www.militaar.net

Sooviks eksperdi hinnangut, see jänkide propaganda filmides ajab täiega öökima. Nii kui Shermaneid näitavad panevad sakalased ise oma tankid põlema.Tehnilisi andmeid võrreldes ei ole 2 sher. kuidagi võimalik 1 tigrist jagu saada, shermanite puhul pakuks 5-1 kui nad koos tegukseksiks.

No mida saa siis lootsid, ise tellivad muusika ise maksavad. Aga tanke sakslased teha oskasid ja ka vastavat terast. Aga 5-1 on täiesti loogiline, Wittmann-i puhul oleks vist 10-1,vot oli alles tanki-geenius.

Sõnastaks hea -meelega pealkirja ümber SHERMANID versus TIGER see oleks natukene õigem

Tanki põlemapanemise põhjus arvatavasti kütuse ja/või laskemoona lõppemine. Sherman nüüd küll see põhjus olla ei saanud, Sherman oli ju ehtne liikuv märklaud oma kõrgusega. Ka nende kahurid ja esiosa soomuskate (Sherman vs Tiiger) ei kannata võrdlust välja, seega 1:1 oli Shermanil väga õhkõrn lootus võitjana välja tulla.

Kusagilt on meelde jäänud (arvan et kunagi ETV-s jooksnud inglaste sari "IIMS lahinguväljadel" vms) kasutatud taktika kohta, et sakslaste kasutatud komplekt Normandia hilisemal perioodil oli tank (Panther või Tiiger), 1-2 miinipildujat, MG (ja loomulikult ka natuke jalaväge) suutsid üsna edukalt edasitungi stopata (seda olukorras, kus kraavid ja hekid jmt kraam jalus oli, mitte lagedate põldude peal). Saksa soomustehnika vastu oli ameeriklastel peaasjalikult lennuvägi, meeletu arvuline ülekaal ja saksa enda kütusepuudus.

sakslaste tankide põhiviga oli kütus - bensiin, mistõttu põlesid hästi, nõrk mootor (raske kere). juhtus iseeneslikke süttimisi mootori ülekuumenemises tõttu. haavatavad olid õhust, kuna mootoridekk oli aint 2cm paks.
aga muidu tehnoloogiliselt olid saksa tankid broo, meeskond tundis hästi taktikat, raadioside jne.
kuid ka mürsuvarud olid 2x väiksemad kui t-34l.
enamus saksa tanke pandi ise põlema või lasti õhku tingituna kütuse puudumisest, mürskude lõppemisest, või miiniotsa sõidust.
väga hea ülevaate annab ka eesti keeles ilmunud raamat ``ss tankidiviis - wiking``
heaks näiteks tiigri soomusest on see narva rindel surnud tiiger mille all venelaste kuulipilduja pesa, ei saadud neid sealt millegi muuga välja kui kojatiga.

Esiteks ei anna Tiigrit ja Shermani üldse võrreldagi, kuna tegemist on erineva kaalukategooria ja taktikalise suunitlusega masinatega. Ka enamus Shermane oli bensiinimootoritega. Arvestada tuleb ka, et kõik tankid on pealtpoolt kergesti haavatavad.
Tiigri mürsuvaru oli TUNDUVALT suurem, kui T-34-l. Tiigril 92 mürsku ja T-34-l 77 mürsku! (arvud võivad varieeruda modifikatsioonide tõttu).
Kui tanke võiks omavahel võrrelda, siis võrdselt keskmise klassi tanke, milleks olid Sherman, T-34, Panther ja T-4.
Narva Tiiger hävitati raske Flaki tulega, mitte koljatiga kui sa seda mõtled.

Sõda ei võideta mitte ainult lahinguväljadel vaid ka tööpinkide taga.
Shermaneid toodeti apprx. 50 000 tükki Tigreid mõni tuhat, millest pooled jäid Kurski alla.

Teiseks, seab teatud tingimused ka sõjateatri looduslik foon. Üks on stepp, mis võimaldab kasutada motoriseeritud üksuste peamist eelist manööverdusvõimet, teine on tiheasustusega Lääne-Euroopa kus puudub manööverdusruum. Kujutage ette neid suuri TIGER tanke kuskil Lääne Euroopa vanalinnas, võimatu sihtida ja isegi suurtükki pöörata, sest puudub vastav ruum ja linnalahingutes on piiratud nähtavus. Kes on tankis sees olnud see teab, et vaade on väga piiratud, eriti linnas.
Ega muidu poleks Tstesheenid I sõja ajal Groznõi keskväljaku lahingutes üle 200 tanki puruks lasknud! Muus osas ei ole võimalik neid kahte masinat isegi mitte võrrelda! USA I normaalne tank ongi Abrams (koostöö Sakslastega), kõik mis oli enne seda M48, M60 on puhas sitt ja ei kujuta vene tankile mittemingit vastast.

Tuleks tagasi veelkord hr.Ugandiklubi poolt eespool väljaöeldud lause juurde: "Narva Tiiger hävitati raske Flaki tulega, mitte koljatiga..."
Samas raamat "Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas" lk. 350-
See kindlus (mõeldakse Tiigrit) valitses ümbrust ning tegi igasuguse liginemise nii temale kui ka "117"ülimalt raskeks. Küll korraldati Tiigrile suurtüki tulelööke, kuid midagi ei näinud murdvat kuulsat Tiigrit.
3.märtsi pealelõunal algas 45.rügemendi esimene pataljon lõplikku rünnakut. Õhtuks vallutati laskeplatsi ala ja suurem osa kõrgendikust "117". Videviku saabudes vallutasid pioneerid "pehmeks tehtud" Tiigri.
K.Pähklamets "Leegionäri päevik" lk. 143-
20.03.1944a. täna alistus Tiiger. Tiigri hävitamiseks ei aidanud pakkidest. Need lasid küll torni pealt minema aga Tiiger jäi ikka tiksuma oma kuulipildujatega. Kohale toodi "Koljat". Koljat sõitsi tanki ette ja kui see kärakas vastu taevast lendas, polnud Koljatit ega Tiiger tanki.
Siit kohe hulgaliselt küsimusi:
Millal? Kas 03.03 või 20.03?
Kuidas Tiiger "pehmeks tehti"? Kas flakid, pakid, pioneerid Koljatiga või muul viisil?
Äkki teab keegi vihjata mingile kindlale allikale?

Minu andmetel on Pähklametsa raamatus nii mõnedki faktivead...nii et seda koljati juttu mina ei usu.

Midagi on mäda ...
05.03.44 oli pea kogu Narva jõe läänekallas vantidest tühi, ainult mälestusmärgi juures oli veel väike sillapea.
Usaldusväärsete allikate andmetel õnnestus 45/II -l koos norralastega 03.03 õhtuks Tiiger või selle jäänused hõivata.
Õpetaja

Riipalu kirjutab : 3. märtsi öösel tõi II/45. rügement Tiigri vallutamiseks kohale rasked tankitõrjekahurid. Nendega hävitati küll soomusmasina torn ja kuulipildujad masinas vaikisid, kuid masina alla kaevunud venelased elasid edasi. Videviku saabudes vallutasid pioneerid ka Tiigri.....

Uurisin ka seda kirjandust mis selle "tiigri" kohta käib , köik annavad jah erinevaid vastusedid , nii et vägi raske üelda kellel öigus on . aga vöime ju kevadel sinna jalutama minna ja uurida seda asja

saab kevadel teiega punti hüpata järsku??

K. Roolaine. Skaudipoisina elu miiniväljadel. Valga 1999.a.
Selles raamatus autor, kes teenis Narva rindel sapöörina, annab väga hea ülevaate nende kasutuses olnud eritehnikast ja märgib ka Koljateid (kolm- neli tükki), millega oli purustatud vaenlase punkreid.
Aga kõikvõimalikud militaarmatakad on teretulnud, kui aeg võimaldab siis löön meelsasti kampa!

Militaarmatkade kohalt paar küsimust.

Esiteks, kas kellelgi on olemas Narva piirkonna EKV 50k mõõtkavaga kaart? Kunagi olid need kaardid kogu Eesti kohta kaitseliit.ee intranet sektsioonis üleval, kuid nüüdseks on nad sealt kahjuks kadunud.

Teiseks oleks küsimus kaartide kohta, mis kajastavad vanade lahingväljade positsioone jms. Kas neid on kuskilt ka digitaalsel kujul võtta?

Ja kui midagi korraldate, siis oleks ka vähemalt ühe sõbraga suur huvi kaasa tulla. Varustus on olemas ja motivatsioon isegi paar päevakest metsas magada, kui on vajadust. Samuti pole aastaajast erilist probleemi. Talvel on ehk soos isegi parem liigelda.