www.militaar.net

1942.a.18.augusti ööl alanud Ameerika-Kanada-Briti operatsioon lõppes üpris kurvalt. Ligi 3500 meest tapeti või langesid sakslaste kätte vangi.
Üks Briti eriüksuslane nägi rannalt lahkuvasse paati kahlates, kuidas Kanada suurtükiväelased andsid tuld barrikaadi tagant, mis oli kokku kuhjatud kaasvõitlejate surnukehadest.

Dieppe luurerünnakus osales 6000 liitlassõdurit. Rünnak oli planeeritud katsena proovida, kui raske on vallutada teise rinde avamise jaoks sadamat.

Mati kirjutas:....Üks Briti eriüksuslane nägi rannalt lahkuvasse paati kahlates, kuidas Kanada suurtükiväelased andsid tuld barrikaadi tagant, mis oli kokku kuhjatud kaasvõitlejate surnukehadest.

Lähen küll kohe teemast mööda, kuid mind inspireeris postituse teine pool.
Minu vanatädi mees Albert Konks, 2. Piirikaitserügemendi sõdur, kirjeldas sarnast olukorda Krivasoos 1944 kevadtalvel. Venelased olid jooksnud nende positsioonidele tormi mitu päeva järjest, kuid niideti kuulipildujatules armutult maha. Tavaliselt oli päevas tehtud 4 rünnakut - esimesel kolmel olid ründajad tulnud kiivritega ja neljandal mütsidega. Nii nad olidki saanud arvestada, et kui mütsidega mehed ka maas, siis saab selleks korraks rahu.
Kuid tekkis probleem. Kahe rinde vahel oli nii palju laipu, mis ära külmusid, et järgmistel päevadel jooksid venelased laipadeni, tõstsid need üksteise peale, moodustades niiviisi kaitserinnatise. Seejärel vedasid sinna taha kuulipildujad ja kui uus rünnaklaine tormijooksule tõusis, siis andsid venelaste kuulipildujad tuld juba üsna lühikese maa pealt, mis oli juba efektiivsem. Raskustega löödi rünnakud tagasi.
Siis anti eestlastele käsk, et öösel tuleb minna ja surnud venelasi peab sealt ära tooma, et neist ei saaks barrikaade ehitada. Nii nad siis öösiti rassisid ja tirisid langenud venelasi oma laskesektorist ära. Albert ütles, et ühel öösel laipu tirides leidis ta suureks üllatuseks, et pooled olid naised. Seda enam, et rünnakule olid nad tulnud mütsidega.
Et päeval avastada vene snaipereid, olid nad osadele surnud venelastele pannud saksa kiivrid pähe ja asetanud puu taha lamama. Siis hommikul olid snaiperid neid vaeseid mehi omakorda veel kõmmutanud.
Nii, et sõda on julm asi. Mõnikord tuleb ka langenud relvavend lahingtegevusse kaasata, et oma eesmärki saavutada.

Reid oli tõesti "Overlordi" eelproov, millest võttis osa 237 laeva ja enam kui sada tanki "Churchill".

Loen praegu Saul Davidi raamatut "Sõjalised prohmakad"
Tsiteerin sellest ühte lõiku: "Panused muutusid kõrgemaks 1942.aasta veebruaris,mil Stalin andis avalikult teada, et on valmis Hitleri-Saksamaaga läbirääkimistesse astuma. Suurem osa Euroopa-Venemaast oli juba vallutatud ning Stalin üritas sel moel lääneliitlasi ehmatada, et need osagi raskusest enda kanda võtaks. Kindlasti mõtles nii Hitler, kes märtsikuises direktiivis märkis, et lääneliitlasi sunnivad kohustused liitlaste ees ja poliitilised kaalutlused võtma ette reide Euroopa mandriosas. Seepärast andis ta rannikul paiknevatele vägedele kõrgendatud valmisoleku käsu."
Tuli välja, et Churchill läkski Stalini õnge ja võttis ette sellise reidi, mis oli kohe määratud läbikukkumisele.
4000 maabunud kanadalasest tapeti 800 ja 1900 langes vangi.

Ahjaa, et jälle siis venelased kõiges on süüdi. Nagu alati "neli jalga on hea, kaks jalga on halb"
Kas tohib küsida, kus ja millal Stalin avalikult andis teada oma valmisolekust Hitleriga vaherahu sõlmimiseks?

antud juhul ei saa venelasi süüdistada. Ja ma ütlen parem oleks kui näiteks oleks rahu saabunud NSVL-i ja saksamaa vahel sest siis oleksid nad saanud brittidel kõrid läbi lõigata. Aga mis puudutab käesolevat teemat siis Britid olid liiga enesekindlad ja leidsid et nad suudavad dessanid teha- pärast muidugi said vastu vahtimist ja sakslased asusid looma Atlandi valli kaitseks