Suurtükivägi

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Otsisin kogu EW teema läbi, aga suurtükiväe kohta ühtegi teemat ei leidnudki. No teeks siis ühe.

Selle teema tegemise ajendiks on üks Saagas ette jäänud säilik, kus väljasuurtükiväe divisjonide kohta 1920. a. seisuga üht-teist huvitavat leidus.

ERA.496.4.578 - Salajane kirjavahetus väeosade inspekteerimise ja sõjaväe väljaõppe küsimustes.

Kohe alguses on kolm suurtükiväe inspektori Brede ettekannet väljasuurtükiväe divisjonide inspekteerimisest. Nende põhjal võib joonistada esimese pildi nende koosseisu ja relvastuse kohta.

Paistab, et 1920. oli 3 sellist divisjoni, iga diviisi juures üks. Divisjoni nr. langes kokku "oma" diviisi nr.

Seega 1. väljasuurtükiväe divisjon asus Narva lähistel, selle koosseisu kuulusid:

Väljapatarei nr. 1 (asus Narva lähistel Soldino mõisas), relvastatud nelja vene 3" välisuurtkükiga (1902. a. mudel), mis olid juba üsna kulunud (loeti II kategoorias olevaks). Hobuseid 71, mehi 59, 2-3 allohvitseri ning 3 ohvitseri.

Väljapatarei nr. 2 (asus Sillamäel ja Türsamäe mõisas), relvastatud samuti nelja vene 3" välisuurtükiga (1902. a. mudel), neist 3 olid ka II kategooriast, neljas aga IV kategooria - praktiliselt kõlbmatu. Hobuseid 77, mehi 75, allohvitsere 4 (neist omakorda 1 minu vanaisa :mrgreen: ) ja ohvitsere 3 (neist ka tegelikult üks ohvitseri asetäitja).

Väljapatarei nr. 3 (asus Merekülas), relvastatud nelja inglise 45-liinilise haubitsaga, mis kõik olid heas korras (I kategooria), kuid ühel neist oli väiksemaid rikkeid. Hobuseid 77, mehi 73, allohvitsere 4 ja ohvitsere 3.

Väljapatarei nr. 17 (asus külas, millises - pole mainitud), relvastatud kahe vene 6" haubitsaga, mis mõlemad olid I kategoorias. Hobuseid 73, mehi 62, allohvitsere 4, ohvitsere 3.

2. väljasuurtükiväe divisjon asus Tartus, selle koosseisu kuulusid:

Väljapatarei nr. 10, relvastatud inglise 18-naelaste välisuurtükkidega (arvu pole mainitud), relvad kõik I kategoorias. Hobuseid 54, meeskond 4 ohvitseri ja 63 sõdurit.

Väljapatarei nr. 9, relvastatud inglise 45-liiniste haubitsatega (arv jälle mainimata), samuti I kategooria relvad. Hobuseid 45, meeskond 3 ohvitseri ja 45 sõdurit.

Väljapatarei nr. 8, relvastatud 6" inglise haubitsatega (jälle arv puudu), I kategooria. Meeskond 4 ohvitseri ja 53 sõdurit, hobuseid täiskoosseis (kahjuks ei tea, palju see pidi olema :wink: ).

Väljapatarei nr. 4, relvastatud 18-naelaste inglise kahuritega, I kategooria. Meeskond 4 ohvitseri ja 82 sõdurit, hobuseid jälle täiskoosseis.

Ratsapatarei, relvastatud 3" vene välisuurtükkidega, millede kohta on öeldud lihtsalt "võrdlemisi korras", ilma kategooriata. Patarei oli alles hiljuti formeeritud ning tundis puudust igasugu varustusest. Meeskond 3 ohvitseri, 53 sõdurit, hobuseid 57.

Patareide täpsemaid paiknemiskohti pole siin dokumendis antud, on mainitud, et divisjoni park asus Tähtvere mõisas.

3. Väljasuurtükiväe divisjon asus peamiselt Viljandis, peale ühe patarei, mis aga plaaniti samuti peadselt Pärnust Viljandisse üle tuua.

Väljapatarei nr. 15 oli relvastatud kahe 42-liinilise Schneideri suurtükiga, mis aga kavatseti juba lähipäevil vahetada 150 mm saksa haubitsate vastu. Patareis oli 2 ohvitseri ja 94 meest.

Väljapatarei nr. 16 oli relvastatud 76,2 mm prantsuse välikahuritega. Suurtükid heas seisukorras. Meeskond 3 ohvitseri ja 91 meest.

Väljapatarei nr. 18 oli samuti relvastatud 76,2 mm prantsuse välikahuritega. Suurtükid heas seisukorras. Meeskond 3 ohvitseri ja 88 meest.

Väljapatarei nr. 13 oli siis veel Pärnus ja jäi seetõttu tollest ülevaatusest välja. Ja andmeid pole ka toodud.

Dokumendid sisaldavad ka sisulist hinnangut jms, mida aga soovitan ise lugeda. Samas säilikus on ka rannakaitsepatareide inspekteerimise kohta. Aga see eeldaks juba omaette teemat...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Veidi täiendust siia teemasse 1924. a. kui suurtükiväeüksused olid koondatud juba gruppidesse.

KS sõjaväeosade dislokatsiooniplaanist siis järgnev paiknemistabel (Saaga ERA.496.4.177:73), kus paljud käsitsi lisatud märkused võimaldavad jälgida patareide ajalugu ning relvastust.

I diviisi suurtükivägi - staap Narvas, Rahu tn 19

I grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 1 - neli 76,2 mm kahurit - Narvas, Ingeri tn 54
patarei nr. 2 - neli 76,2 mm kahurit - Türsamäe mõisas, tabeli koostamise ajal ajutiselt Narvas, Rahu tn 19, hilisemate tabelite järgi kolis patarei samuti Ingeri tn 54
patarei nr. 3 - neli 45-liinilist kerget haubitsat - Narvas, Vestervalli tn 12

II grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 4 - kaks 76,2 mm kahurit - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 5 - kaks 45-liinilist kerget haubitsat - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 6 - kaks 42-liinilist kahurit - Jõhvis, Tammiku mõisas
patarei nr. 7 - kaks 6" haubitsat - Jõhvis, Tammiku mõisas

1. kohalik suurtükiväepark - Rakveres, Jaama puiestee 21

II diviisi suurtükivägi - staap Tartus, Jaani tn. 6

I grupp - staap Ropka mõisas
patarei nr. 1 (endine väljapatarei nr. 4) - neli 18-naelast suurtükki, Ropka mõisas
patarei nr. 2 (endine väljapatarei nr. 10) - neli 18-naelast suurtükki, Ropka mõisas
patarei nr. 3 (endine väljapatarei nr. 9) - neli 45-liinilist haubitsat, Tähtvere mõisas (maha on tõmmatud patarei endine asukoht - Lasva mõis Võrumaal)

II grupp - staap Tähtvere mõisas
patarei nr. 4 (endine 18 nl patarei) - kaks 18-naelast kahurit, Tartus Krasnojarski kasarmus
patarei nr. 5 (endine 45-liiniline patarei) - kaks 45-liinilist haubitsat, Lasva mõis Võrumaal (maha tõmmatud endine asukoht - Tähtvere mõis)
patarei nr. 6 (endine väljapatarei nr. 8 ) - kaks 6" haubitsat, Tartus Krasnojarski kasarmus
patarei nr. 7 (endine 42-liiniline patarei) - kaks 42-liinilist kahurit, Tähtvere mõis (maha tõmmatud endine asukoht - Krasnojarski kasarm)

2. kohalik suurtükiväepark - Tähtvere mõisas

3. suurtükiväe rügement - staap Viljandis, Jakobsoni tn 8a

patarei nr. 1 (endine väljapatarei nr. 16) - neli 18-naelast kahurit, Heimtali mõisas (maha tõmmatud vana asukoht Viljandi, Tallinna tn 1)
patarei nr. 2 (endine väljapatarei nr. 13) - neli 45-liinilist haubitsat, Heimtali mõisas
patarei nr. 3 (endine väljapatarei nr. 15) - neli 76,2 mm kahurit, Loodi mõisas
patarei nr. 4 (endine väljapatarei nr. 18) - neli 150 mm haubitsat, Loodi mõisas

3. kohalik suurtükiväepark - Olustvere jaama juures

Edit: Väike lisa veel selle 1924. a. suurtükiväe reformi kohta. Selle käigus loodi esmakordselt kahte tüüpi patareid. Kui senini ei olnud ükski patarei täielikus lahinguvalmiduses (oldi vaid osalises valmiduses ning täiskoosseisud ning täislahinguvalmiduse pidid saavutama mobilisatsiooni käigus), siis 1924. a. reformiga moodustati 1. ja 2. diviisi suurtükiväes mõlemis üks lahinguvalmiduses olnud grupp ning üks reservigrupp. I grupp mõlemis diviisis pidi olema 3-patareiline, relvastatud kergekahurite ja -haubitsatega ja kogu aeg lahinguvalmiduses. Kusjuures meeskond oli seal isegi ülejäägiga - mobilisatsiooni korral tuli sama grupi meeskonda kasutada veel ühe kerge suurtükiväegrupi moodustamiseks. 2. grupp mõlemis diviisis oli 4-patareiline (2 kerget ja 2 rasket patareid), rahuajal kaadergrupp, sõja korral pidi siis nende baasil formeeritama omakorda 4 gruppi - 2 kerget ja 2 rasket.

Kokku oleks pidanud sõja korral mõlema diviisi suurtükivägi koosnema 6 grupist, neist 4 kerget ja 2 rasket. Kokku 60 kahurit ja haubitsat.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas:
I diviisi suurtükivägi - staap Narvas, Rahu tn 19

I grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 1 - neli 76,2 mm kahurit - Narvas, Ingeri tn 54
patarei nr. 2 - neli 76,2 mm kahurit - Türsamäe mõisas, tabeli koostamise ajal ajutiselt Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 3 - neli 45-liinilist kerget haubitsat - Narvas, Vestervalli tn 12

II grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 4 - kaks 76,2 mm kahurit - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 5 - kaks 45-liinilist kerget haubitsat - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 6 - kaks 42-liinilist kahurit - Jõhvis, Tammiku mõisas
patarei nr. 7 - kaks 6" haubitsat - Jõhvis, Tammiku mõisas

1. kohalik suurtükiväepark - Rakveres, Jaama puiestee 21
Eelmises tabelis ei olnud I diviisi suurtükiväe patareide juures toodud nende vanu nimetusi. Selles aitab pisut selgust tuua eelmine väeosade dislokatsioonitabel (Saaga ERA.496.4.177:54) kus patareid ei ole veel gruppidesse koondatud, kuid on vanade numbritega.

Selle tabeli järgi kuulusid 1. diviisi suurtükiväkke
Väljapatarei nr. 1 - asukoht Narvas Ingeri tänaval, ilmselt siis hilisem patarei nr. 1
Väljapatarei nr. 2 - asukoht Türsamäe mõisas, hilisem patarei nr. 2
Väljapatarei nr. 3 - asukoht Malla mõisas, hilisem patarei nr. 5
Väljapatarei nr. 17 - asukoht Tammiku mõisas, hilisem patarei nr. 7
6" patarei - asukoht Narva Jõesuus, hiljem ???
6" patarei - asukoht Mustjõel, hiljem ???

Mis patareid need kaks viimast olid ja mis neist said - see on veel selgusetu.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas:
II grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 4 - kaks 76,2 mm kahurit - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 5 - kaks 45-liinilist kerget haubitsat - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 6 - kaks 42-liinilist kahurit - Jõhvis, Tammiku mõisas
patarei nr. 7 - kaks 6" haubitsat - Jõhvis, Tammiku mõisas

1. kohalik suurtükiväepark - Rakveres, Jaama puiestee 21
Veel täiendusi suurtükiväe dislokatsiooni osas. 15. 12. 1924 dislokatsiooni tabelile on 1925. a. märtsis käsitsi kirjutatud peale märkus patareide nr. 4 ja 5 järele - "Üle viidud detsembri lõpus Rakverre".
Saaga ERA.496.4.177:147

Detsembri lõpu tabelis on Rakveres juba ka 2. grupi staap. 1925. a. suviste õppuste järel teatab grupi ülem Kindralstaapi, et peale suviseid õppusi asusid 4., 5., 6. patarei ning grupi staap oma alalisse paiknemiskohta Rakveres ja 7. patarei -> Jõhvi.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas:
toomas tyrk kirjutas:
I diviisi suurtükivägi - staap Narvas, Rahu tn 19

I grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 1 - neli 76,2 mm kahurit - Narvas, Ingeri tn 54
patarei nr. 2 - neli 76,2 mm kahurit - Türsamäe mõisas, tabeli koostamise ajal ajutiselt Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 3 - neli 45-liinilist kerget haubitsat - Narvas, Vestervalli tn 12

II grupp - staap Narvas, Rahu tn 19
patarei nr. 4 - kaks 76,2 mm kahurit - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 5 - kaks 45-liinilist kerget haubitsat - Kundas, Malla mõisas
patarei nr. 6 - kaks 42-liinilist kahurit - Jõhvis, Tammiku mõisas
patarei nr. 7 - kaks 6" haubitsat - Jõhvis, Tammiku mõisas

1. kohalik suurtükiväepark - Rakveres, Jaama puiestee 21
Eelmises tabelis ei olnud I diviisi suurtükiväe patareide juures toodud nende vanu nimetusi. Selles aitab pisut selgust tuua eelmine väeosade dislokatsioonitabel (Saaga ERA.496.4.177:54) kus patareid ei ole veel gruppidesse koondatud, kuid on vanade numbritega.

Selle tabeli järgi kuulusid 1. diviisi suurtükiväkke
Väljapatarei nr. 1 - asukoht Narvas Ingeri tänaval, ilmselt siis hilisem patarei nr. 1
Väljapatarei nr. 2 - asukoht Türsamäe mõisas, hilisem patarei nr. 2
Väljapatarei nr. 3 - asukoht Malla mõisas, hilisem patarei nr. 5
Väljapatarei nr. 17 - asukoht Tammiku mõisas, hilisem patarei nr. 7
6" patarei - asukoht Narva Jõesuus, hiljem ???
6" patarei - asukoht Mustjõel, hiljem ???

Mis patareid need kaks viimast olid ja mis neist said - see on veel selgusetu.
Endalt leidsin sellised lõigud:
1. diviisi välikindlustiste kohta on seisuga 18. oktoober 1923 koostatud kaart (võimalik, et Kirschbaumi aruande kaart, mida seni pole teada). Selle järgi on kõige rohkem kindlustatud Vasknarva ümbrus, kus on näha kokku 10 kindlustist. Neid omakorda toetavad eelpositsioonina viis kindlustist jõe paremal kaldal Skamja ümbruses. Vasknarva eelistamine on arusaadav, sest sealtkaudu läks korralik tee Jõhvini, millega oleks saadud selja tagant minna mööda Narva jõe äärsest hästikindlustatud liinist.
Kuni Jaamani puudusid kindlustised (jõe ületamisel polnud siin kriivade tõttu niikuinii kuskile minna edasi), sealt edasi kuni Vallisaareni on väikeste rühmadena kokku 18 kindlustist. Kaardilt pole aru saada kindlustise olemusest ning seni pole leidunud ka nende tehnilist kirjeldust.
Suurtükiväge oli neid positsioone Peipsi ja Hõbesaare vahel 06. novembri 1923 seisuga toetamas kolm kerget 3-tolliste (76-mm) kahuritega välipatareid teadmata kohas ja üks 6-tolliste (152-mm) kahuritega raskepatarei Mustajõel. Sõja-ajal oleks diviisi staap üle viidud Jõhvi mõisa, arvatavasti rindeolukorrast eemale, kuid lähemale kogu Viru rinde teede koondumispunktini.
ERA 545‒1‒599, leht 23 ja 25. Ehk leiab sealt veel midagi suurtükkide kohta?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

1925. a. oktoobrikuu dislokatsioonitabelites on suurtükiväegrupid saanud ka omad unikaalsed numbrid. Et siis 1. diviisi grupid jäid gruppideks nr. 1 ja 2. 2. diviisi suurtükiväes olid grupid 3 ja 4 ja 3. diviisis grupid olid nr. 5 ja 6. (selguse mõttes jätan siin ja edaspidi mainimata igasugu spetsialistide komandod, ambulantsid ja laod)

1. suurtükiväe grupp - staap Narva linnas, Rüütli ja Rahu tn nurgal
patarei nr. 1 - Ingeri tn 54, Narva
patarei nr. 2 - Surnuaia tn 22/24, Narva
patarei nr. 3 - Vestervalli tn 12, Narva

2. suurtükiväe grupp - staap Rakveres, kasarmutes
patarei nr. 4 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 5 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 6 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 7 - Tammiku mõisas Jõhvis

2. diviisi suurtükiväe grupid

3. suurtükiväe grupp - staap Ropka mõisas
patarei nr. 1 - Ropka mõisas
patarei nr. 2 - Ropka mõisas

4. suurtükiväe grupp - staap Tähtvere mõisas
patarei nr. 3 - Tähtvere mõisas
patarei nr. 7 - Tähtvere mõisas
patarei nr. 4 - Krasnojarski kasarmus
patarei nr. 6 - Krasnojarski kasarmus
patarei nr. 5 - Võrumaal, Lasva mõisas (dokumendis on see patarei pliiatsiga maha tõmmatud, mida iganes see siis tähendas)

3. diviisi suurtükiväe grupid

5. suurtükiväe grupp - staap Viljandis, Jakobsoni tn 4
patarei nr. 1 - Heimtali mõisas
patarei nr. 2 - Heimtali mõisas
patarei nr. 3 - Viljandis, Eha tn 2

6. suurtükiväe grupp - staap Loodi mõisas
patarei nr. 4 - Loodi mõisas
patarei nr. 5 - Loodi mõisas
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

toomas tyrk kirjutas:
2. suurtükiväe grupp - staap Rakveres, kasarmutes
patarei nr. 4 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 5 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 6 - Rakveres kasarmutes
patarei nr. 7 - Tammiku mõisas Jõhvis
7. patarei viidi Jõhvist üle Rakverre 12. 12. 1925.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Castellum »

Selle pildil on 3. grupi 4. patarei ikkagi Ropka mõisas:
Pilt
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Castellum kirjutas:Selle pildil on 3. grupi 4. patarei ikkagi Ropka mõisas:
Rahu, ainult rahu. Viimane tabel oli 1925. a. Sinu viidatud pildil möllavad mehed ringi juba 1926. a. vormides :wink:
Muutused veel jätkuvad.

Järgmiseks suurtükiväeüksuste paiknemisest 1927. a. veebruarikuu dislokatsiooniaruande järgi Saaga ERA.496.4.250:92

I diviisi suurtükiväe osas muutusi ei ole toimunud.
1. diviisi suurtükivägi
I grupp - staap Narvas Rahu tn 19
Patarei nr. 1 - Ingeri tn 54
Patarei nr. 2 - Surnuaia tn 22
Patarei nr. 3 - Vestervalli tn 12

II grupp - staap Rakveres Suurtükiväe kasarmus
Patarei nr. 4-7 - kõik samas

II ja III diviisi omades aga küll

2. diviisi suurtükivägi
III grupp - staap Tartus, Ropka mõis
Patarei nr. 1 - Petseri uued kasarmud (paigutati Lasva mõisast Petseri linna uude kasarmusse 31.01.1927)
Patarei nr. 2 - Tartus, Ropka mõis
Patarei nr. 3 - Tartus, Ropka mõis

IV grupp - staap Tartus, Tähtvere mõis
Patarei nr. 4 - Lembitu kasarmud
Patarei nr. 5 - Tähtvere mõis
Patarei nr. 6 - Lembitu kasarmud
Patarei nr. 7 - Tähtvere mõis

Kahjuks ei oska ma arvata, kas Lasva mõisas asunud ja Petserisse üle kolinud patarei osas on muutunud ainult patarei nr (näiteks seoses IV grupist III üleviimise puhul), või liikusid tõepoolest patareid sedasi edasi-tagasi. Selles tabelis pole patareide juures relvastust märgitud, seepärast raske hinnata. Ma pakuks siiski numeratsiooni muutmist.
Krasnojarski kasarmud aga nimetati lihtsalt Lembitu kasarmuteks.

3. diviisi suurtükivägi
V Grupi staap Viljandis, Jakobsoni tn 4
1. ja 2. patarei - Heimtali mõisas (2. patarei kohta pliiatsiga tehtud märkus, et asus Viljandisse?)
3. patarei - Viljandis, Eha tn 2 (Viljandi Saksa käsitööliste seltsi maja), asus Heimtali mõisa 2. aprillil 1927.

See 3. patarei kolimine leidis tõesti aset (mitte patareide ümbernimetamine jälle), selle kohta samas kaustas diviisiülema raport kindralstaapi. Samas 2. patarei kolimise kohta mingit vastavat raportit seal ei olnud. Ainult pliiatsimärkus seal tabelis. Kuid samasugune märkus (Viljandist -> Heimtali) oli seal tabelis ka 3. patarei taga.

VI grupi staap, patareid nr. 4 ja 5 - kõik Loodi mõisas Viljandimaal

Aga ees seisavad veel 1928. a. toimunud muudatused, mil mindi üle 1-aastasele sõjaväeteenistusele.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

1928. a. võeti seoses üleminekuga 1-aastasele sõjaväeteenistusele vastu ka uus kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus. Kaitseväe korraldus muutus väga põhjalikult ning loomulikult kajastus see ka suurtükiväe organisatsioonis.

Välisuurtükivägi koondati A, B ja C tüübilistesse gruppidesse.

A-tüüpi grupis oli staap, spetsialistide komando, kaks kergekahuri patareid, üks kergehaubitsa patarei ning üks raskehaubitsa või siis raskekahuri patarei. Igas patareis 2 rühma.

B-tüüpi grupis oli staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis oli kolm rühma, raskes patareis kaks või kolm rühma.

C-tüüpi grupis oli staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis kolm rühma.

Uue kaitseväe korralduse läbi jagunesid kõik väeosad katte- ja kaadriüksusteks. Katteüksused olid alalises lahinguvalmiduses, nendes noorte väljaõpet ei toimunud. Ajateenijad toodi sinna üle peale kaadriüksustes noorsõduri väljaõppekursuse läbimist. Kaadriüksused tegelesid noorsõdurite väljaõppega ning pidid olema mobilisatsioonivalmiduses, s.t. mobilisatsiooni väljakuulutamise korral suurenema omakorda lahinguvalmiduses üksusteks.

Suurtükiväegruppidest olid A-tüübilised katteüksused ning B ja C tüübilised kaadriüksusteks. Sellest tingitult oli ka A-tüüpi gruppides spetsialistide komando, mis B ja C tüüpi gruppides puudus. B ja C erinesid omavahel patareide arvu poolest grupis.

Seoses ajateenijate arvu vähendamisega likvideeriti 3. diviisi piirkonnas üks suurtükiväegrupp (6.) ning ka diviisi suurtükiväe juhatus. Suurtükiväe laod ning muud spetsiaalosad hakkasid alluma 5. grupi ülemale.

Lühendatud teenistusaeg ning uus organisatsioon pandi maksma 1. oktoobrist 1928.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Uute koosseisude järgi pidi formeeritama kaks A-tüüpi gruppi (I suurtükiväe grupp Narvas ja III grupp Võrus), kaks B-tüüpi gruppi (II grupp Rakveres ja IV grupp Tartus) ning üks C-tüüpi grupp (V grupp Viljandis).

Sellega seoses said I ja III grupp mõlemad juurde ühe raske patarei ning spetsialistide komando. Gruppide suurenemise tõttu said mõlemad grupid lisaks ülemale ka grupiülema abid. Kava järgi pidi III grupp moodustatama küll piirile lähemal - Võrus, kuid tegelikkus kujunes vähe teiseks - grupi patareid jäidki (vist lõpuni välja?) baseeruma eri linnadesse.

Raskepatarei lisandumisel A-tüüpi gruppidesse oli tegelikult 2 põhjust:
1. et suurendada lahingvalmiduses üksuse tulejõudu vahetult sõja puhkemisele järgneval ning mobilisatsiooni katmiseks vajalikul perioodil
2. et rahuajal oleks võimalik jätkata kaadriüksustes baasväljaõppe saanud kahurväelaste erialaväljaõpet ka raskerelvadel.

II; IV ja V grupp said oma koosseisud põhiliselt vaid noorsõdurite väljaõppe tarbeks. Arvestuslikult pidid II ja IV grupp suutma korraga välja õpetada 219 noort ning V grupp 139 noort. II ja IV grupis oli varem olnud ka grupiülemate abid ametis, nüüd uutes koosseisudes seoses gruppide vähenemisega neid enam ette ei nähtud. Kõik allohvitseride kohad kõigis gruppides täideti üleajateenijate kaadriallohvitseridega.

Kui 1. diviisi piirkonnas olid väeosad juba (enam-vähem) oma kavandatud asupaikades. Vaid I grupi uus 4. (raske)patarei kolis kuhugi Narva lähistele, hetkel peas ei tule kohanimi meelde. Siis 2. ja 3. diviisi piirkonnas olid kolimised veel plaanis. III grupi kohta sai juba mainitud. Natuke ka V kohta.

V grupp moodustati sisuliselt senise 3. diviisi suurtükiväe baasil, selle ülemaks määrati senine diviisi suurtükiväe ülem G. Kirschbaum (hiljem eestistas nime J Hellatiks), mõlemad endised suurtükiväegrupid loovutasid oma mõisad ning nende patareid koondati Viljandisse ning grupp sai jrk nr. V. Mõned aastad hiljem valmisid Viljandis ka suurtükiväe laod ning siis olid kõik V grupi (sisuliselt 3. diviisi suurtükiväe) allüksused koondatud Viljandisse.

Käesolevaga olen ma need viimasel ajal leitud materjalid realiseerinud ning lähiajal minu poolt ilmselt siia teemasse postitusi ei tule :dont_know:

Siia kohta sobiks nüüd uuesti see III grupi 4. patarei foto, mis Castellum vähe eespool postitas :P
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Siiski - üks lugemissoovitus veel. EW suurtükiväele pühendatud ESMi 2004. aasta raamat on ka täiesti tasuta saadaval:
http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2004.pdf
Raamatu allalaadimisel tasub olla kannatlik :mrgreen:

Seal avaldatud Toe Nõmmi artikkel ilmselt hetkel üks põhjalikumaid trükis avaldatud Eesti suurtükiväeajaloo käsitlusi. Minu üllatuseks oli seal ka päris põhjalikult käsitletud lennuväe ning suurtükiväe koostööd.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas: Vaid I grupi uus 4. (raske)patarei kolis kuhugi Narva lähistele, hetkel peas ei tule kohanimi meelde.
Olgina/ Helgepõllu?
ERA 515-1-799, leht 15. Seis 29. nov 1937. Seal on küll 1. ja 4. patarei...
toomas tyrk kirjutas:Siia kohta sobiks nüüd uuesti see III grupi 4. patarei foto, mis Castellum vähe eespool postitas :P
Siis läks ju kenasti asja ette...natuke hoone tänapäevaseid vaateid:
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... gus%29.jpg
Mõisast endast:
http://www.mois.ee/tartu/ropka.shtml
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Oli vist Olgino jah. Praegu kiire otsingu peale viitas viki ka Olginot, seda juba 1939. a. kontekstis.

Ja relvastus oli sellel I grupi 4. patareil siis kaks saksa 150 mm haubitsat. Relvastuse osas olen vikiga ühte meelt. Ju siis koht ka sama on. Aga algselt see raskepatarei relvastus ja asukoht ei tulnud minu jaoks vikist...
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Re: Suurtükivägi

Postitus Postitas Arensburger »

Lisan teemale illustreerima mõned pildid, mis pärit vanaonu ajateenistuse ajast Eesti Kaitseväes
Manused
2.suurtükigrupp 3.patarei 1936.JPG
2.suurt.grupp Rakveres 1936.JPG
2.suurt.grupp 1936 Rakvere.JPG
1.suurt.grupp 2.pat.1936 Narva.JPG
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist