www.militaar.net

Küsimus targematele, kas on teada elektriga varustamise tarindite vastu teostatud diversiooniaktidest pärast sõda?
Kirjanduses on esitatud üsnagi huvitav kirjeldus ühe sellise diversiooni kohta, kuid midagi täpsemat ei selgu. Kas on midagi sarnast keegi kuulnud-lugenud?

terv
o

palju seda elektrit oli või kasutati peale sõda, eriti maapiirkonnas. ju polnud selle taristu ründamine ülemäära tulemuslik, et sellest palju teataks. kui sideliine läbi lõigati, ju siis ka elektri kallal jõudumööda diversioneeriti.

No ja kui ma ennast lollemana tunnen, kas siis ei tohiks vastata?
Ei ole kohanud juhtumist, kus metsavennad oleksid rünnanud nõukogude võimu umbmääraselt. Jätame lendlehed kõrvale. Kõik rünnakud mida mina tean, on seotud konkreetsete isikute või materjalidega, olgu selleks siis partorg või kooperatiivi keldri sisu.
Sellist tegevust, kus : " ... lähme keerame nõukogude võimule sitta!" ei ole kohanud. Elektriliini purustamine oleks minu hinnangul olnud just selline tegevus. Sideliine lõigati küll, kuid sedagi konkreetse tegevuse toetuseks.
Ma arvan, et küllap see tuli ka tarkusest. Mis kasu oleks selline pingutus metsavendadele andnud? Kes elektrivoolust ilma oleks jäänud? Ehk olid rasketööstuse piirkondades asjad teisiti.
Ja siis veel üks asi. Tean vähemalt kahte metsavenda, kes leivateenimiseks taludes elektritööga tegelesid. Nii et lõhkumise asemel tegelesid nad hoopis GOELRO plaaniga!
Oi jah - siis veel Raadiku grupp Harjumaal, kellel elektriga köetav vann punkris oli ... ja Olde grupp Pärnumaal, kellel oli elektrisignalisatsioon punkri ümber.

Eestis on seda teoorias käsitlenud kunagine praktik Käärmann (mingis oma sissitegevuse õpikus) - et energiavarustuse kahjustamise tagajärjel kannatavad enim tavalised elanikud, vastasel on oma vajaduste rahuldamiseks jõujaamad olemas või on nende hädavajalikud seadmed sõltumatud energiavõrgust. Seega pole elektriliinide õhkulaskmine oma territooriumil kuigi tark tegu, sest siss teadupärast ilma kohalike toetuseta hakkama ei saa. Kui selle sissi tegevus hakkab tekitama kohalikele probleeme, siis küll leidub neid, kes teatavad "kuhu vaja".

Lisaks eksisteeris 90ndatel üks "ametlik" sissitegevuse õpik, peab kodus vaatama, kas seal midagi kah oli selle kohta.

Ei ole kohanud juhtumist, kus metsavennad oleksid rünnanud nõukogude võimu umbmääraselt

Tollaste riiklike kaupluste röövimine?

Riiklike kaupluste riisumine ei olnud kindlasti riigile kahju tekitamise eesmärgiga. Sel juhul oleks saagiks saadud kingad, sigaretid lõkkesse rännanud. Eesmärk oli ikka konkreetne materjalide rekvireerimine oma tegevuse tarbeks.
Ma tegelikult ei teagi pärastsõjaaegseid metsavendi (peale Käärmanni), kes räägiks süteemsest nõukogude võimu kimbutamisest. Kooperatiivid, meiereid jah. Konkreetsete tegudega eristuvad kollaborandid - jah.

Ma olen ise oma postitustes populariseerinud mõtet, et häda korral oleks abi diversioonidest vaenlase tagalas. Oma inimestele tüli tekitada küll ei taha ja pole mõtetki.
Et kui vastane on sõjaliselt nagu koer ja meie oleme nagu kirp, siis me peamegi käituma nii nagu käituks kirp. Peitma ennast koera hiigelsuurde karvastikku ja
otsima tema artereid. Kirbul pole mõtet unistada koera hammaste kiirest hävitamisest. Tuleb end hädapäraselt kaitsta ja lasta tal "energia" mujal välja. VF metsad on suured.
Selline tegevus võibolla ei tekitaks ka nii suurt verevaenu. Kuigi jah diversiooniakte peaks kaaluma ainult siis kui Lääne liitlased on meid lõplikult omapead jätnud - umbes nagu "metsavenna stsenaarium" või nii.
Ma muidugi ei pea Eesti Kaitseväge kirbuks, ning pean soomustõrje võimekust tähtsaks. Ma ainult utreerin metafooriliselt, et selgitada pointi.

Paljud ütlevad, et see on terrorism. Et tsiviilobjektide rünne on terrorism. Mina väidan, et ei ole terrorism. Terrorism terminina ei ole väga täpselt määratletud.
Ja tsiviilobjektide all peetakse terrorismist rääkides eelkõige ikkagi silmas rahvusmonumente, riigiasutusi, koole, turgusid ja lasteaedasid. Nende objektide rünne on ka minu meelest terrorism.
Kuid kui majandus on rakendatud sõja finantseerimise ette, siis ei saa seda pidada muuks kui sõjaliseks sihtmärgiks. USA pommitas Serbijas ja mujalgi elektrijaamu. Bomber Harris pommitas Saksa tööstuslinnu "nagu tõmmanuks hambaid välja."
Miks VF Poti linna pommitas? Grusiinidest sadamatöölistel oli ju õigus seal rahulikult tööd teha? Miks Moskvas või Peterburgis on inimestel õigus rahulikule elule sellal kui nende riik on sõjas ja Poti/Groznõi elanikel ei ole? Meie korduvkasutusega "rakett" suusataks lihtsalt ise kohale.
Teine huvitav paradoks on see, et ... kui tegevus on sanktsioneeritud riigi poolt, siis rahvusvaheline õigus ei nimeta seda terrorismiks.
Kui Gaza sektoris isehakanud pommitavad rakettidega Iisraeli, siis on see terrorism. Aga kui seda teeb riik, siis on see lihtsalt sõda.
Minu meelest on sõda palju hullem kui terrorism. Ja kui meid sõjaliselt rünnatakse, siis on halekurbnaljakas kui me vastu ei hakka "sest see on terrorism, mida teised küll meist mõtlevad, parem sureme nagu mehed!".

Olen netis tuhninud. Tšetšeenid on rünnanud torujuhtmeid ja kõrgepingeliine. Ma arvan, et seda on tehtud rohkem kui sellest räägitakse. Samas pole see neil selge suund olnud, võibolla on nad ise elanud terve elu ilma elektrita ja ei saa aru mida tähendab pealinlasele elu ilma televiisori/külmkapita.
Võibolla ei ole VF huvitatud selliste mõtete reklaamimisest. Võibolla ei taha tšetšeenid oma taktikaid avalikustada.
Kuskil ma lugesin, et Gazprom on loonud diversioonivastase üksuse - inimjälitamise spetsiifikaga. Nagu militaarne turvafirma vms.
Nad kasutavad "spioon-kivisid", infrapuna UAV-sid ja muid andureid.

Mida venelased ise kardavad? Lugesin üks päev venekeelset artiklit "Kui homme oleks sõda NATOga.."
http://www.politonline.ru/ventilyator/12405.html
Siis seal oli lõik:
"диверсионными группами повреждены реакторы Балаковской, Белоярской, Билибинской, Калининской, Ленинградской, Смоленской, Курской, Нововоронежской атомных станций. Взорван газопровод Уренгой-Помары-Ужгород на участках стыковки Ухта-Пунга, и в 15 километрах от реки Илеть в Волжском районе."
Sounds like a plan!?
Mul omal niiöelda "energiamajanduse" päritolu-taust, seega oman mõningast ettekujutust nendest asjadest.

See diversiooniaktide mõte tundub ulmena nende jaoks, kes ei kujuta ette kuidas seda ellu viia. Aga kui asja üle mõelda ja planeerida, siis on see teostatav.
Toidu ja varustuse saab poest. Relva moona on vaja ainult hädapäraseks enesekaitseks, seda eriti ei kulu. Lõhkeainet pole vaja, rauapoes on vahendeid igaks tarbeks.
Natuke taktikat ja kavalust. Ning kolme-nelja mehelised grupid oleks võimelised tegema vastasele märkimisväärselt suurt kahju.
See võib viia ka impeeriumi lagunemiseni ja see oleks vastupidine resultaat nende impeeriumi kasvatamise eesmärgile.
Lagunemiseni potensiaalselt viiks see sama naftatulude kokku kuivamine, mis lagundas NSVL-i. Kui me vastu suudame nõelata, oleks see heidutus. Lihtsalt pea käte vahel kerra tõmmates end "mitte-terroristlikult" tümitada lasta pole perspektiivne.
Kui valida kustiga tanki vastu minemise ja vaenlase tagalas diversiooniaktide korraldamise vahel, siis ma arvan... et ellujäämisvõimalused on umbes samad. Kas tapab siin ründehelikopter, iskander või seal nälg/-inud karumõmm igikeltsases taigas, vahet pole. Aga diversioonivariandi puhul on su kaasmaallastel mingigi vastuhaku lootus, et kurnamistaktika perspektiivis töötab.

mis tulemuse annaks kuskil sadade kilomeetrite kaugusel mingist magusast objektist (nt. toosama urengoi) elektriliinile ühenadatud emp-seade?

pargid mingi uaziku musta kastiga kõrgepingeliinide juurde, paned taimeri tööle ja ise rongi peale. kaugused ju sealkandis sellised, kõike jälgida ei saa...

http://www.jrwhipple.com/emp/effects.html

Minu küsimuse aluseks olnud kirjeldus:

Ahtme-Järve 110 kV elektriliin oli põhiliseks tuiksooneks Ida- ja Lääne-Eesti vahel.

1950. aastate algupoolel pandi liinil toime üks selgitamata jäänud diversiooniakt. Ühel puitportaal-kandemastil Rägavere lähedal oli kinnitatud mõlemale postile lõhkelaeng. Ühel postil lõi plahvatus välja paarimeetrise jupi, teisel postil lõhkelaeng ei plahvatanud. Juhtum lõppes õnnelikult, sest mast vajus küll viltu, toetus aga posti terveks jäänud osale, juhtmed hoidsid masti püsti ja liin jäi pinge alla. Kui aga oleks puruks lastud nurga- või ankrumastipost, oleks võinud tegu olla suure avariiga, sest ilmselt oleksid juhtmed mõlemal pool vigastatud masti maha jooksnud. Kuna vigastatud mast asus tihedas metsas, avastati vigastus alles mitme päeva pärast.

terv
o

Oleks ma venelane ja okupant, ma laseks rahumeeli paar suurt liini küljeli ja kisaks peale seda nagu jaksaks - "Näe, mida bandiidid teevad, oma inimestest neil ka kahju ei ole!!" ...ja mine sa tea, mõni vähemnutikas oma inimene ehk mõtlebki peale seda - peab vist ikka teatama, kuhu vaja.

J. Smuuli "Järvesuu poiste brigaad" 'is oli kirjeldus, kuidas kellegi kuri käsi laskis paadi Leevaku hüdroelektri jaama poole. Aga see vist puhas ilukirjandus.

Teine huvitav paradoks on see, et ... kui tegevus on sanktsioneeritud riigi poolt, siis rahvusvaheline õigus ei nimeta seda terrorismiks.
Kui Gaza sektoris isehakanud pommitavad rakettidega Iisraeli, siis on see terrorism. Aga kui seda teeb riik, siis on see lihtsalt sõda.
Minu meelest on sõda palju hullem kui terrorism. Ja kui meid sõjaliselt rünnatakse, siis on halekurbnaljakas kui me vastu ei hakka "sest see on terrorism, mida teised küll meist mõtlevad, parem sureme nagu mehed!".

Gaza vs Iisrael pole siiski teada juhtumeid, kus Iisrael oleks neid heast peast pommitama asunud.
Samasugune terrrorism oleks see juutide poolt, kui lihtsalt 155 mm haubitsatest pulli pärast aeg-ajalt Gaza elamukvartaleid tulistataks.
Ikka on see tulistamine tulnud reaktsioonina Gaza tegelaste tegevusele. Kas see alati proportsionaalne on ja kas saadakse pihta süüdlastele, on iseasi.
Tüüpiliselt esitavad eestikeelsed saksa-adolfi austajad juutide tegevust sellest hetkest kui vastu hakatakse andma.
"Eeltöö" selle nätaka saamiseks jääb enamasti tähelepanuta.

Ma ei ole ei saksa-Adolfi austaja, ega ka juutide austaja, ega ka araablaste austaja.
Oma Gaza näites ei pidanud ma silmas, et "juudid pommitavad Gazat vastu". Vaid, et kui ükskõik mis riik pommitab ükskõik mis teise riigi linna. VF Groznyt, USA Bagdadi või mis iganes.
Sõja olukorras muutub helikopterilt lapsi täis bussi tulistamine lihtsalt kahetsusväärseks intsidendiks ja sõjakuriteoks mida reguleerib rahvusvaheline seadusandlus. Aga terrorism see justkui ei olnud?

Former United Nations Secretary-General Kofi Annan has said that it is "time to set aside debates on so-called 'state terrorism'. The use of force by states is already thoroughly regulated under international law"[105] However, he also made clear that, "regardless of the differences between governments on the question of definition of terrorism, what is clear and what we can all agree on is any deliberate attack on innocent civilians, regardless of one's cause, is unacceptable and fits into the definition of terrorism."[106]

Siin teemas räägime me energiamajanduse diversioonist ja seega pole see otseselt "sihilik rünnak (relvadega tapmise mõttes) tsiviilisikute vastu".
See oleks rünnak riigi majanduse vastu, tema võime vastu finantseerida sõda. Kui tsiviilisikud kannatavad, siis on riigil valida ... kas osta tanke või parandada elektrijaama. Kas saata oma sõdureid surma või hoolitseda oma kodanike heaolu-mugavuse pärast.
Ma pole veel kuulnud, et elekter/gaas/nafta/raudteed ja side sellised inimõigused oleks, millest ilma jätmine võrduks terrorismiga.

Terrorism on raskesti määratletav. Kitsamas mõttes on see hukkamõistu väärt. Aga kui seda laiendada, siis on iga vaenulik akt kohe terrorism. Ja naeruväärsuseni utreerides võib siis ka väita, et ka EKV ja KL on terroriorganisatsioonid, sest meie eesmärk on ju heidutada.
Aga kuidas sa hirmutamatta heidutad kui vastane ei karda?
Samamoodi oleks terroriorganisatsioon iga sõjavägi maailmas. Kuid me ju ei kutsu sõjavägesid terroristideks ja sõdu terroriaktideks. Miks? Sest need on riikide poolt sanktsioneeritud tegevused, jõumonopol.

P.S. Mida ma tahan öelda on see, et kogu see vägivalla värk (diktatuuride poliitika, sõjandus, terrorism) on selline küüniline reaalpoliitika.
Kõigepealt lüüakse jõhkralt valimatult hambad sisse, siis "mõistetakse teguviis hukka", siis istutakse läbirääkimiste laua taha ja lõpuks käiakse teineteise mälestussammastele pärgasid panemas. Võitjate üle kohut ei mõisteta ja nõrgad surevad. Ja kõike seda saadab üks suur mokalaat ja ÄRI.
Meie ei tohiks oma rahva tuleviku kaitseks ära põlata toimivaid vahendeid ja võitlusviise, mis mööndustega siiski humaansed on. (Tee teistele seda, mida oled valmis ise taluma.)
Me ei tohiks tegeleda hirmust "enesetsensuuriga", stiilis et ... "Diversioonioperatsioonid on terrorism, sellega me ei tegele. Ainuke õige viis on rüütellikult võideldes ülekaaluka vastase vastu kaevikus auga surra." Kes selle kahuriliha surma üle rõõmu tunneb?
Vastane ei pruugi võitlusviisides nii aumees olla, ning reaalpoliitikaga võib ka suid kinni toppida.
Vastane tuleb duellile Iskanderiga ja spetsiaalselt selleks aretatud jõhkardite kambaga.
Aga meie kohus on oma rahvast kaitsta - oma pere, lapsi ja nende tulevikku. Nende ees anname lõpuks vastust.
Läksin vist pateetiliseks...

Eks "terrorism" on tänapäeval muutunud selliseks laialivalguvaks sildiks mida iga valitsus kleebib koheselt igasuguse relvastatud opositsiooni külge. Isegi selgelt sõjaliste sihtmärkide ründamist kirjeldatakse sageli terrorismina, kuna kõik ju teavad et "terroristid" on pahad. Mis muidugi ei tähenda et igasugu pommivöödega ennast tsiivilide seas õhkivaid tüüpe ja pantvangide võtjaid ei peaks hukka mõistma.