ÜTO poolt peale pandud ei lubanud Jugslaavia armeega võidelda kui võrdsega. Ühelt poolt lennukid, tankid, teiselt poolt sõja algusel jahipüssid ja mõned automaatrelvad.
Üldse käis seal üks suur kammajaa, kus sõdisid moslemid ja horvaadid üheskoos seblste vastu kus moslemid ja horvaadid teineteisega. Kuulus Mostari sild lasti näiteks väidetavalt puruks Horvaatia tanki poolt, milleks, maakeeli öeldes, muidu lihtsalt ei osanud enam moslemitele hinge s*****a.
Samas on tänasel päeval hämmastav, et inimesed kes on need jubedused seal läbi elanud suudavad ka praegu üksteise kõrval elada ja töötada. Loomulikult on ka vihkamist vaenu kuid tas targu aga see riik ronib ülesmäge.
Me keegi ei ole täna need kes olime eile
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

huvitav informatsioon Jugoslaavia rahvuskonfliktist: http://artofwar.ru/janr/index_janr_16-1.shtml
kahjuks, ta on ainult vene ja serbia keeltes, kuid saab vaadata vähemalt pilte.Neid on seal küllaltki palju.
Kasutaja avatar
okaloka
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 13 Okt, 2006 14:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas okaloka »

veel üks kena video - eriti muidugi tore kui oskate serbohorvaati purssida

http://video.google.com/videoplay?docid ... with+ARBiH
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Sipelgas
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 14 Juun, 2005 13:55
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Jugoslaavia

Postitus Postitas Sipelgas »

Kui kedagi huvitab on olemas dokumetaalfilm Yugoslavia"Death of Nation"
tehtud Discovery poolt. Seal on väga hästi näidatud kuidas asi arenes ja mis toimus. Tõsi ei ole teadlik kas sellele filmile ka kuidagi interneti teel ligi saab
Me keegi ei ole täna need kes olime eile
Kasutaja avatar
suurpomm
Liige
Postitusi: 749
Liitunud: 17 Juul, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas suurpomm »

Death of Nation on emules olemas. Panen endale tõmbama. Otsingusse panna "The Death of Yugoslavia"
Kasutaja avatar
okaloka
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 13 Okt, 2006 14:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas okaloka »

jajah, olen kas seda nimetatud teost näinud - aga tahaks öelda, et ta on siiski natuke nagu võitjate kirjutatud. serbia poole pealt ma tean üldse vähe materjali, kui keegi oskaks viidata - oleks hea.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
linnavurle
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
Kontakt:

Postitus Postitas linnavurle »

Balkani konflikti puhul on selgesti näha, mida teeb usk inimestega. Leninil oli vist ikka õigus, kui ta ütles, et usk on oopium rahvale.
Serblased, horvaadid ja bosnia moslemid on põhimõtteliselt üks rahvas, kelle keel ei erine üksteisest rohkem, kui eesti kirjakeel võru murdest. Ometigi on nad kõik nii erinevad, et juba põgusa tutvuse järel on võõras neid võimeline teinetesest eraldama. Serblased on vene õigeusku ja kasutavad tähestikuna kirillitsat. Bosnialased on moslemid, horvaadid katoliiklased; mõlemad kirjutavad ladina tähtedega. Bosnias on muide maanteel selgesti aru saada, kas sisened moslemite või serblaste külla - sellele viitab küla silt, mis on kas kirillitsas või ladina tähtedega.
Serblased käituvad põhimõtteliselt nagu venelased.
Bosnialased on küll moslemid, kuid nn leebed moslemid, kelle naised ei käi ringi kaetud nägudega ja kes minu arust siis, kui Allah ei näe, veidi ka kärakat panevad. Üldiselt on nad sellest kambast kõige räpasemad ja kuidagi kaltsakalt riides.
Horvaadid kristlastena on aga tugeva itaalia-austria ehk siis euroopa mõju all. Ka nende arhitektuur sarnaneb Kesk-Euroopa omale - kui serblased elavad majades, mis sarnanevad väga vene külade majadega, siis horvaatide elamised meenutavad alpikülakesi.
Ilmselt eksisteeriks nad kõik rõõmsasti ja rahulikult, kui Bosnias poleks ühte totaalset rahvaste segunemist. Horvaadid elavad peamiselt Lääne-Bosnias ja kompaktselt, aga serblaste ja moslemite külad on läbisegi, suuremates linnades elatakse kvartalite kaupa. Seepärast on/oli mõeldamatu liita ka serblaste alad nn Suur-Serbiaga. Rahvahääletusel said enamuse iseseisvust pooldanud moslemid (kuna neid on natukene rohkem kui serblasi); samas ei luba arvukas serblaste kogukond tagada kõigutamatut stabiilsust. Serblased vaatavad jätkuvalt emamaa poole, tähistades näiteks Serbia riigipühi, mille märgiks heisatakse majale Serbia lipp (kas teid ei ajaks vihale, kui 9. mail heiskaks teie venelasest naaber oma majale Venemaa riigilipu?)
Eks Bosnia sõjas olid patused kõik pooled - sõnast tõusis sõna ja tülist tüli. Paljud koledused said alguse tühistest tülidest, kadedusest, eksitusest. Tekkis nn kõrtsikakluse efekt, kus lõpuks ei mäleta keegi, kes ja miks alustas. Kui lisada veel lõuna-slaavlaste tulipäisus ja moslemite veritasu komme, siis pole imestada, mis seal toimus. Imestada tasub vaid selle üle, et kuidas sai selline asi toimuda 90ndatel ja keset Euroopat - ÜROd ja muud tähtsad organisatsioonid näitasid üles ääretut saamatust.
Bosnialased ise kardavad, et nad elavad jätkuvalt püssirohutünni otsas. Mingil pahal päeval lahvatab vana tüli taas sõjaks ning kõik võib korduda. Ega nad omavahel eriti ei segune kah - serblane ikka moslemiga ei abiellu. Serblased suhtuvad bosnialastesse jätkuvalt üleolevalt ja kui tekib sobiv moment, antakse üksteisele ilma mingi põhjuseta kere peale.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

okaloka tahtis midagi Serbia poole pealt näha - ära taha, see on ainult jama ja vale. Olles ise seal olnud, võin öelda, et jah, igalühel on oma õigus, kuid serbidel on ainult venelane möla.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
suurpomm
Liige
Postitusi: 749
Liitunud: 17 Juul, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas suurpomm »

Datanet-i serveris on minu poolt pandud ülesse:

Documentary - The Death of Yugoslavia - part1 - Enter Nationalism - By SafeNHealthy.avi
Documentary - The Death of Yugoslavia - part2 - The Road to War - By SafeNHealthy.avi
Documentary - The Death of Yugoslavia - part3 - Wars Of Independence - By SafeNHealthy.avi
Documentary - The Death of Yugoslavia - part4 - The Gates Of Hell - By SafeNHealthy.avi
Documentary - The Death of Yugoslavia - part5 - A Safe Area - By SafeNHealthy.avi
Documentary - The Death of Yugoslavia - part6 - Pax Americana - By SafeNHealthy.avi
Kasutaja avatar
suurpomm
Liige
Postitusi: 749
Liitunud: 17 Juul, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas suurpomm »

Kõik 6 filmi nüüd saadaval (datanetis).
Kasutaja avatar
Juhan
Liige
Postitusi: 185
Liitunud: 21 Nov, 2006 13:08
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Juhan »

suurpomm kirjutas:Kõik 6 filmi nüüd saadaval (datanetis).
ftp.datanet.ee minul neid filme ei leia... :(
kui suured nad on?
Meie reliikvia on vabadus!
Meie reliikvia on au!
Kasutaja avatar
suurpomm
Liige
Postitusi: 749
Liitunud: 17 Juul, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas suurpomm »

300-400Mb
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline