www.militaar.net

Loogika järgi Eesti venelased peaksid olema ka Saksa poolel võidelnud eesti üksuste koosseisus; kas vabatahtlikult või mobilisatsiooni tulemusena.

Kas on keegi kohanud memuaarides või muudes allikates, et oleks mainitud sellised venelased?

Kui toorelt võtta 80 tuh. (see number on omaette teema aruteluks, aga isegi kui see õigeks pidada) saksa poolel võidelnud arvuna, siis tagasihoidlikud 2-3% (pool tolaegsest rahvusproporstioonist) teeksid ca 2000 inimest. Kas neist ei jäänud jälge?

mälestustes jookseb vene nimesid palju läbi, rahvust spetsiifiliselt mainitakse harva. Kui viitsid lappida Memento arteeritute raamatuid, ProPatria langenute nimekirju siis leiad sealt tublisti vene nimesid.1941 a küüditatute hulgas oli ca 500 juuti ja hulka vene nimesid - statistiliselt vist kannatasidki protsentuaalselt rahvusgrupist just juudid ja venelased 41 kõige enam, kuigi absoluutarvult muidugi eestlased.
Meie vene uurija Issakov lasi äsja välja vene kultuurile Eestis pühendatud artiklikogumiku ja seal on päris veidraid näiteid - üks vend koos isaga areteeriti NKVD poolt ja teine jälle astus hävituspataljoni - Issakovi väitel et nö parendada oma sugulaste saatust nõukogude võimule lojaalsuse demonstratsiooniga. See nüüd veidi su küsimusest mööda aga teema mida käsitleda tahtsid on uurimata ja igasugused järeldused subjektiivsed paraku. Aga vene nimesid on igal juhul küll ja küll

Loogika järgi Eesti venelased peaksid olema ka Saksa poolel võidelnud eesti üksuste koosseisus; kas vabatahtlikult või mobilisatsiooni tulemusena.

Kas on keegi kohanud memuaarides või muudes allikates, et oleks mainitud sellised venelased?

Esimesena torkas kohe pähe, kunagi ammu loetu, et eestlased olevat mingi venelase kusagil vangi võtnud.
Ja kuidagi jäi ta Eesti üksuse juurde mitteametlikult. Sai eestlastega väga hästi läbi.
1944a. kui punaarmee lähenes ja lõpp lähedal jättis ta eestlastega hüvasti ja lahkus, tagasi omade juurde vist. Lahkuminek oli ka sõbralik.

Allikat ma kahjuks ei mäleta, kuid äkki kellegile koidab ja annab Sulle allika, kusagil raamatus oli sellest veidi juttu.

Mälestustest-memuaaridest jookseb tõesti palju vene nimesid läbi, rahvust eraldi aga rusikareeglina välja ei tooda. Olid ju tollased vene rahvusest EV kodanikud reeglina head eesti keele valdajad ning seetõttu ei tehtud kunagi rahvusküsimusest numbrit ega võetud tavaliselt sellist teematki üles

Olid ju tollased vene rahvusest EV kodanikud reeglina head eesti keele valdajad ning seetõttu ei tehtud kunagi rahvusküsimusest numbrit ega võetud tavaliselt sellist teematki üles

Kah õige, punavõim ju ei halastanud kohalikele venelastele. Paljud olid siin elanud Peeter I ajast ja läbisaamine eestlastega oli väga hea. Tunnen ka ise ühte vanapaari, kes elas kunagi EW ajal Narvas ja ka neid kiusasid punased taga ja paljud nende sõbrad sugulased küüditati. Kindlasti ei tohi kommunisti ja venelase vahele panna = märki.

Esimese hooga turgatas kohe pähe Waffen-Artellerie Regiment der SS 20 ülem Waffen-Obersturmbannführer Aleksander Sobolev. Mittekompetentsele lugejale selgituseks, et see üksus oli Eesti Diviisi suurtükirügement, Eesti leegioni kahurväeüksusest (SS-Artellerie Abteilung 53, mille ülemaks oli samuti sama mees Freiwilligen-Sturmbannführer Aleksander Sobolev) välja kasvanud üksus.
Sobolev oli puhas Eesti venelane ja oma rahvuslikku kuuluvust ei varjanud ta kunagi.



Pildil on A.Sobolev habemega ja hetkel Eesti 39. Politseipataljoni komandöri rollis. (See 39. pataljon kandis saksakeelset nimetust "Estnische Schutzmann Abteilung Põltsamaa")

Loomulikult oli Eesti venelasi sõjas sakslaste poolel palju, kuid Sobolev oli neist ikka vist kõige kõvema koha peal.

Minu emapoolne vanaisa Stepan Melnikov jäi koos Loodearmeega Eestisse. Töötas Kiviõlis kaevanduses meistrina. Oli hea haridusega mees, keeled suus, Tsaariaegse Paazhikorpuse lõpetanud omal ajal. Suutis ka oma lastele lisaks eesti ja vene keelele ka inglise-saksa-prantsuse korraga selgeks õpetada. Osales Kaitseliidus. Ema jutustas kuidas vanaisa (tema isa) oli 1940 kui Punarmee kolonn Kiviõlli jõudis, öelnud: "Nii lapsed, nüüd on elu läbi, venelane on sees!" Ja tal oli õigus. Vanaisa oli esimeste hulgas kes Kiviõlist ära viidi. Hukati Kirovi vanglas. Poeg Voldemar Melnikov, minu onu, Noorkotkaste poksitšhempion, astus 1941 vabatahtlikult SS:i, võltsides dokumente, kuna oli alles 16. Aga kasvult pikk ja blond siis võeti kohe ridadesse. Sõdis Saksa väeosades, kuna oli hinnatud oma keelteoskusega, sai langevarjuri koolituse, osales mingitel eriopratsioonidel. 1945 langes Prantsusmaal vangi. Põgenes (kokku 14 korda erinevatest laagritest) tuli jala Eestisse.
Oli koos oma grupiga metsas, vangistati, viidi Siberisse, põgenes laagrist Jamali poolsaarel, tuli tagasi Eestisse, organiseeris rühma, läks metsa. Oli seal kuni 1953. aastani, kuni piirati metsavahitalus NKVD üksuse poolt sisse, peale tulevahetust lasi ennast granaadiga õhku.
Ah jaa, lõpuks ei saa jätta mainimata, et see eestlasest metsavahi-raisk, kes ta 1953 aastal üles andis, poos ennast 1993 aastal võpsikusse üles. Kuna ta põdes meeltesegadust, oli ta kummalisel kombel enne enesetappu oma käed ise seljataha kokku sidunud...

Mis lint see A.Sobolevi kaaslase nööpaugus on .... ?

2.klassi Raudristi lint, ainult valged triibud kulusid roomates ära.

"Pro Patria" 6666 nimedest koosneva nimekirjast (andmeid langenud Eesti vabadusvõitlejate kohta) nö kiirepilguga sorteerisin välja vene perekonna- ja eesnimedega kirjed. Kokku tuli 54 ehk alla 1%.

Sobolev on samuti selle nimekirja sees. Nagu ma aru sain oli ta EW kaitseväes enne sõda majori auastmes. Ega kellelgi ei ole temast kasvõi lühikest elulookirjeldust? Vanuse järgi (1891) võis ta ka Vabadussõjas osaleda.

Rääkides venelastest Eesti sõjaväelistes struktuurides... vast kuulsaim venelane EW kaitseväes oli Nikolai Reek:
http://www.hot.ee/vaikal/vang-3.html
Reek oli kasulapseks ühe saarlase perekonnas, muutis isegi nime (Vassili B...?-st Nikolai Reek'iks).

Major Sobolevi kaaslane on tema adjutant leitnant Kivastik (mõlemad langesid).

Reegil oli siiski vist ema eestlanna (või eksin?)

Mis puutub Eesti venelastesse Saksa armees, siis neid mobiliseeriti 1944. aastal ning moodustati viis ehitus-pioneeripataljoni. (Nõmm, T. Eesti üksustest Saksa sõjaväes: formeerimine ja isikkoosseis. // Akadeemia. 1990, nr 1)

Reigo kirjutas:Reegil oli siiski vist ema eestlanna (või eksin?)

Minu meelest oli ta puhas venelane. Igatahes eesti keelt ei mõiganud ta enne kasuperesse sattumist üldse.

... saab album academicumist:

Kaadriohvitser, 1928
4. suurtükiväegrupi 5. patarei, 1933
3. patarei, 1939
4. suurtükiväegrupi ülem Tartus. 1940 major.
Saksa armees, 1944 20. Eesti diviisi suurtükirüg-i ülem. Suri haavadesse (sügisel 1944)

Kivastiku nööpaugus Idarahvaste II järgu pronksmedali lint. Enne Saksa autasude andmist välismaalastele oli võõrrahvusest kangelastele selline komplekt vaprus ja teenetemärke.
http://www.pilt.ee/view/335300/