www.militaar.net

Kas kellegil oleks võimekust kontrollida metalli tugevuse astet ja-või selle koostist määrata? Vidin on mõõtudega 1,96 mm paksusega ja umbes 70 mm läbimõõduga.

TTÜ labor? Seal on Euroopa rahade eest nii vinget rauda kokku ostetud, et hirm tuleb peale.

Koostist peaksid saama määrata kõik kõvemad vanametalliostjad. Püstoli moodi jublakas on, millega roostevaba (nikli % on hinna suhtes väga oluline) ja muid metalle mõõdetakse. Päris laboritäpsust ei julge lubada ja need mida ma olen näinud , teevad metalli pinnale põletusjälje.

Koostise määramine polegi mingi raketiteadus, seda sai omal ajal koolis füüsikatunniski tehtud. Vaja on teada metallitüki kaalu ja ruumala ja siis saab juba vastavatest tabelitest vaadata. Kui on väga korrapärase kujuga metallitükk, siis saab ruumala arvutada mõõtude järgi, teisel juhul saab seda teha sukeldusmeetodil (vaja on skaalaga mensuuri).

Vastav labor on tõepoolest TTÜ-s ja kui saad jutule, siis ei küsita raha kah.
Need metalliotsijate püstolid on rohkem selleks, kas on legeeritud teras või malm.
Metalli koostisosade kindlaksmääramiseks kasutatakse miskeid spekraalanalüüsi meetodeid.

Vaja on teada metallitüki kaalu ja ruumala

Väikese ja ebakorrapärase tükiga see meetod sind ei aita oma ebatäpsuse pärast, näiteks legeerivate elementide osa on nii väike, et kaalude ja mensuuri mõõtevea sisse kaovad need ära.

jackpuuk kirjutas:Kas kellegil oleks võimekust kontrollida metalli tugevuse astet ja-või selle koostist määrata? Vidin on mõõtudega 1,96 mm paksusega ja umbes 70 mm läbimõõduga.

Tugevust saab määrata katseliselt ainult purustavate katsete korral.
Arvutuslikult saab määrata tugevusparameetreid koostist ja termilist töötlust teades. Kõige parem on tõesti TTÜ poole pöörduda.

Küsimuse esitaja ei täpsusta, miks seda tugevust vaja kontrollida on.
Metalli koostis ainuüksi tugevust ei määra, tugevus sõltub ka töötlemise viisist - valumetall, valtsmetall, sepistatud metall.
Sepistamisel taotakse hõõguva metallikäraka tihendust suuremaks, metall on raskem ja tugevam.
Siis on veel kuumvalts- ja külmvalts metall (see on lehtedes või torudes).

Kuna töötlusest sõltub metalli tihendus, siis seepärast pole erikaalu kasutamine kuigi usaldusväärne koostise määramisel.
Näiteks samast sulamist sepistatud metall on raskem kui valumetall.

TTÜ-s on mul omainimene olemas ja sai temaga konsulteeritud. Kahjuks on vidin nii väike, et ei sobi katseteks, paksus peaks olema vähemalt 30 mm. Plaan on seda vidinat tootma hakata ja selleks oleks vaja teada tema tugevust, vidin pöörleb nõellaagril suure kiirusega ja ta saab suure koormuse ka läbimõõdu suhtes, külgedele toimivad jõud on märksa väiksemad. Tegemist on mingi terasega, vähesel määral see paindub kõveraks, kuid reeglina murdub ära.

jackpuuk kirjutas:TTÜ-s on mul omainimene olemas ja sai temaga konsulteeritud. Kahjuks on vidin nii väike, et ei sobi katseteks, paksus peaks olema vähemalt 30 mm. Plaan on seda vidinat tootma hakata ja selleks oleks vaja teada tema tugevust, vidin pöörleb nõellaagril suure kiirusega ja ta saab suure koormuse ka läbimõõdu suhtes, külgedele toimivad jõud on märksa väiksemad. Tegemist on mingi terasega, vähesel määral see paindub kõveraks, kuid reeglina murdub ära.

Sellisel puhul testitakse materjalitoorikut ja selle põhjal tehakse tugevusarvutusi konkreetse vidina jaoks. Vidinat ennast testitakse siis nominaalkoormust ületavatel koormustel või purunemiseni reaalses kasutussituatsioonis.

Oot, kas see materjal, millest tootma hakata, on siis leitud kusagilt Kui materjali osta, vähemalt lääne tootjate käest, suudavad nad hea tahtmise puhul mingid sertifikaadid kaasa manada, tõmbetugevuse kohta jne.

Kapten Trumm, metalliotsijate püstolid on ikka rohkem värvilise metalli tarbeks mõeldud. Terase ja malmi koostis ei huvita suurt kedagi. Kui magnet võtab siis raud ja kui ei võta, siis legirka. Lihtne.
Ma olen ise ka mõõtnud, et kui hea pronks on, või et kas on alumiinium või mingi duralmiinium rõvedate lisanditega. Rauda saab ka mõõta ja näitab päris täpsete komakohtadega, et Fe 96,6 %, C 1,5 %, Mn 0,7 % jne. Vead tulevad sellest, et mõõtmiskoht peab ilma oksiidita olema ja ei saagi aru kas näiteks räni ongi materjali sees või pudenes ta sinna liivapaberist. Kui välitingimustes teha.

Koostisel ja tugevusel IMHO küll mingit olulist seost pole. Nii ahjuroop kui metalligiljotiini tera on laias laastus sama koostisega, null koma % vahed on mõnes legeerivas elemendis , aga giljotiini tera lõikab koormatäie täie ahjuroope pooleks nii, et isegi kriimu ei jää peale. Tera tugevus tuleb materjali töötlemisest ja seda tehnoloogiat ükski tootja avaldada ei taha.

Manurhin kirjutas:Koostise määramine polegi mingi raketiteadus, seda sai omal ajal koolis füüsikatunniski tehtud. Vaja on teada metallitüki kaalu ja ruumala ja siis saab juba vastavatest tabelitest vaadata. Kui on väga korrapärase kujuga metallitükk, siis saab ruumala arvutada mõõtude järgi, teisel juhul saab seda teha sukeldusmeetodil (vaja on skaalaga mensuuri).

niimoodi saad määrata vaid enam-vähem puhta materjali. aga kui on segu, siis oled plindris ja saad numbreid, mis millegagi ei klapi või klapivad millegagi, mis see kohe kindlasti pole.

üheksakümnendatel, kui ma tihedamalt väärismetallidega tegelesin, sai nii mõnegi mõne plaatinakahtlusega vidina koostis TÜ keemiahoones tuvastatud. spektromeetriga. maksis mingi 30eeki ja sain paberi, kus kirjas kogu mendelejevi tabel (enamus elemente muidugi tuhandikprotsentides) aga see sai raudselt selgeks, palju seal plaatinat on või pole.

eks praegu ajad teised ja paremaidki vahendeid ka mujal liikvel.

Kapten Trumm kirjutas:Väikese ja ebakorrapärase tükiga see meetod sind ei aita

ehk tabab ka sind kunagi moment, mil kargad vannist ja jooksed paljalt mööda linna, HEUREKA karjudes (ehkki see on tegelikult vaid legend).

muidugi, mida väiksem, seda suurem mõõtmishälve.

Rahu kamraadid, asi pole leitud, kuid kättesaadavus niru ja hind päris kirves. Sellega seoses ka plaan tootmiseks. Patendiametit ei karda, sest vidinaid toodetakse eri versioonides hulgim ja vajadusel tekitan enda versiooni. Katse-eksituse meetod on tänapäeval üks ärarääkimata kallis lõbu, seega üritan võimalikult palju eelteavet koguda. TTÜ tuttavale nüüd täpsem info edastatud (võimalik, et rääkisime teineteisest mööda, kuna ta pole otseselt selle alaga tegeleja). Ka on plaan tulevikus TTÜ-ga koostööd tegema hakata, eks lähitulevik näitab, mis sellest välja tuleb. Mõtteid jagub ja joonisedki paberil, kui finantse jaguks, siis oleks juba miljuneer .
Kes vidina ära jagas, siis paluks mitte siin ega mujalgi kilkama hakata, 99% teist ei oskaks sellega nagunii midagi pihta hakata, ega seda turustada, mulle aga oleks see lihtsalt ülearune peavalu.

jackpuuk kirjutas:Kes vidina ära jagas...

mina jagasin. tegu on hammasrattaga. aga mu IQ on ka 138

Satakas kirjutas:

jackpuuk kirjutas:Kes vidina ära jagas...

mina jagasin. tegu on hammasrattaga. aga mu IQ on ka 138

Hammasrattaga?
Hammasülekannetest natuke esimeselt ettejuhtunud saidilt: http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaeleme ... d_2011.pdf