Kuidas olete pääsenud ajateenistusest?

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

tean tüüpi,kes arstlikus komisjonis hüppas jalgupidi aknalauale ja karjus:"Andke mulle relv!"ning pääses ajateenistusest
Kuidagi tuttav, kustkandist too tüüp pärit on.
Frundsberg
Liige
Postitusi: 1649
Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
Kontakt:

Postitus Postitas Frundsberg »

Siis võiks vist enamus foorumlastest hullupaberid saada, sest kellele meist ei meeldiks relvad või kes meist ütleks ära kui saaks neid proovida :).

Tänapäeval antakse üldse igasuguste kummaliste asjade eest arstide poolt vabastusi välja. Meil näiteks tööl oli üks tüüp kes rääkis perearstile, et tal on unehäired, soov ennast tappa ja ma ei tea mis veel. Tüübil diagnoositi kohe "depressioon" ja loomulikult tähendas see seda, et tööle ei tohi ta mingil juhul mitu kuud minna.

Sellisate "haiguste" vastu aitab üldjuhul väga hästi märgadesse linadesse mässimine ja klistiir. Sama ravi soovitatakse ka juba ligi 100 aastat tagasi Jaroslav Hasheki poolt "Svejkis". Paranemise protsent umbes 99.
Kasutaja avatar
Juhan
Liige
Postitusi: 185
Liitunud: 21 Nov, 2006 13:08
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Juhan »

Frundsberg kirjutas: Sellisate "haiguste" vastu aitab üldjuhul väga hästi märgadesse linadesse mässimine ja klistiir. Sama ravi soovitatakse ka juba ligi 100 aastat tagasi Jaroslav Hasheki poolt "Svejkis". Paranemise protsent umbes 99.

Kui ma õigesti mäletan, siis Svejkist loetud tehnikad olid vististi niivõrd tõhusad, et isegi tõsiselt haiged inimesed tunnistasid endid simulandtideks ja lasid end rindele saata. :)

Olen kuulnud ka ühte vägagi äärmuslikku näidet viilimisest:
Nimelt oli ühel noormehel Eesti Vabariigi ajateenistuse vastu väga suur umbusk ja kohe üldse mitte ei tahtnud seda läbida. Niisiis läks ta kusagile kõrtsi, alustas kaklust ja lasi ennast ühest silmast vigaseks peksta. Nüüd pidavat poolpime olema.
Eks see lugu veidi muinasjutuhõnguline ole, ent mine sa tea, milliseid hulle siin ilmas elutseb... :roll:
tacticalmaster
Uudistaja
Postitusi: 20
Liitunud: 17 Veebr, 2005 16:04
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas tacticalmaster »

Ma ei nimetaks seda pääsemiseks kuna ma tahtsin sõjaväkke minna.

Kirurg küsis, mis vaevab.

Vastasin, et pika seismise peale hakkab alaselg valutama. Ise arvasin, et see tuleneb II astme lampjalgadest. Aga võta näpust, peale röntgenit - skolioos.

Esimees ütles, et sõjaväest võid ainult unistada.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

uusmario,see oli tallinna kutt.
tacticalmaster,ma ei tea,kui hull asi see skolioos on,kuid minuga koos teenisid kaks tüüpi,kellel olid selgroolülid puudu;ja ühel jällegi oli üks(või isegi kaks?)lüli ülearu.ja ühel lampjalgsel oli üks jalalaba teisest 1,5cm pikem,kuid komisjonis öeldi,et talle ainult tundub nii. :lol: .
aga valutava seljaga oleks sul nt rännakutel väga raskeks läinud,ehkki tõsist fanaatikut mingi seljavalu ei koti-meil tuli üks haige seljaga vene kutt salaja noorteaja lõpurännakule kaasa,arstid püüdsid ta 15.km kinni ja toppisid jõuga autosse,poisil olid pettumusest pisarad silmis.
tacticalmaster
Uudistaja
Postitusi: 20
Liitunud: 17 Veebr, 2005 16:04
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas tacticalmaster »

http://www.niams.nih.gov/hi/topics/scol ... dspine.gif

Mul on see vasakult teine. Huvitav on see, et mul polnud endal õrna aimugi, et selline asi on :D

No üritan kompenseerida sellega, et olles eriti tubli kaitseliitlane :)

Muide ma lükkaks ka selle 60km rännaku ära kui vaja. Aga miks halba asja hullemaks ajada.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

uusmario,see oli tallinna kutt
Sellel juhul käituvad niimod nähtavastii üsna paljud
vipu
Liige
Postitusi: 208
Liitunud: 03 Apr, 2006 1:43

Postitus Postitas vipu »

liitusin vabatahtlikult, EKJ ehk Eriti Kahtlasesse Jõuku
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

Loen praegu sõbra vanaisa noorusaegset päevikut(1935-1943)ja peale arstlikku komisjoni(1937)kirjutas ta:"Süda ikka weidi walutab selle asja pärast..Teen endale etteheiteid,et oleks ma ennast weel natuke pimemaks teinud,oleksin ehk pääsenud."
Ei midagi uut siin päikese all.
kaspars
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 12 Dets, 2006 17:27
Kontakt:

Postitus Postitas kaspars »

meil väeosas pääsesid ka mõni lihtsalt sellega, et ei kohanenud ära sõjaväega, hakkas lolli mängima ja käis arsti vahet pidevalt, selline vend oli ikka suht koormav rühmale. paar kuud oli siis sai minema ka
Kasutaja avatar
ludvig
Liige
Postitusi: 790
Liitunud: 10 Jaan, 2005 16:35
Asukoht: EW
Kontakt:

Postitus Postitas ludvig »

toestisyndind lugu 90-ndate algusest--- poisile saadetakse aasta järjest kutseid,kuid kutt ei reageeri millegile. siis helistatakse talle riigikaitseosakonnast koju ja juhtumisi vötab ta ise telefoni vastu.järgneb selline kaheköne:
-tervist,helistan riigikaitseosakonnast.kas ma saaksin rääkida Mattisega?
-aga kallid inimesed,Mattis on juba kaks aastat surnud.
-...aaaa selge ,vabandage et tylitasime.

ja peale seda pole poissi enam sealt asutusest tylitatud.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

Koomik Mart Juur rääkis kord raadios,kuidas tema omal ajal kroonust kõrvale hoidis ja ükskord ilmus tema ukse taha miilits,kutseleht näpus:
-vabandage,kas siin elab seltsimees Mart Juur?
-ei,seltsimees Juur ei ela enam ammu siin,kolis ära.
-ahah,selge,head päeva!
ToksToks
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 25 Veebr, 2006 19:21
Kontakt:

Postitus Postitas ToksToks »

Sattusin kord emaga Vene telekanaleid vaatama, tuli mingilt kanalilt meie Pealtnägija taoline saade, ku lugu järgmine:
Elab Moskva pere: ema, isa, laps. Ja ühtäkki saabub lapsele kutse sõjaväkke, laps ise vaevu käima hakanud, aasta-poolteist vana. Vanemad mõtlesid, et mingi nali või? Aasta pärast kohtukutse, poiss hoiab kõrvale teenistusest. Vanemad läksid kohutsse ja kohtunikule seletati, et teenima oodatav "mees" alles kaheaastane. Ja kohtule seletusest ei piisanud, tuli laps kohtusse kaasa võtta järgmine kord, kus ta pidi tunnistama, et alles kaheaastane. Kohtuotsuse järgi mees teenistuseks KÕLBMATU.
Selline siis olukord Venemaal praegu, kuid tema ei pidanud eriti midagi tegema, et teenistusest kõrvale hoida. Tema eest tehti see ära...
Vähemalt on see minu arvamus asjast.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Peeter »

Mäletan, et aastal 86 enne minu sõjaväkke minekut kuulsin juttu viilimisest- poisil oli ikka viimasel hetkel väkkemineku isu otsa saanud ja vist viimase peo ajal olid otsustatud kambakesi tal käeluu kergelt kipsi lüüa et nii edasi venitada.. Käsi kaltsu, sisse tellis alla ja peale ja kangiga kerge kõps- aga lööja oli täis ja võttis asja tõsiselt, tagajärjeks randmest ja küünarnuki vahelises osas mõlemal parema käe luul topeltmurd, kokku seega 4 murdu, veel aasta hiljem ei tohtinud mees vist üle 2 kilo käega tõsta...
Teine juhtum, mida kuulsin vist aastal 82, siis kui vend sõjaväkke läks, no jälle poiss ei tahtnud minna ja otsustas pöidla kipsi lüüa, mats ja asi aetud, vaatab ei ole nagu valus, ainult tuim kuidagi, pani siis veel väikse seeria otsa aga ikka ei hullu (muidugi joobes), ärkas siis ükskord valu pärast ja padavai arsti juurde, diagnoos- pöidlas hulgimurrud, muljumised jmt. raviks jäi amputatsioon...
Kui ise hakkasin 87-ndal minema, siis üks tuttav "hulluarst" lubas ära päästa, rääkisime ja arutasime läbi tegevuskava kuidas ma just tema juurde sattun ja kuidas siis käituda, andis mulle psühhiaatria-alaseid raamatuid-õpikuid, lugesin siis sealt erinevaid haigusi ja kuidas haige siis käitub. Raamatuid lugedes tundus mulle kõige lihtsam skisot mängida aga mees hakkas laialt naerma- selle tunneb arst kohe ära, seda ta ei soovitanud. No lõpuks saime plaani paika ja pidin peapõrutuse ja lühiajase teadvusekaoga kiirabiakti välja näitlema ja edasine oli juba tema rida, ütles load saad kätte, välismaale kah ja vene sõjavägi sind ei taha kui ca 2 nädalat igast aastakesest hullaris jalga puhkad. Põhimõtteliselt olin juba otsustanud simulanditeed minna aga keegi tuttav korjati just 25-selt ära ja lõin kõhklema- venitan samakaugele ära, ja siis lähen kui sõbrad- tuttavad juba mitu-mitu aastat tagasi kodus pikutavad, no ja nii ma siis peaaegu viimasel hetkel otsustasingi minna ikkagi "kodumaa" rahulikku und minna kaitsma...
Üks priiks saamise lugu meie utsebkast- no jooksis siis Bogoduhhovis siis ühel kaaskursandil (peale prisjagat) juhe kokku ja pani jooksu. Koduni Rostovisse mingi 300km-i ja eks ohve sõitis siis talle koju järgi- ja saigi kätte. Nägin ise kuidas toodi väeossa tagasi nagu lehma oheliku otsas- nööriga käed kinni seotud ja oheliku teine ots ohvel käes nägu naerul furaska kuklas talutamas nagu punikut (tiba alandav oli). Ei läintki palju aega mööda ja jälle sama jama, nüüd oli roodukas jooksikust ennem tema oma kodus ja ootasid emaga koos seda klouni. Vist mingil neljandal katsel viskas asi üle ja kui ta veel demonstratiivselt üritas veene sorkida siis poiss etapeeriti hullarisse- Harkovisse suurde hospidali. Seal siis oli venda vaagitud nii ja naa- poiss (tahab ju ära koju saada) räägib ise, et kõik kiusavad, mõnitavad, peksavad jne kui tagasi saadate siis nagunii jooksen ära või lõikan veenid ziletiga läbi, seal ma ellu ei jää. "Puhkas" siis tiba närve seal ja hakkas juba kahtlustama et vist saadetakse varsti tagasi väeossa kui raviarst kutsus ta välja ja ütles, et okei saadme su koju, et kahju sind puhtahulluks tembeldada, vali siit midagi samasugust leebemat ja kahe nädala pärast aidaa koju. No poiss läks siis palatisse ja vaatab kõik ühtemoodi sitad hulluhaigused (st diagnoosiga kaasnevad piirangud), et nagu nukker lugu, et vist tuleb ikka ära kannatada (venelasel on ju au ja uhkus demblisse tulla, Ukrainas tüdrukute jaoks sõjaväes mittekäinu on nende jaoks tatikas mitte mees kuigi vanus lubaks . No läks siis järgmine päev nagu kästud doktori juurde ja ütles, et "mõtlesin ümber- saada väeossa, hakkan otlitsnikuks". Poiss ütles, et arstil olid silmad nagu tõllarattad seepeale ja tagajärjed olid kohesed- viivitamatult isoleerida eraldipalatisse kui eriti tasakaalutu, pideva jälgimise alla, valmistada kiirkorras ette dokumendid sõjaväeteenistusest vabastamiseks. Ja viimastest sündmustest kulus ainult paar päeva kui poiss oligi tagasi naaberpatareis kaasas komisjoni otsus vabastamise kohta (kusjuures oli veel suht leeb formuleeringu saanud- midagi nagu grupi(meeskonna)tööks sobimatu vmt). Ajas paradka selga ja aidaa koju, meie mahajääjad olime selleks ajaks 87 suvel-sügisel teeninud mingi 4-5 kuud, omalgi tuli hetkeks pisar silma kui ta koju läks. Laveeris ta ju tegelikult dispati ja kodu vahel.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

olen kuulnud,et kuulus poplaulja Tanel P sai enneaegselt reservi seetõttu,et kuses end igal öösel järjekindlalt täis.see võib muidugi ka laim olla,ehkki seda rääkis tollal samas väeosas teeninud ohvitser.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist