www.militaar.net

Ratas müüdud

Oh, elu keerdkäike!
Vaid kümmekond aastat tagasi veeti neid hunnikute kaupa vanarauda. Nii raame, kui rattaid. Nüüd on aga juba müügiartikkel!?

Ju see sama fenomen, nagu paarkümmend aastat tagasi kõikjal vedeleva lahkuva Vene Armee kraamiga, missugust keegi ei tahtnud ja mis kuhjadena prügikonteinereid ning nurgataguseid täitis. (iseendal õnnestus küll nii mõndagi neist prügihunnikutest toona välja sikutada, kuigi kamraadid mind siis pisukese irooniaga piidlesid ) Või suure sõja järgne aeg, kus igasugu sõjategevuse staffi igas põõsaaaluses vedeles, kuid nüüd ostetakse-müüakse mingeid püksinöpse või lihtlabast kasti kalli eurorubla eest.
Et inimene ka ei õpi oma kogemustest. Noh, et seda mida täna laialt käes, ei tarvitse seda kümmekonna aasta pärast enam mitte olla ja et see, mis täna väärtusetu, see homme kallisvara.

Nagu näed. Kes loobib alguses partidele saiakesi, kogub ise hiljem terakesi. Läks see raami jäänuk ühele tublile taastajale ning endale sattus laadal komplektsem isend kätte. Siiski mul sadul, pedaalid veel puudu.

Kui hakkasin endalegi seda ratast otsima, rääkisid kõik KV tuttavad, et neid viidi kuhjadena vanarauda. Kui ise hakkasin sama ratta ehitamist vaid pakiraamist pihta, siis ajas kiruma küll.