www.militaar.net

Kas teab keegi viidata (või jagada) pildimaterjali Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamutest. Jutt siis Kopli ja Erika tn nurgal olevatest Punastest kasarmutest.
Üks foto on Merike Jürjo koostatud raamatus "Eesti kasarmud", kaks pisikest ja tumedamapoolset fotot Robert Nermani teoses "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu. 1918-1940" ning 3 pilti (s.h üks Jürjo raamatu oma) võib leida Filmiarhiivi FOTIS otsingusüsteemist märksõnade järgi. Osta.ee-st lipsas mõne aja eest üks postkaardi mõõtu päevapilt läbi.
Midagi veel?
Enam pakuvad fotod varasemast ajast.
Tänudega!

tõbi kirjutas:Kas teab keegi viidata (või jagada) pildimaterjali Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamutest. Jutt siis Kopli ja Erika tn nurgal olevatest Punastest kasarmutest.
Üks foto on Merike Jürjo koostatud raamatus "Eesti kasarmud", ka pisikest ja tumedamapoolset fotot Robert Nermani teoses "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu. 1918-1940" ning 3 pilti (s.h üks Jürjo raamatu oma) võib leida Filmiarhiivi FOTIS otsingusüsteemist märksõnade järgi. Osta.ee-st lipsas mõne aja eest üks postkaardi mõõtu päevapilt läbi.
Midagi veel?
Enam pakuvad fotod varasemast ajast.
Tänudega!

Need olid Sõjasadama hooned, mitte Merekindluse omad...

Definitsioonis lähtusin faktidest.

http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8750
"Arhitekt Aleksandr Jaroni 1909. aastal valminud projekti järgi ehitatud madalama astme üleajateenijate elumaja. Nn Punased kasarmud olid 1915.a Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elumajad."

EW ajal kuulusid need põgusalt Raudteevalitsusele, siis Sõjaministeeriumile. Praegu peamiselt polkovniku-leskede pärusmaa.

tõbi kirjutas:Definitsioonis lähtusin faktidest.

http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=8750
"Arhitekt Aleksandr Jaroni 1909. aastal valminud projekti järgi ehitatud madalama astme üleajateenijate elumaja. Nn Punased kasarmud olid 1915.a Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elumajad."

EW ajal kuulusid need põgusalt Raudteevalitsusele, siis Sõjaministeeriumile. Praegu peamiselt polkovniku-leskede pärusmaa.

Eks Sa kõigepealt pead enda jaoks ära defineerima sõna 'fakt'. Praegu käepärase ENE 2 (1970) järgi on fakt tõsiasi ehk teise lausega tõsikindel, tõlgendusest sõltumatu üksikteadmine.

See mudru, mida Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste registripidaja kuskilt välja otsib ja copy+paste sätitab mälestise kirjelduse kohale, ei ole kindlasti fakt. Vaevalt, et ta isegi oskaks seda põhjendada, ta on selle lihtsalt kuskilt võtnud.

Seega - kõigesse, mis on kirjutatud Muinsuskaitseameti kodulehel mälestiste ajaloo kohta, tuleb suhtuda ülima ettevaatusega. NB! Seda teavet ei kontrolli enam keegi ning väga harva keegi üldse parandab ja täiendab seda...Kui Sul oli illusioon, et keegi Muinsuskaitseametis pidevalt jälgib, et kõige värskem teave oleks üleval, siis viska see peast välja...

Mõtle kõigepealt nii. Kasarmud - ei saa ju olla n-ö töökohast väga kaugel. Milline PSM objekt on Punaste kasarmute lähedal? Mul tuli praegu ainsana meelde hospidalilinnak, milleni on linnulennult ~2,5 km. Samas Peeter Suure Sõjasadam ongi samas - kõrval allveelaevnike kasarmud (osa hooneid jõuti valmis ehitada), Arsenal ja ongi PSS idaosa ise...kokku kasarmu maapoolseimast punktist kuni tänapäevase Miinisadama veejooneni on ~750 m, mis on kõik täis PSS objekte.

Üsna palju on PSS jooniseid nt EAA fond 2479 allsarjas "Tallinna Kaubasadama Ehitusvalitsus".

Jevgeni Kaljundil on üks artikkel sellises kogumikus:
http://tallinn.ester.ee/record=b2171540~S1*est
lk 127 on kasarmu plaan (PSSi all); lk 128 on ala üldplaan koos kasarmutega (selliselt teostati osaliselt) märtsist 1913, kui veel PSM nimetustki polnud olemas...

Seljuhul. Kas pean kirjutama - et erudeeritudki, need päris faktitundjad mind mõistaks - Peeter Suure Sõjasadama kasarmud?
Igal juhul tänudega.

P.S kui esimeses postituses lähtusin kergekäeliselt Muinsuskaitse poolt kirja pandust, siis nüüd võtsin paar raamatut ka riiulist:

Robert Nerman "Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn" (Solnessi Arhitektuurikirjastus, Tallinn 2008)
lk 50
/.../ Kasarmud ehitati 1914. aastal arhitekt Aleksandr Jaroni projekti järgi Peeter Suure merekindluse sõjaväelaste-üleajateenijate majutamiseks. /.../

Villem Raami toimetatud "Eesti arhitektuur. Tallinn" (Valgus, Tallinn 1993)
lk.90-91
/.../ I maailmasõja eel Peeter Suure Merekindluse rajamisel kavatseti ehitada ka üleajateenijate linnak, mille asukohaks valiti krunt praeguse Kopli ja Erika tänava nurgal. /.../
Viimase teksti kirjutajaks on eelpool mainitud Jevgeni Kaljundi.

Kus on see tõde ja mis on "iba", s.o kumb määratlus on üldisem, kumb täpsem, milline puruvale, mine sa võta kinni.
Mina, ajaloovõhiku ja lihtsa elupraktikuna, olen kergekäelisi teadmisi võimeline ammutama pinnapealsetest kihtidest.

Aga pildimaterjal, see teema ajend, ikka lahkelt oodatud.

Peeter Suure merekindluse nimetust on sageli vääralt kasutatud, peamiselt muidugi mitut sorti populariseerijate poolt, kes pole viitsinud või suutnud süveneda teemasse. Nii on vahete-vahel PSM objektideks kirjutatud nii Hiiumaa, Saaremaa ja Pakri poolsaare kindlustused kui ka näiteks Patarei kindlus (kasarm, vangla) Tallinnas. Vist on juhtunud, et ka siin on asjasse süvenemata "iba pandud", aga võib-olla on ka algmaterjalide otsimine liiga keeruline olnud. Kindlasti ei saa niisuguseid autoreid pahatahtlikkuses süüdistada, vahest ehk üksnes pealiskaudsuses.

tõbi kirjutas:Seljuhul. Kas pean kirjutama - et erudeeritudki, need päris faktitundjad mind mõistaks - Peeter Suure Sõjasadama kasarmud?
Igal juhul tänudega.

Kirjutagi, nagu Sul algul oli - Tallinna Kopli ja Erika tn nurga nn Punased kasarmud (sest Tallinnas on veel üks Punane kasarm)...

või siis ametlikumalt - Tallinna mereväebaasi alamastmete üleajateenijate elamud (sest ametlikult pole need olnud kasarmud).

Impiger kirjutas:Peeter Suure merekindluse nimetust on sageli vääralt kasutatud, peamiselt muidugi mitut sorti populariseerijate poolt, kes pole viitsinud või suutnud süveneda teemasse. Nii on vahete-vahel PSM objektideks kirjutatud nii Hiiumaa, Saaremaa ja Pakri poolsaare kindlustused kui ka näiteks Patarei kindlus (kasarm, vangla) Tallinnas. Vist on juhtunud, et ka siin on asjasse süvenemata "iba pandud", aga võib-olla on ka algmaterjalide otsimine liiga keeruline olnud. Kindlasti ei saa niisuguseid autoreid pahatahtlikkuses süüdistada, vahest ehk üksnes pealiskaudsuses.

Nii see paraku ongi. Nii Nerman, Raam kui ka Kaljundi on/olid kõvad mehed, paraku pole nad endale PSM olemust selgeks teinud ja ausalt öelda, pole ka nende meeste eesmärk olnud...

Ega tegelikult ju Gustavsoni kaliibriga meest enam polegi. Ka Gustavsonil on vigu ja uurimistvajavaid viiteid...paraku, siis kui Gustavson oli tegus, polnud minust vaidlejat (taset polnud ollagi) ning praegu pole enam, kellega vaielda...varsti sama seis Õunaga. Nii et, kui tahta selles vallas toimetada, tuleb esimesena Gustavsoni ja Õuna asjad läbi lugeda, siis on alus olemas, kust edasi minna...

Peeter Suurega nimega najakas juhtum enda praktikast. Tegime kunagi inventariseerimist, Paldiski linna kohta kirjutasime, et " PSM ehitisi oli vähe ja praegu peaaegu hävinenud" vms. Paldiski linnalt tuli kirjalik protest, et kuidas nii, neil ju terve 'kindlus' olemas...kui enamasti kiputakse PSM siduma tõelise P I-ga, siis siin oli vastupidi - fordist, mida tõesti alustati P I ajal, oldi valmis 200 aastat maha võtma, et saada PSM nime alla...

Aga värske näide PSM määratluse viitsimatusest/ süvenematusest -
http://www.lennusadam.eu/et/kulasta-muuseumit

kaks viga - angaar on mitmuses (plaaniti küll, aga katuse alla sai ainult üks) ning angaar ei olnud PSM osa. Mine nüüd huvi pärast Lennusadamasse ja küsi mõne giidi käest, mis asi on PSM...ja saadki vastusena kuskilt kokkukorjatud teabekillud, mis omavahel ei pruugi sobidagi...

Küsiti ju ikka eelkõige nende majade endisaegseid pilte. Küsijat objekti täpne nimetus huvitab ilmselt vaid niivõrd - kuivõrd.
Vähemalt teisel pool praegust Erika tänavat ilmselt mingeid olulisi hooneid/ehitisi/rajatisi/mida iganes ei olnud. Oli mingil ajavahemikul prügi mahapaneku koht, mistõttu siiamaani kipuvad põrandatesse praod tekkima.

Märgin veel ära, et huvi pakuvad m.h postkaartide ja fotode skaneeringud - see on kodulooline, mitte kollektsioneerimis-huvi.

Aasta on 1914 ja kasarmute ehitus just käimas.

Tuhat tänu, Ivalo! Ehitusaegseid pilte pole ma leidnud mitte kusagilt.
Panen siia pildivõrdluse 1929ndast aastast.

tõbi,

kasarmute asukas

Teen veel ühe teema-kergituse. Midagi olen siit-sealt leidnud. Eestis asuvatele arhiividele pole tarvidust viidata, tõenäolised, vähem tõenäolised ja peaaegu ilmvõimatud fondid põhjalikult läbi vaadatud.
N.ö punased kasarmud, Arsenali lähiümbrus Miinisadama ja sitsivabrikuni välja.