www.militaar.net

Genf-49 kohta meil siin eraldi teemat ei ole, kuigi vist vääriks? Küllaltki paljudel peaks olema selle kohta isiklikke mälestusi.

Aga ma küsiksin alustuseks hoopis ühe küsimuse. Siin http://et.wikipedia.org/wiki/Vastupanutegevus_ENSVs on selline jutt:

1989. aastal moodustati liikumine Genf 49, mis propageeris Eesti elanike keeldumist asuma ajateenistusse NSV Liidu relvajõududesse, kui Eestit okupeeriva riigi teenistusse. Liikumisega kaasaläninud ajateenistuskohuslasi oli ca 8 000 meest.

Kas teate juhtumisi, kust see arv pärineb? Artiklist viidet ei leidnud.

Nad vist korjasid kokku sellise hulga dokumente NA-sse mitteminna soovijatelt, eks sealt ka number.

On see number mõnes trükises avaldatud?

Ja millal üldse see liikumine loodi? Siin http://lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2307&type=2 väidetakse, et see oli olemas juba juunis 1988 ("Juunis /1988/ osaleti Tallinnas esimesel üle-eestilisel sõltumatul noortefoorumil. Liituti Genf-49 üleskutsega Eesti poistel mitte minna okupeeriva Nõukogude armee teenistusse; osaleti piketis, kui Põlvas peeti kohut armeeteenistusest keeldunud Erkki Luige üle, ning demonstreeriti sõjakomissariaadi ees, kus nõuti repressiooni korras sõjaväkke saadetud noormeeste tagasisaatmist ja rahvusväeosade moodustamist."), siin http://www.parnupostimees.ee/2367479/li ... ares-kaia/ aga, et juba 1987.a ("1987. aastal pani küll liikumine “Genf 49” vana silla juures ühele torule ajutiselt puhvaika ette ja see toru on alles tänaseni").

äkki oli mingi Ameerika Hääle väljamõeldud põrandaalune organisatsioon

kalleb kirjutas:äkki oli mingi Ameerika Hääle väljamõeldud põrandaalune organisatsioon

Ei olnud. Täitsa olid olemas. Isegi andsin neile oma sõjaväepileti.
Pärnus korjasid avaldusi(või tegid reklaami) bussijaama juures, kui mälu ei peta.

PS!
Google otsing "genf-49" site:.ee annab päris palju infoallikaid.

Ka mina olen selle Genf-49 abiga vene kroonust pääsenud.Kolm aastat kodukoha majandis tööd,10 rutsi igakuisest palgast ja olingi reservväelane

njah , 87 aastal polnud sul erilist valikut - kas armija või tjurma , korjati ära peale 1 kursust TPI-s

Minu kokkupuude selle Genf-49 oli 1990 aasta kevadel.

jah 90 aastal olid asjad vähe teisiti kui 87

kalleb kirjutas:njah , 87 aastal polnud sul erilist valikut - kas armija või tjurma , korjati ära peale 1 kursust TPI-s

Hea õnne korral oleks hullumajas samuti löögile pääsenud. Ma tahtsin hirmsasti autojuhiluba, aga kuskil arvelolemisega oleks sellel kriips peal olnud ja isegi ei üritanud.
Siis olid veel mõned ettevõtted. Üks mitu aastat vanem tuttav oskas paar aastat venitada, lõpetas kutsekooli ära ja sai "Dvigateli" treialiks. Muhe tubane töö, minumeelest küll sundajaga kuid pealinna värk ja armeesse ei tahetud. Hiljem kollitati kordusõppustega kuid siis kukkus riigivõim kokku.

Ei tea kas Genf-49 sõjaväepileteid üldse kokku loetigi. Üks aktsioon tollal oli ka ÜLKNÜ-st (komsomolist) väljaastumine. Ma kirjutasin ka avalduse stiilis, et " leninlik komsomol on minetanud oma verega väljavõideldud au ning väärikuse ja minu südametunnistus enam osaleda ei luba. Kas siis selle eest valasid meie isad esiisade verd?" Öeldi, et ahah ja tõmmati nimekirjast maha. Pileti võis endale jätta. Liikmemaksu kahte kopikat enam ei küsitud. Aga kaks kopikat, seltsimehed, oli tollal mõnes mõttes suur raha.
Mulle jäi küll mulje, et sellised avaldused oma rakukesest kuhugi kaugemale ei jõudnudki.

Lugesin kunagi , nii diagonaalis, Ülemnõukogu ja Riigikogu stenogramme neist aastatest. Genf-49-ga oleks nagu asjatanud Katrin Linde - võib ju küsida kui jutule saab.

1993 aastal käisin Roheliste partei peamajas Doomi ja Wolfensteini mängimas. Ühel heal päevalmärkasin, et arvutilaua all vedelesid pappkastid ja võtsid vaid jalaruumi vähemaks.
Minu küsimise peale seletasid kaasparteilased, et need on Genf 49 tagastatud sõjaväepiletid.
Olidki.
Mis neist edasi sai, on minule teadmata. Kas kasutas keegi kuiva paberit-pappi lõkkematerjalina või viidi need pappkastid muuseumisse....minevõtakinni. Kahtlustan pigem esimest varianti.

Olgu veel öeldud, et kui olid toonased parlamendivalimised, tuldi minu käest küsima, et kas tahaksin kah parlamenti?
Muidugi ma tahtsin.
Ja kolmekuningapäeval tehti mulle Toompea lossis ettepanek, millest oli veel raskem keelduda- ehk tahaksin ma saada peaminsitriks!
Kuna lootused saada see tähtis ametikoht olid võrdsed nulliga, siis nõustusin.

Olingi mõnda aega peaministrikandidaat.
Aga vat kui tuli minna teledebatile vaidlema Kallase, Savisaare ja teiste isakestega, sai minu julgus otsa. Sest eks oleks ju mul olnud ainult kaks võimalust. Kas hoida pudrumulk täiesti ja 100% kinni.
Või ajada mingit seesugust kamarat, millepeale oponendid oleks vaid silmi pungitanud.
Pärast vaagimist-kaalumist otsustasin siiski häbiväärse põõsasredutamise kasuks.
Aga muidu kujutasin ette, kuidas mõnel matkal mustade ülikondadega mornid päikeseprillistatud mehed minu-peaministri telki valvavad...

aga varsti ju pannakse uus peaminister pukki, ega pole kaalunud taaskandideerimist?

Tarmo Männard kirjutas:arvutilaua all vedelesid pappkastid ja võtsid vaid jalaruumi vähemaks.
Minu küsimise peale seletasid kaasparteilased, et need on Genf 49 tagastatud sõjaväepiletid.

Kui palju neid seal umbes oli, mahu poolest? Mahu järgi arvu saab ligikaudselt välja arvestada.

Kapral Karu kirjutas:

Tarmo Männard kirjutas:arvutilaua all vedelesid pappkastid ja võtsid vaid jalaruumi vähemaks.
Minu küsimise peale seletasid kaasparteilased, et need on Genf 49 tagastatud sõjaväepiletid.

Kui palju neid seal umbes oli, mahu poolest? Mahu järgi arvu saab ligikaudselt välja arvestada.

Mingid arvud on, minu mälu järgi, kuskilt ajakirjandusest läbi jooksnud. Piina Googlit natuke.

Siit peaks selgust saama http://ais.ra.ee/index.php?module=202&o ... 30468631f7