www.militaar.net

http://journals.kantiana.ru/upload/iblo ... _32-43.pdf

Tuleb välja, et Leedu kaitseliitu valmistati 1920.-1930. aastatel ette partisanisõjaks. Ehk see seletab osaliselt, miks "metsavendlus" Leedus järgnevalt intensiivsem oli kui põhja pool?

Ehk see seletab osaliselt, miks "metsavendlus" Leedus järgnevalt intensiivsem oli kui põhja pool?

Olen tõsiselt üllatunud! Olen siiamaani elanud vastupidises teadmises...

terv
o

Üllatunud, et Leedus oli intensiivsem? Siit jääb mulje küll: http://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian_partisans

The resistance in Lithuania was well organized, and the uniformed with chain of command guerrilla units were effectively able to control whole regions of the countryside until 1949.

...were effectively able...

Ajavahemik on ka muidugi üsna julgelt antud...

Tegelikult neil vedas 41 aastal kõvasti, et nad rappida ei saanud. Sakslased lihtsalt jõudsid liiga kiiresti kohale...
Kui aga vaatad leedulaste osalemist II MS lahingutegevuses, siis mõistad ka nende sõjajärgse võimekuse ühte põhjust - mehi jagus. Samas jääb õhku küsimus - mida nad saavutasid?

terv
o

Vast siiski oleme ühel meelel, et pärast aastat 1944 oli Leedus partisanisõda intensiivsem kui põhja pool? Ma ei arvagi, et sõjaeelne ettevamistus oli selle ainuke põhjus, küll aga võis olla üks põhjuseid.

sellele tahaks veidi tugevamat kinnitust, kui artikkel *.ru saidil. sealtsamast tabel 2 ütleb, et leedus oli kaitseliitlasi absoluutarvus umbes samapalju kui eestis ja suhtarvus rahvaarvu üle 3x vähem kui eestis.

jah, neil oli metsavendade keskstaap ja maakondlikud staabid, aga läti näite varal võis tegu olla ka nkvd sepitsusega.

sellele tahaks veidi tugevamat kinnitust, kui artikkel *.ru saidil.

Eks otsi, äkki on see artikkel üles riputatud ka mõne muu domeenitähisega saidile.

jättes kõrvale pikema loengu poliitilise propaganda tehnoloogiatest ütleks lihtsalt, et mingi *.ru ajakirja artikli peegeldamine neutraalse allika kaudu ei tõsta tegelikult selle usaldusväärsust. näiliselt on muidugi vahe lihtsama meelega inimeste jaoks.

Kummalisel kombel üks endine metsavend, kes vähemalt üritas oma eluajal treida ka asjale teoreetilisi aluseid (Käärmann) väitis omades kirjutistes, et nt Lätis oli metsavendluse hädade põhjus liigne armee juhtimise kopeerimine. NKVD keskendas lihtsalt oma jõupingutused selle "staabi" tabamisele ja sealt saadud andmete põhjal läks mehe jutu põhjal asi nagu "kuulipilduja lint kuni viimase padrunini"

Tema arvates pidid grupid pikaajaliseks alalhoiuks olema väikesed, lausa individuaalsete varude ja toetajatega (igal mehel oma ja enda teada) ja ei mingit staabimajandust.
Sama mees väidab ka, et justnimelt selle printsiibi eiramise tõttu kukkus läbi ka 1941 siin partisanivõitluse algatamine - kätte saadi üks (Säre) ja temalt peksid sakslased välja kogu info nii varudest kui võtmeisikutest.

NB! Fakte pole kontrollitud, refereerin lihtsalt kirjapandut - see nimelt räägib suuresti vastu sellele:

The resistance in Lithuania was well organized, and the uniformed with chain of command guerrilla units were effectively able to control whole regions of the countryside until 1949.

näiliselt on muidugi vahe lihtsama meelega inimeste jaoks.

Aaaaa Väga huvitav! Ole hea ja valgusta ka, millise propagandavõidu venelased nüüd selle artikliga saavutasid?

OnuEnn kirjutas:sellele tahaks veidi tugevamat kinnitust, kui artikkel *.ru saidil. sealtsamast tabel 2 ütleb, et leedus oli kaitseliitlasi absoluutarvus umbes samapalju kui eestis ja suhtarvus rahvaarvu üle 3x vähem kui eestis.jah, neil oli metsavendade keskstaap ja maakondlikud staabid, aga läti näite varal võis tegu olla ka nkvd sepitsusega.

Vaata vahest wikipedia artikli allikaid ka, seal on päris tõsiselt mõjuvaid (vähemalt minu silmis) allikaid kasutatud:
1.^ (Lithuanian) Vaitiekūnas, Stasys (2006). Lietuvos gyventojai: Per du tūkstantmečius. Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas. p. 143. ISBN 5-420-01585-4.
2.^ a b Laar, Mart. War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944-1956, translated by Tiina Ets, Compass Press, November 1992. ISBN 0-929590-08-2
3.^ a b c d e Kaszeta, Daniel J. Lithuanian Resistance to Foreign Occupation 1940-1952, Lituanus, Volume 34, No. 3, Fall 1988. ISSN 0024-5089
4.^ Mackevicičius, Mečislovas. Lithuanian Resistance to German Mobilization Attempts 1941-1944, Lituanus Vol. 32, No. 4, Winter 1986. ISSN 0024-5089
5.^ Lietuvos istorijos atlasas. Compiled by Arūnas Latišenka. Briedis. 2001. p. 25. ISBN 9955-408-67-7.
6.^ Dundovich, E., Gori, F. and Guercett, E. Reflections on the gulag. With a documentary appendix on the Italian victims of repression in the USSR, Feltrinelli Editore IT, 2003. ISBN 88-07-99058-X
7.^ Unknown author. excerpt from Lithuania's Struggle For Freedom, unknown year.
8.^ a b Kuodytė, Dalia and Tracevskis, Rokas. The Unknown War: Armed Anti-Soviet Resistance in Lithuania in 1944–1953, 2004. ISBN 9986-757-59-2
9.^ Tarm, Michael. The Forgotten War, City Paper's The Baltic States Worldwide, 1996.
10.^ Huang, Mel. Review of Mart Laar's War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944-1956. Central Europe Review, Vol. 1, No. 12, September 13, 1999. ISSN 1212-8732
11.^ Seimas of the Republic of Lithuania. Law on the February 16, 1949 Declaration by the Council of the Movement of the Struggle for Freedom of Lithuania, Law No. VIII-1021, January 12, 1999, Vilnius.
12.^ "We Put Off This Day As Much As We Could". Kommersant. 2005-04-19. Retrieved 2006-07-14.
13.^ Krokys, Bronius. "The Winged One". Bridges, April 2006.
14.^ (Lithuanian) "Naujas dokumentinis filmas "Stirna"". Septynios Meno Dienos, No. 690. 2006-01-06. Retrieved 2006-07-05.

Üks räägib aiast, teine aiaaugust. See artikkel "*ru saidil" räägib (autoriks on leedu ajaloolane) sellest, kuidas Leedu kaitseliitu valmistati ette partisanisõjaks. Seostada seda artiklit vene propagandaga, kuna see on avaldatud ru ajakirjas, on ausalt öeldes rumalus. Wikipedia artiklile viitasin ainult selleks, et vastata oleegile seoses partisanisõja intensiivsusega pärast 1944. Artikkel "*ru saidil" seda ei puuduta.

Reigo, NKVD/KGB/FSB/jne on juba ühe eesmärgi saavutanud (juhul muidugi, kui nad on selle jamaga seotud), sisulise arutelu asemel tegeled saa kõrvaliste küsimustega.

teema on õhku visatud ja mind küll huvitaks, kas vastupanuliikumine oli leedus aktiivsem kui eestis. edukus oli muidugi mõlemis ümmargune null, sest vastas oli ülekaalukad jõud. küll ma olen täheldanud vähemalt seitsmekümnendatel, et leedulased olid avalikus retoorikas kordades suuremad kommunistid kui päris kommunistid ise. aga seda on mitte-venelaste suur-vene šovinismi kohta kirjutanud juba kommunistide ideoloog uljanov (leedupäraselt leninas).

Reigo, NKVD/KGB/FSB/jne on juba ühe eesmärgi saavutanud (juhul muidugi, kui nad on selle jamaga seotud), sisulise arutelu asemel tegeled saa kõrvaliste küsimustega.

teema on õhku visatud ja mind küll huvitaks, kas vastupanuliikumine oli leedus aktiivsem kui eestis.

Kardan, et ma ei oska kahjuks veelgi lihtsamalt seletada seda, millest sa aru ei saa. Aga püüan siiski. Kõrvaliste küsimustega tegeled siin hoopis sina, sest see artikkel saidil ru ei ole (kordan: ei ole ja kordan veelkord: ei ole) õhku visanud teemat, kas vastupanuliikumine Leedus oli aktiivsem kui Eestis. Kui see asi sind väga huvitab, siis tee uus teema.

edukus oli muidugi mõlemis ümmargune null

Ühe sissisõja eesmärk on ka Eesti keeles defineeritud - vaenlase kasuks töötamine peab olema sama ohtlik kui vaenlase vastu töötamine.
Ehk siis lahtiseletatult - see pidurdab vallutatud maa koloniseerimist ning kergendab hiljem (hüpoteetilise välise abi tulekul) maa vabastamist.
Kui vaadata perspektiivi, et 1950. tuleb valge laev (müütiline lääne abi, millele 40ndate teises pooles loodeti, siis selles raamistikus on palju vahet, kas loodi 100 või 500 kolhoosi.
Või kas vastase baasid olid üle kogu maa (vastupanu puudus) või oldi sunnitud istuma suuremates keskustes (kuna "maale minna" oli liiga ohtlik).
Seda printsiipi võiks seletada A-stani sõja näitel.
Täna istub koalitsioon suurtes ja raskelt valvatud campides (või äärmisel juhul patrullbaasides).
Kui julgeolekuolukord lubaks, võiks igas kislakis üks jagu istuda - võitlus talibaniga oleks märksa tõhusam kui sealt kord nädalas läbi kõndides ja elu läbi punatäpi vaadates.