www.militaar.net

Tere. Kas kellelgi on kogemust??? - Nimelt seoses omaniku vahetusega soov kanda kaitseliidu relvaregistrist püstol TT teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui keegi teab miks seda teha ei saa siis palun viidet seaduse punktile. Tänud.

Relvaseadus
Paragrahv 3:

1) sõjaväerelv – relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitseväele ja Kaitseliidule lahingutegevuseks ning kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks. Omaduste poolest loetakse sõjaväerelvaks ja selle laskemoonaks üksnes käesoleva seadusega kehtestatud tingimustele vastav eriohtlikkusega tulirelv ja laskemoon

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon

(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm;
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega tulirelv.

Püstol TT ei ole eriohtlikkusega tulirelv, seda võib vabalt ka tsiviilisik omada (relvaloa alusel muidugi). See TT eriliseks ja keelatuks kuulutamine on mingi 90ndate lapsus, mis visalt elab oma elu inimeste peas ka 20 aastat hiljem edasi. Juriidilises mõttes on TT püstol nagu iga teinegi tsiviilkasutuses olev püstol.

Sellest vist ennegi juttu olnud...asi pole relvas vaid kaliibris ja just millist moona sa kasutad...
Kas 7,62 läbib soomust ja mitte seepärast polnud omal ajal sõjaväeregistri relv, ainult...isegi politseis mitte kasutusel??

Kas asi on endine v on midagi muutunud Võid muidugi TTle ka 9 mm raua panna...

viiking kirjutas:Sellest vist ennegi juttu olnud...asi pole relvas vaid kaliibris ja just millist moona sa kasutad...
Kas 7,62 läbib soomust ja mitte seepärast polnud omal ajal sõjaväeregistri relv, ainult...isegi politseis mitte kasutusel??

Kas asi on endine v on midagi muutunud Võid muidugi TTle ka 9 mm raua panna...

Kui midagi tarka öelda pole, siis ole palun vait...

TT sai tsiviillegaalseks 97. aastal kui saime KEKKis ãra redigeerida nn. keelatud relvade nimekirja ja rookisime sellest välja kogu absurdsuse mis sinna topitud oli, s.h. glocki labida ja 8mm Nambu revolvri...

Kui tahad relva KL vãlja saada, vóta esmalt prefektuurist sellele relvale soetusluba, lepi aeg oma KL relvuriga kokku ja saad temaga KL sisemsed paberid vormistatud. Muid takistusi peale KL ametnike tegevusse motiveerimise Sul ei teki.

Tônu

Huvitav, kas sellist nimekirja kuskil (netis?) näha ka võiks.
Puhtalt silmaringi avardamise huvides.

tonu adrik kirjutas:... kui saime KEKKis ãra redigeerida nn. keelatud relvade nimekirja ...

sammal.habe kirjutas:Huvitav, kas sellist nimekirja kuskil (netis?) näha ka võiks.

Sellist nimekirja, kus oleks toodud relva mark, mudel ja kaliiber, olemas ei ole.
Relvaseaduse § 20 lg 5 ütleb, et:

"Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab siseminister määrusega."

Siseministri 11.12.2001. a määrus nr 98 loetleb siis eriohtlikkusega relvad ja laskemoona. Määrus leitav aadressilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12819844

Nimekirjas on toodud relvade ja laskemoona liigid, mis loetakse eriohtlikuks, konkreetse relvamudeli kaupa seda välja toodud ei ole.

Mu mälu järgi on see 90-test pärit formaaljuriidiline klaperjaht TT-le Eestis põhjustet lihtsalt sellest, et sihvaka joone ja hea algkiirusega 7,62mm TT-padruni kuul läbistas üldlevinud uimasevõitu PARA-padruni kuulist oluliselt paremini tollaseid EP kasutada olnud primitiivsevõitu kaitseveste

Ja nii mõeldigi 7,62mm TT-relva äranullimiseks siis välja selline (pool)lollakas termin "eriohtlik"

... ja lisks see, et padrunit rauas hoides ulatab kukk lööknõelani. Kaitseriivistatult.

Neil aegadel ei registreeritud tsiviilregistris mistahes armeerelvi. TT oli lihtsalt tuntuim neist.
Lollusi oli esimeses Relvaseaduses muidki. Näiteks oli selles seaduses kirjas, et revolver on poolautomaatne relv. Üksikuid selliseid on küll toodetud, kuid üldiselt on revolver ikka mitteautomaatne, mitmelasuline relv. Aga Eesti Vabariigi seadus on loomulikult füüsikaseadustest kõrgem.

sammal.habe kirjutas:Huvitav, kas sellist nimekirja kuskil (netis?) näha ka võiks.
Puhtalt silmaringi avardamise huvides.

tonu adrik kirjutas:... kui saime KEKKis ãra redigeerida nn. keelatud relvade nimekirja ...

See oli politsei relvaregistris 90ndatel, meie saime selle väljaprinditult, ca 40lehekülge. Oli kas politseipeadirektori voi siseministri käskkirjana vormstatud ning asutusesiseseks kasutamiseks.

Aga TT oli seepärast keelatud, et politsei toonased ametimehed nimetasid seda üheselt maffia taparelvaks ning sellise auraga eset ei saanud muidugi tsiviili lubada. Ballistikast ei jaganud nad ei siis,ega jaga ka nyyd

T

tonu adrik kirjutas: Aga TT oli seepärast keelatud, et politsei toonased ametimehed nimetasid seda üheselt maffia taparelvaks ning sellise auraga eset ei saanud muidugi tsiviili lubada. Ballistikast ei jaganud nad ei siis,ega jaga ka nyyd

T

Kõigile seda laiendada ei saa. Pagari tänaval töötas just relvade alal üks vägagi asjalik proua, kes ei häbenenud küll prefektuuri õppekeskusest relvainstruktorite käest (ja tõenäoliselt ka mujalt) nõu küsida. Iseküsimus, et suured võllid panid asjad lõpuks ikka oma arusaamise järgi kirja (no ei saa ju naisterahvas relvadest midagi teada).

EOD kirjutas:

tonu adrik kirjutas: Aga TT oli seepärast keelatud, et politsei toonased ametimehed nimetasid seda üheselt maffia taparelvaks ning sellise auraga eset ei saanud muidugi tsiviili lubada. Ballistikast ei jaganud nad ei siis,ega jaga ka nyyd

T

Kõigile seda laiendada ei saa. Pagari tänaval töötas just relvade alal üks vägagi asjalik proua, kes ei häbenenud küll prefektuuri õppekeskusest relvainstruktorite käest (ja tõenäoliselt ka mujalt) nõu küsida. Iseküsimus, et suured võllid panid asjad lõpuks ikka oma arusaamise järgi kirja (no ei saa ju naisterahvas relvadest midagi teada).

Pean esmajoones silmas just selle proua vahetut ülemat, endist liiklusmiilitsat, ja tema head kamraadi-kolleegi ületänava ministeeriumimajast, samuti endist liiklusmiilitsat
Nagu ka süsteemis sees öeldi - üks kord liiklusmiilits, alati liiklusmiilits...

Ja liiklusmiilits oli 90. aastatel ka Politseiameti Majanduskeskuse pealik. Üks tema (või tema abil) sooritatud huvitav operatsioon oli nõukaajast relvalattu jäänud raskemate relvade - suurekaliibriliste kuulipildujate, granaadiheitjate ja muu sarnase äraviimine Venemaale. Seda ajal, kui eksisteeris juba Eesti Politsei ja riik oli igati tunnustatud.
Laohoidja, kes korralduse täitis, rääkis, et jõudis pimedas Narva ja parkis auto ööseks politseimaja hoovile, et hommikul üle piiri sõita. Ise jäi korrapidajaruumi puhkama. Korraga oli hakanud mingi sagin. Korrapidaja oli talle otsa vaadanud ja öelnud, et sind vist otsitaksegi. Et siis otsiti relvalaadungiga autot. Siiski ei takistatud tal hommikul Venemaale edasisõitu.
Paistab, et keegi sai (hilinemisega) jaole mis toimub ja püüdis relvade väljavedu takistada.
Neil aastatel juhtus mõndagi, mis ajaloolaste leivale veel pikalt võid ja vorsti toob.