www.militaar.net

Minu jaoks ikkagi tõeliselt müstiline vaatepilt:
Meestel on kasutada kang, vasar, tööriistakomplekt ja suruõhukompressor ning massin tehaksegi välioludes töökorda.

Lisaks on ju tähelepanuväärne seegi fakt, et kusagil N-Liidu N-linna N-tänava ääres seisab seesugune rüüstamata riistapuu!
Ja juba niikaua, et on peaaegu kõhuni maa sisse vajunud.

http://www.youtube.com/watch?v=n_aDMqFrUV8

Muljetavaldav igatahes,kuigi ikka mutrivõtmeid näeb seal ka.Sõjaaegne materjali ja aja defitsiit andsid just niisuguse tulemuse nagu seal näeme,lihtne,robustne ja lollikindel,taoline mootor on võimeline töötama igasuguse vähegi raskema vedelikuga.Tolleaegsete olude kohta hiilgav lahendus,aga tulemusena jäi NSVL-i just tankimootorite ehitus ja kooste kvaliteet ajast tunduvalt maha pikkadeks aastateks ja korralikku diiselkütet venemaal ei õpitudki laiemas mahus tootma.

ISU-152 peaks olema kõige kauem NSVL/Venemaa relvastuses püsinud WWII aegne sõjamasin, netist on mitmest kohast silma jäänud, et need masinad elasid üle NSVL lagunemise ja läksid likvideerimisele 1993. a paiku seoses Venemaa relvajõudude vähendamisega. Eks nad seisid kuskil Kasahhi stepis NZ platsil konserveeringu all. Võibolla seisavad kuskil praegugi. Näiteks Mosfilmi garaazis peaks tolle perioodi soomust olema päris kena kogus.

Selline asjaolu seletab ja suht värskete eksemplaride tarvitamist paraadidel ja filmides, ilmselt konserveeritud kujul oli neid õigel soovijal võimalik saada ja tegemist oligi töökorras masinatega (kuigi võibolla kulunud), mitte aga monumenditankide või soost päästetutega, millega maarjamaal jännatud on.

kuskil 2:20 paiku paistab hoonete juures läbi puude üks lipp lehvimas, küll uduselt aga tundub kõige enam Ukraina lippu meenutavat.

Täiesti Ukraina lipp jah. Mida kõike inimesed videoklippidest näevad

Video all paremas nurgas võbeleb ka kirjake, kus üheks nimeks on Kiiev.

Kapten Trumm kirjutas: ...netist on mitmest kohast silma jäänud, et need masinad elasid üle NSVL lagunemise ja läksid likvideerimisele 1993. a paiku seoses Venemaa relvajõudude vähendamisega

Tegelikult alustati nende masinate relvastusest mahavõtmist juba 70 -date aastate keskpaigst ja kaheksakümnendate alguseks oli see protsess ametlikult lõppenud. Koos kõige sellest tulenevaga.

Urmas.

Tarmo Männard kirjutas:Minu jaoks ikkagi tõeliselt müstiline vaatepilt:
Meestel on kasutada kang, vasar, tööriistakomplekt ja suruõhukompressor ning massin tehaksegi välioludes töökorda.

Lisaks on ju tähelepanuväärne seegi fakt, et kusagil N-Liidu N-linna N-tänava ääres seisab seesugune rüüstamata riistapuu!
Ja juba niikaua, et on peaaegu kõhuni maa sisse vajunud.

http://www.youtube.com/watch?v=n_aDMqFrUV8

See ei olnud suruöhukompressor, vaid "volga" mootoriga keevitusagregaat. Kasutati laialdaselt pöllumajanduses liikuvate töökodade haakes. Belarussi (80 hj) mootori sai ka stetsionaarse keevitusega käima, lihtsalt vool anti otse starteri klemmile! ("pöletati " keevituskäpp klemmile) Aga vennad videos olid selle "tehnoloogia" vaieldamatud spetsialistid! Isegi sädemeid, ega suitsu ei näinud, tulekahjust rääkimata!
Loomuselt oli ISU ikkagi liikursuurtükk, selleks oleks ta tagaliinil roomates kasvöi tänapäevani sobinud, aga kahur jäi juba ajale jalgu!

Miks nad selle augu sinna rauda tegid?

See auk on mõeldud kahuri deaktiveerimiseks.

Belarussi (80 hj) mootori sai ka stetsionaarse keevitusega käima, lihtsalt vool anti otse starteri klemmile! ("pöletati " keevituskäpp klemmile) Aga vennad videos olid selle "tehnoloogia" vaieldamatud spetsialistid! Isegi sädemeid, ega suitsu ei näinud, tulekahjust rääkimata!

Kummaline, meil on majapidamises MTZ-82-sid päris mitu olnud, uuemad 80ndate lõpu mudelid tulidki juba tehasest elektristarteriga, mingit käivitusmootorit polnud.
Korras mootor ja korras akud - läks lörtsi käima ilma mingite keevitusagregaatideta, seisval masinal tuli lihtsalt akusid aeg ajalt laadida.

Looga seonduva netilehel oli ka riistapuu taustast. Vanal heal ajal olevate tahetud see ISU postamendile panna. Toodigi külakesse kohale, aga siis said rahad otsa ja masin jäi seisma. Täiesti töökorras olevana. Seisis väga kaua. Kabiin rüüstati ikka ära, aga mootoriruumi ei olevat kohalikud kangelased sisse pääsenud. Spetsialistid taastasid hädapärase elektrivarustuse (Tegelikult peaks see riist ilma käivitamist ka päris ilma elektrita hakkama saama),vahetasid kütusepumba ja filtrid ja käima ta läks.
Väidetavalt jõudis see masin hiljem Lätti sõjamuuseumi?

http://npf-tanais.blogspot.ru/2012/09/1944.html

Kapten Trumm kirjutas:

Belarussi (80 hj) mootori sai ka stetsionaarse keevitusega käima, lihtsalt vool anti otse starteri klemmile! ("pöletati " keevituskäpp klemmile) Aga vennad videos olid selle "tehnoloogia" vaieldamatud spetsialistid! Isegi sädemeid, ega suitsu ei näinud, tulekahjust rääkimata!

Kummaline, meil on majapidamises MTZ-82-sid päris mitu olnud, uuemad 80ndate lõpu mudelid tulidki juba tehasest elektristarteriga, mingit käivitusmootorit polnud.
Korras mootor ja korras akud - läks lörtsi käima ilma mingite keevitusagregaatideta, seisval masinal tuli lihtsalt akusid aeg ajalt laadida.

Aga vahepeal oli ka meil Nöuka aeg, akusid ei olnud ja mootorid olid höredad!

Aga vahepeal oli ka meil Nöuka aeg, akusid ei olnud ja mootorid olid höredad!

Kolhoositraktoritel oli ikka suurim probleem see viinahimuline tihend rooli ja istme vahel, miks masinad korras polnud ning liiga palju remonditunde tuli.
Oli vähe hoolsam viinavaba mees, oli juba suur võimalus mingisse "sotsvõistluse" tabelisse sattuda.
Minu sugulaste hulgas oli üks taoline, joovastavat ei võta suu sissegi ja pensionärina käib kogu kodune tehnika nagu kellavärk.
Umbes sama juttu on kuulda ka vene autode kohta, küll ei lähe käima ja küll "ei võta taha".
Mul küll vastupidised kogemused, lääne autod on mind küll teele jätnud, aga kaks peetud vene autot mitte kordagi.

Kapten Trumm kirjutas:

Aga vahepeal oli ka meil Nöuka aeg, akusid ei olnud ja mootorid olid höredad!

Kolhoositraktoritel oli ikka suurim probleem see viinahimuline tihend rooli ja istme vahel, miks masinad korras polnud ning liiga palju remonditunde tuli.
Oli vähe hoolsam viinavaba mees, oli juba suur võimalus mingisse "sotsvõistluse" tabelisse sattuda.
Minu sugulaste hulgas oli üks taoline, joovastavat ei võta suu sissegi ja pensionärina käib kogu kodune tehnika nagu kellavärk.
Umbes sama juttu on kuulda ka vene autode kohta, küll ei lähe käima ja küll "ei võta taha".
Mul küll vastupidised kogemused, lääne autod on mind küll teele jätnud, aga kaks peetud vene autot mitte kordagi.

Traktoril ja traktoril oli väga suur vahe, uusi traktoreid said ainult "omad" ja nende vanad liikusid edasi, just noortele ja viinaninadele ! Sama "süsteem" töötas ka tagavaraosade rindel! Ka minu ainuke tagavaraosade ladu oli vanarauaplats. No ja ega tolles laos ei saanud osa allkirja vastu letilt, vaid tuli ise see ka maha demonteerida, sealt ka remonditundide arv.
Bellarussi mootorid käisid tavaliselt iga viie aasta tagant kap. remondis ja sealt tavaliselt midagi head enam tagasi ei saanud.
Ehk möni Nöukogude armee autojuht selgitab täpsemalt kuidas noorematel oli "vänt-starter" ja dedidel olid autod korras, keera ainult vötit! Ju vist noored olid lollid ja joodikud