Vene lahingulendurite memuaarid
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Selles osas olen Lemetiga nõus, et Jak-1-le ümberistumisest 1942. aasta suvel läheb Pokrõškin kuidagi väga häguselt üle ja selleks tuleb raamatut ikka päris tähelepanelikult lugeda, et sellest aru saada. Esimesed korrad natukene pealiskaudsemalt lugedes jäi ka mulle mulje, et MiG-3 ja Airacobra vahel mingit kolmandat lennukit polnudki. Miks see nii on, ei tea – aga kui tähelepanelikumalt vaadata, siis ongi Pokrõškin erinevaid lennukitüüpe kirjeldades tegelikult väga napp – kõige rohkem saab tähelepanu MiG-3 raamatu alguses, omajagu ka trofee-Messerschmitt, kuid Jak-1 koha pealt on suht vaikus. Airacobra puhul mainitakse vist ainult seda, et lennukist langevarjuga välja hüpates oli suur risk end vastu stabilisaatorit vigaseks lennata ning et kahuri ja kuulipilduja päästikute üheskoos käsitlemine oli keeruline. Lennuki muudest omadustest (kiirus, manööverduvõime jm lennuomadused, aga ka mootori üsna unikaalne paigutus) minnakse täielikult mööda.
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Kuidas see väljend oligi? Achtung, memuaare kirjutab Pokrõškin.
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Kui ma vähegi õieti mäletan, siis JAK-i omadustest räägib Katusekatja vaid seoses trofee-Messeriga. Ja kui mälu ei peta, siis jooksis Cobra puhul mingil hetkel Pokrõškini jutust läbi midagi tsentreeringu kohta (ehk siis väljaütlemata mootori asukoht?).A4 kirjutas:Selles osas olen Lemetiga nõus, et Jak-1-le ümberistumisest 1942. aasta suvel läheb Pokrõškin kuidagi väga häguselt üle ja selleks tuleb raamatut ikka päris tähelepanelikult lugeda, et sellest aru saada. Esimesed korrad natukene pealiskaudsemalt lugedes jäi ka mulle mulje, et MiG-3 ja Airacobra vahel mingit kolmandat lennukit polnudki. Miks see nii on, ei tea – aga kui tähelepanelikumalt vaadata, siis ongi Pokrõškin erinevaid lennukitüüpe kirjeldades tegelikult väga napp – kõige rohkem saab tähelepanu MiG-3 raamatu alguses, omajagu ka trofee-Messerschmitt, kuid Jak-1 koha pealt on suht vaikus. Airacobra puhul mainitakse vist ainult seda, et lennukist langevarjuga välja hüpates oli suur risk end vastu stabilisaatorit vigaseks lennata ning et kahuri ja kuulipilduja päästikute üheskoos käsitlemine oli keeruline. Lennuki muudest omadustest (kiirus, manööverduvõime jm lennuomadused, aga ka mootori üsna unikaalne paigutus) minnakse täielikult mööda.
sitt päev, kellele kurdad
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Airacobra ja Kingcobra iseärasus oli lihtne lamepöörisesse (ja üldse pöörisesse) minek, mis tuleneski mootori asukohast raskuskeskme ligidal. Ninas (või sabas) asuv mootori mass tekitab suure polaarmomendi, mis raskendab evolutsioone telgede ümber (ka pöörist). Seega võib arvata, et hoolimata keskpärastest kiirus-ja kõrgusomadustest (ikaldunud Allisoni mootor) võis selle lennukikese nina keeramise kiirus olla silmapaistev, sest ninas polnud hiigelrasket mootorit.
NSVL oludes oli selline "väikesekõrguseline" masin väga oludele vastav - lääneliitlased sellest suurt aga ei arvanud. NSVL-s aga näib, et ei arvatud Mustangist suurt midagi, sest väikestel kõrgusel jäi P-51 alla nii messerile kui Jak-idele (NSVL-s näib, et polnud nõudlust 5-tonnise kaaluklassi (hävituspommitajad) hävitajate vastu.
NSVL oludes oli selline "väikesekõrguseline" masin väga oludele vastav - lääneliitlased sellest suurt aga ei arvanud. NSVL-s aga näib, et ei arvatud Mustangist suurt midagi, sest väikestel kõrgusel jäi P-51 alla nii messerile kui Jak-idele (NSVL-s näib, et polnud nõudlust 5-tonnise kaaluklassi (hävituspommitajad) hävitajate vastu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Pokrõškini võidud 2008.a. välja antud teatmiku põhjal. Tegemist peaks olema ju kõigile Teise Maailmasõja lennundusest huvitatuile teada teosega, mida konsulteeritakse ühena esimestest enne nõukogude lendurite õhuvõitutest postituse tegemist?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51&t=11741
Pokrõškini võite 1941.a. on uuritud ühes artiklis: http://www.aviahobby.ru/publ/pokr_rechk/pokr_rechk.html
Diskussioon: http://www.sukhoi.ru/forum/showthread.php?t=48859 ja http://vif2ne.ru/nvi/forum/archive/111/111153.htm
Artiklis on võib-olla vinti teisele poole üle keeratud, aga silmaringi avardamiseks tuleb see artikkel minu arvates kasuks.
Igaüks võib ise seda võrrelda inglisekeelses vikis figureeriva 88 võiduga ning üritada sealt leida 17.juuli 1942.a. võite. Kui kõiki õhuvõite kohe ei leia, siis ei tasu meelt heita - selle aasta sees lubatakse antud teatmiku kolmandat trükki, äkki on need võidud seal sees Pokrõškini võite 1941.a. on uuritud ühes artiklis: http://www.aviahobby.ru/publ/pokr_rechk/pokr_rechk.html
Diskussioon: http://www.sukhoi.ru/forum/showthread.php?t=48859 ja http://vif2ne.ru/nvi/forum/archive/111/111153.htm
Artiklis on võib-olla vinti teisele poole üle keeratud, aga silmaringi avardamiseks tuleb see artikkel minu arvates kasuks.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Taolisi asju peab ju vaatama koosmõjus regulatsioonidega, mis käsitlesid NSVL õhujõududes võitude üle arve pidamist.
Kui seal on sees midagi sellist (ma ei tea, lihtsalt märgin igaks juhuks), et vastase territooriumi kohal alla lastud lennukid ilma fotokuulipilduja või oma maapealse üksuse kinnituseta kirja ei lähe, siis ei saa taolisi lennukeid ka kuskil teenistuskaardil olla. Kodanik ise kurdab oma kirjutises selle probleemi üle enam kui korra (piloodid vältisid lahingut vastase territooriumi kohal, sest allalaskmise risk oli suur, kuid rahalisi preemiaid ja autasusid sai ainult omade üksuse kinnitatud võitudelt).
Kui seal on sees midagi sellist (ma ei tea, lihtsalt märgin igaks juhuks), et vastase territooriumi kohal alla lastud lennukid ilma fotokuulipilduja või oma maapealse üksuse kinnituseta kirja ei lähe, siis ei saa taolisi lennukeid ka kuskil teenistuskaardil olla. Kodanik ise kurdab oma kirjutises selle probleemi üle enam kui korra (piloodid vältisid lahingut vastase territooriumi kohal, sest allalaskmise risk oli suur, kuid rahalisi preemiaid ja autasusid sai ainult omade üksuse kinnitatud võitudelt).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Küsin veel, et loodetavasti pole Pokrõskin oma 88 võidu seas neid uuesti üles lugenud, mida ta oma kaaslastele andis? Et võib arvata, et need pooled võidud, mis tal kirja ei läinud, olid kõik vaenlase territooriumi kohal ja fotokuulipilduja oli tal kogu aeg rikkis?
Kui me võtame aluseks selle, et NSVL pilootidel oli erakordselt range võitude arvestamise süsteem ja pilootidel praktiliselt iga teine võit ei läinud kirja, siis hävitajapolkude statistika põhjal: http://anokhin-61.livejournal.com/1214.html (seal kommentaaris keegi luges need õhuvõidud kokku, sai 53000) võiks vist arvata, et tegelik võitude arv oli 100000? Sealt tuleb muidugi maha võtta PVO polkude võidud, aga samas juurde lisada mereväe omad ( http://anokhin-61.livejournal.com/1404.html ). Muuseas huvitav kuidas merevägi üldse võite kirja sai? Laseb vaenlase raisakotka mere kohal alla, kas pärast lähevad tuukrid vrakki otsima?
Olgu, kokku siis 100000 vastase lennukit, lisame siia juurde veel teiste NSVL sõdurite poolt alla lastud ja kobakäppadest sakslaste enda ära lõhutud lennukid, saame fašistide kaotusteks idarindel umbes 200000 lennukit, see peaks vist nüüd õige number olema? Pokrõskin ometi ju oma memuaarides ei valeta, järelikult valetavad fašistid, kes oma kaotusi igal võimalikul moel peidavad
Kui me võtame aluseks selle, et NSVL pilootidel oli erakordselt range võitude arvestamise süsteem ja pilootidel praktiliselt iga teine võit ei läinud kirja, siis hävitajapolkude statistika põhjal: http://anokhin-61.livejournal.com/1214.html (seal kommentaaris keegi luges need õhuvõidud kokku, sai 53000) võiks vist arvata, et tegelik võitude arv oli 100000? Sealt tuleb muidugi maha võtta PVO polkude võidud, aga samas juurde lisada mereväe omad ( http://anokhin-61.livejournal.com/1404.html ). Muuseas huvitav kuidas merevägi üldse võite kirja sai? Laseb vaenlase raisakotka mere kohal alla, kas pärast lähevad tuukrid vrakki otsima?
Olgu, kokku siis 100000 vastase lennukit, lisame siia juurde veel teiste NSVL sõdurite poolt alla lastud ja kobakäppadest sakslaste enda ära lõhutud lennukid, saame fašistide kaotusteks idarindel umbes 200000 lennukit, see peaks vist nüüd õige number olema? Pokrõskin ometi ju oma memuaarides ei valeta, järelikult valetavad fašistid, kes oma kaotusi igal võimalikul moel peidavad
Kirjutabki nii, et NSVL lendurid olid argpükstest palgasõdurid, kes sõdisid ainult raha eest ja minimaalseid riske võttes?Kapten Trumm kirjutas:Kodanik ise kurdab oma kirjutises selle probleemi üle enam kui korra (piloodid vältisid lahingut vastase territooriumi kohal, sest allalaskmise risk oli suur, kuid rahalisi preemiaid ja autasusid sai ainult omade üksuse kinnitatud võitudelt).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40226
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Nojah, veteranide suurustamine on ju ajaloolastele tuntud probleem.
Vaadates seda fotol olevat tabelit, tekib küsimusi. Keegi ei pea midagi tõestama, remargi korras....
Tunnistan, et ma ei kvalifitseeru antud teemal tõsiseks vaidluseks, aga teatud ebaloogilisi momente paistab ka minu võhikusilmale.
Kõigepealt umbes aastane paus võitudes, juuli algus 1941-juuli algus 1942, oli nüüd dekreedis (ajal, kus tankiste, lendureid jne aeti tikutulega taga) või oli vahest mõni toimik arhiivist puudu/lennupäevik kaotsi läinud?
Siis 1942 suvel käis kuu aega rindel, jälle 10 kuuline paus. Vist järgmine dekreet....?
Dekreeti kahtlustan seepärast, mis hakkas toimuma Kubani lahingutes 1943. a kevadel
Käis vennike vist Top Gun'i kursustel ära
Siis Kubani/Krimmi lahingute ajal läks vennikesel ühtäkki käsi lahti, ilmselt lendliisi Airacobra tulekuga või Jakovlevi loometööga - või äkki kokkuvõtte alguses viidatud I-16 tagasitulekuga?
Ei möödunud nädalatki, kui järgmine fashistlik raisakull alla lasti (tõsi, Kubani kohal peetud õhusõda ongi õhuvõitluse Stalingrad idarindel).
1943 jõuludest jällegi 7 kuuline paus....ilmselt siis dekreet polnud.
16.07.1944 alla lastud kahes Stukas võib vist näha staabimeeste karvast kätt kolmanda kuldtähe omistamiseks.
Edasi, sõja lõpuni vaikus (mõned inimesed arvavad tänini, on näinud sama pardanumbriga Airacobrat filmidel startimas Poola ja Saksamaa "maanteelennuväljadelt". Ju siis tundus.
Vot tee mis tahad, need pooleaastased kuni aastased pausid (vähetõenäoline, et kogenud lendur vastast aasta aega ei kohanud) jätavad vägisi mulje, et teatud dokumendid on arhiivist puudu olnud (on ka võimalik, et tänu neile, kes seda kangelase kuju maalima pidid) ja kokkuvõtte autor sai seeläbi oma agendat tõestada. Seejuures kui kõrvutada väikest vahet claimitu ja nende andmete (tüüpselt eksisteerib õhuvõitude osas ikka 2-3 kordne üle claimimine) kahtlase tsüklilisuse põhjal kahtlustaks, et midagi on loetelust lihtsalt puudu. Pange need puuduvad lennukid nendesse aukudesse sisse ja asi hakkab iseenesest klappima.
Vaadates seda fotol olevat tabelit, tekib küsimusi. Keegi ei pea midagi tõestama, remargi korras....
Tunnistan, et ma ei kvalifitseeru antud teemal tõsiseks vaidluseks, aga teatud ebaloogilisi momente paistab ka minu võhikusilmale.
Kõigepealt umbes aastane paus võitudes, juuli algus 1941-juuli algus 1942, oli nüüd dekreedis (ajal, kus tankiste, lendureid jne aeti tikutulega taga) või oli vahest mõni toimik arhiivist puudu/lennupäevik kaotsi läinud?
Siis 1942 suvel käis kuu aega rindel, jälle 10 kuuline paus. Vist järgmine dekreet....?
Dekreeti kahtlustan seepärast, mis hakkas toimuma Kubani lahingutes 1943. a kevadel
Käis vennike vist Top Gun'i kursustel ära
Siis Kubani/Krimmi lahingute ajal läks vennikesel ühtäkki käsi lahti, ilmselt lendliisi Airacobra tulekuga või Jakovlevi loometööga - või äkki kokkuvõtte alguses viidatud I-16 tagasitulekuga?
Ei möödunud nädalatki, kui järgmine fashistlik raisakull alla lasti (tõsi, Kubani kohal peetud õhusõda ongi õhuvõitluse Stalingrad idarindel).
1943 jõuludest jällegi 7 kuuline paus....ilmselt siis dekreet polnud.
16.07.1944 alla lastud kahes Stukas võib vist näha staabimeeste karvast kätt kolmanda kuldtähe omistamiseks.
Edasi, sõja lõpuni vaikus (mõned inimesed arvavad tänini, on näinud sama pardanumbriga Airacobrat filmidel startimas Poola ja Saksamaa "maanteelennuväljadelt". Ju siis tundus.
Vot tee mis tahad, need pooleaastased kuni aastased pausid (vähetõenäoline, et kogenud lendur vastast aasta aega ei kohanud) jätavad vägisi mulje, et teatud dokumendid on arhiivist puudu olnud (on ka võimalik, et tänu neile, kes seda kangelase kuju maalima pidid) ja kokkuvõtte autor sai seeläbi oma agendat tõestada. Seejuures kui kõrvutada väikest vahet claimitu ja nende andmete (tüüpselt eksisteerib õhuvõitude osas ikka 2-3 kordne üle claimimine) kahtlase tsüklilisuse põhjal kahtlustaks, et midagi on loetelust lihtsalt puudu. Pange need puuduvad lennukid nendesse aukudesse sisse ja asi hakkab iseenesest klappima.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Ärme vast igas postituses üldteada fakte korda, ega postitus sellest sisukamaks ei muutu...Kapten Trumm kirjutas:Tunnistan, et ma ei kvalifitseeru antud teemal tõsiseks vaidluseks, aga teatud ebaloogilisi momente paistab ka minu võhikusilmale.
Sõber Lemet kirjutab siinsamas teemas, eelmisel lehel:Kõigepealt umbes aastane paus võitudes, juuli algus 1941-juuli algus 1942, oli nüüd dekreedis (ajal, kus tankiste, lendureid jne aeti tikutulega taga) või oli vahest mõni toimik arhiivist puudu/lennupäevik kaotsi läinud?
Siis 1942 suvel käis kuu aega rindel, jälle 10 kuuline paus. Vist järgmine dekreet....?
Keda nüüd uskuda? Pokrõškinit või Lemetit?Lemet kirjutas:Kusjuures on Pokrõškin selles raamatus ju maha salanud tuntava osa oma sõjaaegsest tegevusest- lennukite toimetamise Pärsiast Nõukogude Liitu. Nagu lehm oleks keelega tõmmanud.
Jajaa, täielik šokk, näiteks 20.aprill 1943.a. nägi välja selline: Või 21.aprill: Pokrõškini claimid on ilusasti keset lahte, huvitav, miks talle need küll arvestati?Dekreeti kahtlustan seepärast, mis hakkas toimuma Kubani lahingutes 1943. a kevadel
http://reibert.info/threads/%D0%90%D1%8 ... 150/page-3
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Väidetav intervjuu ühe Tallinna pommitajaga:
Mihail Vasil'evich Tatarincev
http://mil-history.livejournal.com/1115150.html
Mihail Vasil'evich Tatarincev
http://mil-history.livejournal.com/1115150.html
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Pokrõškini kohta veel pisut materjali: http://deruluft.livejournal.com/79970.html
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Pokrõškini 1943.a. maikuu võidud, koos võitude kinnitustega:
Võetud siit: https://vif2ne.org/nvi/forum/archive/139/139738.htm
Näeme, et Pokrõškinil on kinnitatud ainult kaks kümnest võidust.Võetud siit: https://vif2ne.org/nvi/forum/archive/139/139738.htm
Re: Vene lahingulendurite memuaarid
Endel Puusepa oraalset meenutust sai äsja kuulatud ERR arhiivist, ja seal ka oli palju samalaadset muud .
Vahelduseks lugemisele on see igati asjalik, reporteerijaks ikka lahkunud L.Lauri.
Vahelduseks lugemisele on see igati asjalik, reporteerijaks ikka lahkunud L.Lauri.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist