www.militaar.net

Üks nüüdseks lahkunud tuttav rääkis aastaid tagasi, et Tšernobõli viidute hulgas oli neid, keda toonane külanõukogu esimees ei sallinud. Oskab keegi öelda, kui suur roll oli nende nimekirjade koostamise juures nendel esimeestel. Kas neil oli üldse võimalust sekkuda, või said nad oma "sõna" sekka öelda. Põhiline ettekääne oli ikka ju kordusõppus.

Niipalju kui mõned toonastest asjatajatest on rääkinud, koostati nimekirjad sõjaväekomisariaatides ja üheks eeldatavaks tingimuseks oli kahe lapse olemasolu.

Lemet kirjutas:Niipalju kui mõned toonastest asjatajatest on rääkinud, koostati nimekirjad sõjaväekomisariaatides ja üheks eeldatavaks tingimuseks oli kahe lapse olemasolu.

See oli väline seletus avalikkuse tarbeks. Loomulikult võis külanõukogu esimees või partorg sõjakomissariaati helistada ja paluda vahetada mõni nimi teise vastu. Arvestati palvet vastavalt helistaja seisusele või tutvusele.

Näiteks Pärnu keemiapolgus oli olnud nii, et kohale jäid värskelt teenistusse kutsutud ning demblid, kes olid kohe koju saamas. Vahepealsed staatused kupatati sinna. Seda rääkis mulle üks tuttav, kes sattus Pärnusse teenima aasta hiljem. Kuskilt foorumist lugesin, et üks mees kurtis, et teenis Pärnus 88 - 90 ja olla kokku puutunud selle tehnika hooldamisega, mis sealt tagasi toodi ja nüüd on küljes tervisehädad selle pärast. Kui idagi raske uskuda, et sealt tagasi tulles tehnika kaasa võeti..?

Kolhoosile Edasi, Pärnumaal olevat soovitud tagastada Uazikut, kuid laost kaasavõetud dosimeetrit kasutades, selle tagasivõtmisest keelduti kategooriliselt. Nii nad räägivad, ise kohal ei olnud.

ants431 kirjutas:

Lemet kirjutas:Niipalju kui mõned toonastest asjatajatest on rääkinud, koostati nimekirjad sõjaväekomisariaatides ja üheks eeldatavaks tingimuseks oli kahe lapse olemasolu.

See oli väline seletus avalikkuse tarbeks. Loomulikult võis külanõukogu esimees või partorg sõjakomissariaati helistada ja paluda vahetada mõni nimi teise vastu. Arvestati palvet vastavalt helistaja seisusele või tutvusele.

Avalikusele ei selstatud midagi. Asjatajad(kellega jutuks on tulnud ja kes ei olnud komissariaadis igapäevatöötajad) püüdsid oma oma valikuid sedapidi teha, et nimekirjad selles komisariaadis oleks eeskätt venekeelsetest nimedest koosnevad.

Lemet kirjutas:Niipalju kui mõned toonastest asjatajatest on rääkinud, koostati nimekirjad sõjaväekomisariaatides ja üheks eeldatavaks tingimuseks oli kahe lapse olemasolu.

Millepärast just kaks last olemas pidi olema, et sinna tõotatud maale pääseda?

Sest tinatrussikutega oli NSVL-s kitsas käes...

Meil käis kolhoosi esimees komisarjaadis ja kolhoosi liikmed pääsesid, kuna kevadtööd olid pooleli.
Ise pääsesin tänu sellele, et töötasin-elasin teises rajoonis. Käidi mitu korda kodus otsimas- saadi andmed, aga järgi ei tuldud.
Muidu teenisin keemiabatis ja oleks esimeste hulgas olnud.

Perse, kui õieti mäletan siis isegi siin nimetamata hotelli kõrge ametnik nö. kordusõppuste nimekirja pandi...nii vanemate inimeste jutust aru sain, vaikselt...kuulatades...

Tallinnas, palju oli ilusaid ja arvestatavaid hotelle

Kas mees ka ära käis kuhu saata taheti, ei tea.

dude kirjutas: Kui idagi raske uskuda, et sealt tagasi tulles tehnika kaasa võeti..?

Siin pole midagi uskuda, kõik tehnika tõime 1986 aasta oktoobris tagasi. Minu teada jäi Pärnu polgust sinna maha ainult kaks ARS-i. Kõik ülejäänud tehnika, nii sõjaväe oma, kui tsiviilelust mobiliseeritu tõime tagasi. Vaat nii.