www.militaar.net

Tutvusin mõned päevad tagasi Laagri endise N. Liidu väeosa territooriumile jäävate ehitistega ning tekkis küsimus, kas nõukogude armee samuti kasutas tsaariaegseid militaarehitisi oma tarbeks (kuna hakkas silma kõiksugu nõukogude-aegseid elemente ehitusmaterjalidest valgustiteni)? Kui jah, siis milline võis olla nende otstarve punaarmee valduses? Umbes samuti on rajatud Humalas asuv endine radaribaas Peeter Suure kindlustusliini peale...Kas nad otsisid spetsiaalselt vanu militaarseid objekte, et neid edasi arendada või mis? Huvitav oleks teada, mis otstarbe nimetatud maa-alused punkrid, varjendid ning tunnelisüsteemid punaarmee käsutuses omandasid...
Pildid Peeter Suure Merekindluse Pääsküla psoitsiooni rooduvarjendidt nr. 1, 1913-1917: http://lypsik.nohik.net/gallery/v/merch ... jend+nr_1/

pilt.ee oli üks pilt kus oli wist raud trepp ära lõigatudmetalli krattide poolt aga küsimus oleks et mintmendale korrusele se trepp wiib?
kahjuks ei saa pildikohta wastavat linki lisada kuna pilt.ee on järjekortselt maas

sigrblot kirjutas:pilt.ee oli üks pilt kus oli wist raud trepp ära lõigatudmetalli krattide poolt aga küsimus oleks et mintmendale korrusele se trepp wiib?
kahjuks ei saa pildikohta wastavat linki lisada kuna pilt.ee on järjekortselt maas

Pilt.ee-ga on jah selline häda, et koguaeg panges teine Kuid see trepp...See viis alumiselt tasandilt korrus ülespoole (mis siiski jäi allapoole maapinda) ühte kinnisesse ruumi. Ei oskagi pakkuda, mis võis selle ruumi otstarve algselt olla, ehk miski keskkütte katlaruum...?

mittu korrust sa seal läbikäinud oled?

Tere keegi on midagi sellist kuulnud et ühes Peetri aekses paekäigus murti läbi põranda ja sealt paistis raudtee? Kui keegi on võiks mind veidi valgustada.

kas antud raudtee asub laagri käikudes? kui asub siis kas oled ka teadlik mitmendal korrusel se raudtee peaks olema?ma nüüd ei tea jutude järgi on nähtud raudtee jäänuseid kuid olen kuulnud et se peaks päris säilinud olema kuna sinna pole ligi pääsetud üks suuremaid sissepääsusi just raudtee juurde on rämedama prügikihi all
põhimõteliselt kas oled ainult juttu kuulnud et lõhuti auk läbi ja kõik?

jah kahjuks pole mingit kindlat tõentit raudtee kohta. Ise käisin vaatamas aga ei leidnud!

tean inimese kes seal kunagi töötanud ja raudtee ehitus oli ainult plaan käik oli valmis ja tõepoolest prügiga kinna maetud

to mercher
ma ple küll kindel aga nii palju kui ma uurinud olen siis II MS ajal kasutati käikude väga väikest osa laona

ma pole küll moderaator, aga kellegi avatar on siin häirivalt suur .

[edit] enam pole

Lugupeetud foorumlased!

Üks suhteliselt noor militaarne MTÜ soovib oma liikmete ühistunde süvendamiseks läbiviia ekskursiooni Tallinnas, mille hulka kuuluks ka tutvutus Tallinna piirkonna kaitsevööndist (Peeter Suure merekindluse maarind). Otsingu kaudu jõudsin järeldusele, et paremini on säilinud osad Männikul, Naages asuvad fortifikatsioonid, kuid kuna puudub spetsialist, kes seda valdkonda/ piirkonda tunneb, siis siit abipalve tulebki. Kas keegi on Tallinna kaitsevööndit uurinud ning kui jah, siis kas keegi sooviks olla giidiks.

Aeg, milllal oleme informatsioonialtid on 29.07- 30.07. Mõistan, et kogu vööndi tutvus nõuab suurt ajaressurssi, kuid meie huvi on just üldtutvustav (vöönd, kaartid, "sisu" jne) ning loomulikult ka mõne hästisäilinud rajatise tutvus.

Olen valmis ettepanekuteks ning kui keegi on ise spetsialist või tunneb kedagi, siis andke palun teada.
Tänud ette!

Päris spetsialist ei ole, kuid seda Männiku kanti, eriti just seda poolt, kuhu jäävad laskemoonalaod, tunnen üsna hästi. Hästi säilinud ehitisi seal VEEL on, aga varsti enam mitte, sest ehitised seal muinsuskaitse ei ole (vist???), kohalikud käivad sealt telliseid lammutamas, tagapool on jälle üks ladu mahalammutatud

Kõige parema ülevaate saab Heino Gustavsoni raamatutest ,milleks on Merekindlused Eestis 1913-1940 aga teist raamatut nime ei tule meelde.

Gustavsoni läsikirju saab lugeda Tallina Ülik raamatukogu käsikirjade osakonnas. Allpool ka paar trükitud asja ka eelnevale lisaks (Aegna ja Naisaaare asju on tal ka veel eraldi) ning käsikirju

***

Gustavson, Heino
Tallinna vanemad merekindlused : (17.-19.sajand)
Tallinn : Olion, 1994
100, [3] lk. : ill., portr. ; 21 cm
Bibliograafia lk. 97-101. - Sisaldab registrit

*

Gustavson, Heino
Tallinna lähiste kindlusrajatised Esimese Maailmasõja ajal
[Tallinn : Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1988]
Lk. 257-266, [1] l. fot. ; 26 cm
Bibliograafia joonealustes märkustes
Äratrükk ajakirjast: bEesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateadused, 1988, 37. kd., nr. 3

TLÜ AR Rävala baltika kogu RAut Gustavson/64

*

Gustavson, Heino
Tallinna rannakaitse aastail 1918 - 1940
[Tallinn : Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1989]
Lk. 156-160, [1] l. fot. : ill. ; 26 cm
Bibliograafia joonealustes märkustes
Äratrükk ajakirjast: bEesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateadused, 1989, 38. kd., nr. 2

TLÜ AR Rävala baltika kogu RAut Gustavson/67

*

Gustavson, Heino
Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani
[Tallinn : Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 1988]
Lk. 152-160, [1] l. fot. ; 26 cm
Bibliograafia joonealustes märkustes
Äratrükk ajakirjast: bEesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateadused, 1988, 37. kd., nr. 2

TLÜ AR Rävala baltika kogu RAut Gustavson/66

*

Gustavson, Heino
Tallinn merekindlusena XIX sajandil
Tallinn, 1986
131 l. : kaart, fot. ; 30 cm.
Masinkirja paljundus

TLÜ AR Rävala baltika kogu Msc K1-543

*

Gustavson, Heino
Tallinna fortifikatsioon Esimesest Maailmasõjast kuni 1940. aastani
Tallinn, 1984
159 l. : ill., fot., kaart ; 30 cm.
Masinkirja paljundus
Bibliograafia joonealustes märkustes. - Kohanimede register l. 155-159

TLÜ AR Rävala baltika kogu Msc K1-424


*

Gustavson, Heino
Veel mõnda merekindluste ajaloost Eestis ja Eesti lähistel : (1912-1919)
Tallinn, 1989
57 l. : kaart ; 30 cm.
Masinkirja paljundus

TLÜ AR Rävala baltika kogu Msc K1-543

Tunnen Männikut ka samadest kohtadest, nagu ToksToks. Peaks ütlema, et midagi peaks ette võtma nendega, kes kogu aeg käivad neid vanu paiku rüüstamas. Niipaljud kes teavad, aga näiteks Naissaarel anti baasid üle Eestile puhtalt ja isegi voodid olid tehtud ja kõik olid ees, aga nõmedad isehakanud turistid on kõik peaagu ära rüüstanud. Rüüstajad ka ütlevad enda õigustuseks, et aga need on ju venelaste baasid!!!