www.militaar.net

http://www.thinkdefence.co.uk/2013/11/u ... -calibres/

Tundub et peale Afghanistani ja Iraagi lõppu on jänkidel kaliibrivahetusega viimaks tõsi taga. Põhistiimuliks tundub olevat arusaam, et "potentsiaalsed vaenlased" (loe Hiina ja Venemaa) on vahepeal kõvasti tegelenud käsirelvade edasiarendamisega, ja USA on rongist maha jäämas. Artikkel muidugi paljus veel spekulatsioon, kuid tundus olevat huvitav ja hariv lugemismaterjal. Ei tasu unustada, et kui sellega kuhugi välja jõutakse, hakkab see otseselt mõjutama NATO teisi liikmesriike. Kavas on siis kaks programmi Combat Lightweight Automatic Weapon System (CLAWS) ja the Lightweight Dismounted Automatic Machine-gun (LDAM).

CLAWS-i käigus kavatsetakse standardiseerida jao relvad uue kaliibri peale, mis saaks olema midagi 6-7mm vahel. Suure tõenäosusega osalevad 6.5mm Grendel ja 6.8mm Remington SPC edasiarendused. Miks antud padrunitüübid koheselt 1-1ele ei sobi:

Both 6.5mm Grendel and 6.8mm Remington SPC rounds are designed to fit within the action length of 5.56 mm weapons (58 mm). This limits their long range performance.

For example, you could not fit the necessary amount of propellant and a tracer projectile in a Grendel case.

LDAM-i käigus plaanitakse välja vahetada ... Programmi käigus vaadeldakse muuhulgas 8.59x70mm Lapua ja 8.59x64mm Norma kaliibreid. Huvitava tsitaadina jäi veel silma:

In terms of LDAM, it is worth mentioning that a polymer .338 round weighs close to brass case 7.62 mm round. The GD .338 Norma MMG weighs close to an M240.

So you could get a man-portable heavy machine gun that matches .50 Cal in a package close to the weight of legacy GPMGs. That has to be good news for dismounted infantry operating on foot in difficult terrain.

Ühesõnaga, kui kasutada polümerkestaga 8.59mm padruneid, peaks olema võimalik välja töötada M60 kaaluga kuulipilduja mis omaks Browninguga võrdväärset tulejõudu

Gideonicu viidatud artiklis nimetatud üritusel on tehtud varem selliseid presentatsioone. Lihtsalt silmaringi laiendamiseks.

http://www.dtic.mil/ndia/2010armament/W ... lliams.pdf

http://www.dtic.mil/ndia/2007smallarms/ ... b2_440.pdf

http://www.dtic.mil/ndia/2009infantrysm ... ii8524.pdf

http://www.dtic.mil/ndia/2012armaments/ ... teimke.pdf

2003 tehti selline presentatsioon snaipri unistustest.

https://www.google.be/url?sa=t&rct=j&q= ... 5469,d.bGQ

Väga huvitav lugemine, tänud!

Huvitav, et need omal ajal justkui ründerelva tulevikku näitavad bullpup relvad on ära kadunud. Suuremas kasutuses vist ainult austria AUG ja Hiina QBZ. Ei tea miks?

Poliitika on jah, karm värk. Eriti poliitkorrektsus.
Mitmed USA vastava ala tegelased kellega omal ajal ametialaselt kokku puutusin, mainisid korduvalt, et venelaste 7,62x39 on väga hea laks, just see mida oleks vaja AGA kuna tegemist on sovjettide asjakesega, siis US Govt.-s ei ole seda kaliibritähist paslik suu sisse võtta... Eks neil on vast kahju ka natuke, et just sovjetid sõja-ajal sakslaste Stg padrunile küüned taha said, ja mitte USAkad. Nüüd nad siis pingutavad aastaid silm punnis et saavutada sama tulemust mis 7,62x39 näol aastakümneid olemas. Rahas, tundub, ei ole pol.korrektsuse asjus küsimust

Meenutab natuke NASA omaaegseid pingutusi kusagil 60ndate alul-50ndate lõpul, kui nad töötasid välja pastaka mis kirjutaks kosmoses, kaaluta oleku tingimustes. See projekt läks maksma vist 7 või 8 milj USD, mis oli sel ajal üüratu summa. Venelased kasutasid kosmoses harilikku pliiatsit...

Tõnu mõttelõnga jätkuks. Kas olid jänkid lollid või sovjeedid? Selline küsimus tekkis sovjeetide 5,45x39 tekkelugu lugedes.

http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=4147323

tonu adrik kirjutas: Meenutab natuke NASA omaaegseid pingutusi kusagil 60ndate alul-50ndate lõpul, kui nad töötasid välja pastaka mis kirjutaks kosmoses, kaaluta oleku tingimustes. See projekt läks maksma vist 7 või 8 milj USD, mis oli sel ajal üüratu summa. Venelased kasutasid kosmoses harilikku pliiatsit...

http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Pen

Loe kogu tekst läbi. Eriti see lõik, mis algab sõnadega A common urban legend states.... Noh nii enese harimiseks, et ei satuks seltskonnas lolli situatsiooni.

davidsoniharald kirjutas:

tonu adrik kirjutas: Meenutab natuke NASA omaaegseid pingutusi kusagil 60ndate alul-50ndate lõpul, kui nad töötasid välja pastaka mis kirjutaks kosmoses, kaaluta oleku tingimustes. See projekt läks maksma vist 7 või 8 milj USD, mis oli sel ajal üüratu summa. Venelased kasutasid kosmoses harilikku pliiatsit...

http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Pen

Loe kogu tekst läbi. Eriti see lõik, mis algab sõnadega A common urban legend states.... Noh nii enese harimiseks, et ei satuks seltskonnas lolli situatsiooni.

Jep, linnalegendide tsiteerimine eriti arukas ei ole.

tonu adrik kirjutas:... et saavutada sama tulemust mis 7,62x39 näol aastakümneid olemas ...

SOF-kontekstis (SCAR väljatöötamisel) käidi ka välja 7,62x39 variant, kuna vastavat laskemoona vedeleb tavalistes operatsioonipiirkondades reeglina lademetes.

Sellegipoolest, ei tasu nüüd asja nii labases valguses ka näidata. Ma i ei liigitaks ei 8.59mm(.338) Norma või Laupua kaliibrit, ega ka 6.5mm Grendelit absoluutselt samasse patta 7.62mm-ga.
Norma padrunit kasutav LWMMG kaalub 10,9 kg ja omab 1700m efektiivset laskekaugust! Grendeli tavapadrun jälle kaalub 5,8g ning on laskekauguselt võrreldav 7.62mm-ga. Alates 300m on ta seda ka kineetilise energia poolest.

Võib veel lisada, et ühtegi neist kaliibritest ei asunud välja töötama jänkid, mistõttu neid antud padrunite loomise näol poliikorrektsuses süüdistada pole ka päris õige (olgu siis 7,62x39mm kuitahes palju parem kui 7.62x51mm).

Paar teemakohast pilti kaur3-e lingatud presentatsioonidest:

LWMMG:


Grendel:

Jep, linnalegendide tsiteerimine eriti arukas ei ole.

No ju ma siis pole arukas

Mis parata, olen selline nagu olen. Palun mind sellisena siis kas võtta või jätta.

Gideonic kirjutas: Sellegipoolest, ei tasu nüüd asja nii labases valguses ka näidata. Ma i ei liigitaks ei 8.59mm(.338) Norma või Laupua kaliibrit, ega ka 6.5mm Grendelit absoluutselt samasse patta 7.62mm-ga.
Norma padrunit kasutav LWMMG kaalub 10,9 kg ja omab 1700m efektiivset laskekaugust! Grendeli tavapadrun jälle kaalub 5,8g ning on laskekauguselt võrreldav 7.62mm-ga. Alates 300m on ta seda ka kineetilise energia poolest.

Võib veel lisada, et ühtegi neist kaliibritest ei asunud välja töötama jänkid, mistõttu neid antud padrunite loomise näol poliikorrektsuses süüdistada pole ka päris õige (olgu siis 7,62x39mm kuitahes palju parem kui 7.62x51mm).

Ma ei pretendeeri kindlasti lõplikule tõele. Sedastasin lihtsalt seda, mida oma 12 teenistusaasta jooksul USA eri "organites" isiklikult kogesin.

Loomulikult ei ole mul mingit kavatsust panna võrdusmärki 7,62x39 ja .338 vahele, see oleks vast pisut liig isegi minu jaoks

davidsoniharald kirjutas:

tonu adrik kirjutas: Meenutab natuke NASA omaaegseid pingutusi kusagil 60ndate alul-50ndate lõpul, kui nad töötasid välja pastaka mis kirjutaks kosmoses, kaaluta oleku tingimustes. See projekt läks maksma vist 7 või 8 milj USD, mis oli sel ajal üüratu summa. Venelased kasutasid kosmoses harilikku pliiatsit...

http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Pen

Loe kogu tekst läbi. Eriti see lõik, mis algab sõnadega A common urban legend states.... Noh nii enese harimiseks, et ei satuks seltskonnas lolli situatsiooni.

Nujah, sellega on nagu on.

Wikipedias on ka lehekülg JFK atentaadi osas, millest hiljuti möödus 50 aastat

http://en.wikipedia.org/wiki/Assassinat ... F._Kennedy

Kes teist paneb käe südamele, ja ütleb, et kõik seal on sulatõsi ?

Gideonic kirjutas:Grendeli tavapadrun jälle kaalub 5,8g ...

Enne kui seda siin liig palju tsiteeritakse ning kinnistuma hakkab - kuul kaalub 5,8g. Padrun peaks ikka 20g piirimail olema.

Madis22 kirjutas: Enne kui seda siin liig palju tsiteeritakse ning kinnistuma hakkab - kuul kaalub 5,8g. Padrun peaks ikka 20g piirimail olema.

tõsi ta on.

Tegelikult tuleks disainda täiesti uus kuul ja padrun selle külge. Mõte selles, et minu teada ei ole praegu turul tegelikult hea aerodünaamikaga kuule à la V-LAP. Kõik on mingid kompromissid. Võimalik muidugi, et selline mitteümmargune kuul ei olegi masstootmise jaoks sobiv (selles ma siiski kahtlen).

Näiteks ülehelikiirusega lendavate kuulide täpsuse parandmiseks oleks sobivam ninaosa arvutada hoopis Haacki mudeli järgi, mitte tangent-ogive. Samuti ei ole vaja nii pikka kontakti relvarauaga kui kuul stabiliseerida kas plastikust konteineriga või sarvedega à la V-LAP.

Lisaks on olemas ka teooria korgitserkuulide kohta, mis on imho veel ekstra ahvatlev oma aerodünaamika poolest.