Tallinna bastionid
Tallinna bastionid
Tere, siin on räägitud palju nõukogude-aegsetest ja tsaariaegsetest kindlustustest. Viimasel ajal aga on Tallinnas ilmunud päevavalgele seni tundmatuid tunnelite osasid (Kaarli kiriku juures). Samuti on olnud kuulda, et Tallinna linnavalitsus plaanib neid tunneleid taastada ja rahadki olevat juba eraldatud??? Igatahes oleks huvitav nende kohta kuulda.
Põhikohad siis: Rootsi bastion, Skoone bastion ja Ingeri bastion. Lisaks väksemad künkad, nagu Viru tänava oma (kusjuures seal sees paistab ka üht-teist olevat, üks väike uks läheb sisse), siis Suure rananavärava kõrval olev mägi, kus sees on see turva-pood.
Üks huvitav asi on, et teisel pool Suurt rannaväravat (Balti jaama pool) asub kunagine suure bastioni sissekäik, millest on autotee läbi tehtud. Sinna võib igaüks sisse kiigata. See küngas on otse Suure rannavärava kõrval, huvitav oleks teada, kas see on ka torni endaga ühendatud.
Põhikohad siis: Rootsi bastion, Skoone bastion ja Ingeri bastion. Lisaks väksemad künkad, nagu Viru tänava oma (kusjuures seal sees paistab ka üht-teist olevat, üks väike uks läheb sisse), siis Suure rananavärava kõrval olev mägi, kus sees on see turva-pood.
Üks huvitav asi on, et teisel pool Suurt rannaväravat (Balti jaama pool) asub kunagine suure bastioni sissekäik, millest on autotee läbi tehtud. Sinna võib igaüks sisse kiigata. See küngas on otse Suure rannavärava kõrval, huvitav oleks teada, kas see on ka torni endaga ühendatud.
Aastal 2000 sai seal see kolatud, see pisike tunnel viib kõigest läbi valli ja lõppeb natuke enne staadioni. Eks ta jäi siis staadioni ehitusele ette ja oli vaja kinni ajada või muud moodi kõrvaldada. Aga eks ta sinna Toopea alla läheb või Hirvepargi kanti. Üldsielt olen käinud visuaalselt neid väljast vaatamas, sisse pole eriti tahtnud ronida kuna need võivad olla varinguohtlikud.vax kirjutas:Lisaks veel - Schnelli tiigi äärest läheb mingi tunnel Toompea poole, kas keegi oskab seda kommenteerida?
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Selle poe nimi on "City Sec" (võin mõne tähega eksida). Aga seal sees saab hästi ainu kuidas käigud olid rajatud... Ma isegi ei mäleta enne seda ust seal kui see pood sinna tehti. Kas see oli varem siis kaetud pinnasega?Faust kirjutas:See Rannavärava küngas ,kus turva-pood sees on oli nõukogude ajal tsiviilkaitse varjend.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Nüüd siis on justkui kuulda, et Tallinna katakombe restaureeritakse?
Samuti olen näinud plakatit, kus Vabaduse väljaku ala ja tenniseväljakud on kokku liidetud ja alla tulevat parkla...pakuks ise välja, et see ala suht läbi uurimata, kes teab, kas mõni tunnel äkki Vabaduse väljaku alla välja ei ulatu? Teiselt poolt, Kaarli kiriku lähedalt leiti ju suured tunnelisüsteemid.
Igatahes, restaureerimise idee on küll vahva - miks peaks need tunnelid lihtsalt mädanema ja kokku varisema.
Teiseks, olles pealiskaudselt uurinud Hirvepargis trepi juures asuvat sissepääsu, kui see veel avatud oli, tundus, et üks suur käik läheb piki bastioni seina ning seinas olevad nelinurksed avad on tõenäoliselt ventilatsioonisüsteemi osa. Aga kui sellest uksest sisse kiigata, siis otse ukse vastast läheb üks madal käik Pika Hermani suunas, sinna on kunagi metall-leht ette pandud, kuid see on läbi roostetanud.
Huvitav, kas teisel pool teed asuv sissepääs (mis maa pealse künka sees on) ja Hirvepargi uks on omavahel ühenduses? Ja Hirvepargi teises otsas on nagu mingi suurem sissepääs, mis küll tundub hilisemast ajast.
Samuti olen näinud plakatit, kus Vabaduse väljaku ala ja tenniseväljakud on kokku liidetud ja alla tulevat parkla...pakuks ise välja, et see ala suht läbi uurimata, kes teab, kas mõni tunnel äkki Vabaduse väljaku alla välja ei ulatu? Teiselt poolt, Kaarli kiriku lähedalt leiti ju suured tunnelisüsteemid.
Igatahes, restaureerimise idee on küll vahva - miks peaks need tunnelid lihtsalt mädanema ja kokku varisema.
Teiseks, olles pealiskaudselt uurinud Hirvepargis trepi juures asuvat sissepääsu, kui see veel avatud oli, tundus, et üks suur käik läheb piki bastioni seina ning seinas olevad nelinurksed avad on tõenäoliselt ventilatsioonisüsteemi osa. Aga kui sellest uksest sisse kiigata, siis otse ukse vastast läheb üks madal käik Pika Hermani suunas, sinna on kunagi metall-leht ette pandud, kuid see on läbi roostetanud.
Huvitav, kas teisel pool teed asuv sissepääs (mis maa pealse künka sees on) ja Hirvepargi uks on omavahel ühenduses? Ja Hirvepargi teises otsas on nagu mingi suurem sissepääs, mis küll tundub hilisemast ajast.
Ah jaa, veel üks huvitav teema on Suure Rannavärava juures asuv bastion. Teatavasti on see tänav, mis Balti jaamast Meremuuseumi juurde läheb, rajatud bastioni sisse. Nii et bastion asub mõlemal pool teed. See väiksem osa mis tee ja meremuuseumi vahele jääb, on päris huvitav, tagaküljes on midagi laskemoonalao taolist - mitu ust, aknad, mis viivad küllalt suurde ruumi. See ala tasuks lähemat uurimist ja kaardistamist. Tee poolt vaadatuna on tunneli ots näha, kinnimüüritud kujul. Ilmselt läks see kunagise bastioniseinaga paralleelselt...
Eraldi teema on veel see kollane sissepääs (kui see on ikka sissepääs bastioni). Sellega võiks ka lähemalt tutvuda.
Eraldi teema on veel see kollane sissepääs (kui see on ikka sissepääs bastioni). Sellega võiks ka lähemalt tutvuda.
Alles hilja aegu nägin toda käijat ja tegin sellest teemast juttu. Lähitulevikus tuleb ja näitab ,kust mindi ja kuhu mindi.
Ehk nii on parem.
Ehk nii on parem.
Viimati muutis plekkpea, 19 Nov, 2006 18:37, muudetud 1 kord kokku.
Huvitun maisest rasketehnikast.
Palun räägi oma muinasjutte kusagil mujal... Jätame selle foorumi ASJALIKE arutluste tarbeks...plekkpea kirjutas:Üks tuttav koos semudega kolas Tallinna alustes käikudes 20 a. tagasi. Sisse läksid nad Toompea külje alt. Kohe peale sisenemist oli suurem saali moodi asi kus hargnes seitsmeks. Ühest käigust ,mis oli kahest kohast sisse varisenud läbi kaevates jõudsid nad Pirita jõe alt läbi (enam ei mäleta täpselt) kuskile Viimsi või Rohuneeme kanti.
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
See eelnev jah selgelt ulmejutt.
Eeldatavasti on Tallinna käikude kogupikkuseks mõni kilomeeter maksimum.
Teada on, et põhikäik suundub piki bastionite müüri, algab sealt tenniseväljakute tagant ja lõpeb Hirvepargi trepi juures asuva uksega. Lisaks sellele on süsteemiga ühendatud ka Kiek in de Kök torn, mille ühendustunnel vist küll peaks olema kinni varisenud...
Aga eks neid lisatunneleid on seal veel küllaga - kasvõi see hõõgveinibaari ( mis selle nimi oligi) oma. Samuti Jaapani suursaatkonda rajades oli avastatud mingid käigud. Kõige viimasem avastus oli Kaarli kiriku kõrvalt leitud kunagise reduudi tunnelid. Seal oli ka mingi suurem ruum, mille keskel oli 2x2M sammas ja millest siis erinevatesse suundadesse tunnelid läksid. Suurem ruum tõenäoliselt laskemoona-püssirohu hoidla.
Eeldatavasti on Tallinna käikude kogupikkuseks mõni kilomeeter maksimum.
Teada on, et põhikäik suundub piki bastionite müüri, algab sealt tenniseväljakute tagant ja lõpeb Hirvepargi trepi juures asuva uksega. Lisaks sellele on süsteemiga ühendatud ka Kiek in de Kök torn, mille ühendustunnel vist küll peaks olema kinni varisenud...
Aga eks neid lisatunneleid on seal veel küllaga - kasvõi see hõõgveinibaari ( mis selle nimi oligi) oma. Samuti Jaapani suursaatkonda rajades oli avastatud mingid käigud. Kõige viimasem avastus oli Kaarli kiriku kõrvalt leitud kunagise reduudi tunnelid. Seal oli ka mingi suurem ruum, mille keskel oli 2x2M sammas ja millest siis erinevatesse suundadesse tunnelid läksid. Suurem ruum tõenäoliselt laskemoona-püssirohu hoidla.
Re: Tallinna bastionid ja muud rajatised
Mingi 600m. neid tunneleid on juba taastatud ja vist kevadel avatakse huvilistele.ja nende kogupikkus on kindlasti rohkem kui möni kilomeeter.
Re: Tallinna bastionid ja muud rajatised
Samas on nende levik siiski üsna piiratud. Nimelt (16.-)17.-18. sajandi muldkindlustuste alale. Kui jätta kõrvale vanalinna loodenurgas asuv Skoone bastion ja Rannavärava ümbrus, siis koonduvad kõik nimetet käigud vanalinna edelaküljele, praeguse Vabaduse väljaku ja Toompea lossi vahelisele alale. Ei usu, et ükski käik ulatuks Schnelli tiigi lõunaotsast põhja poole ja Vabaduse väljaku lääneservast ida poole. Ei usu ka, et ükski käik oleks vana vallikraavi alt läbi kulgenud, st praegusest Kaarli puiesteest lõuna poole ja Toompuiesteest lääne poole.ludvig kirjutas:Mingi 600m. neid tunneleid on juba taastatud ja vist kevadel avatakse huvilistele.ja nende kogupikkus on kindlasti rohkem kui möni kilomeeter.
Käikude (käiguosade) leidumine praeguse Kaitseliidu maja taga on seletatav asjaoluga, et seal asus kunagi Wismari raveliin. Reaalne on ka, et nimetet käikudega on ühendatud nii Kiek in de Kök, Toompea loss, kunagine Komandandi maja (EV alguses piirivalve peastaap) jm kaitseotstarbelised ehitised. Iseasi on, kasneed harud on enam peale ülipõhjalikke ümberehitusi nendes hoonetes 19.-20.sajandi vältel kasutavad. Nt Toompea lossi lõunakülg ehitati 1934-35 Kotli projekti järgi koos nn Lossiaiaga tundmatuseni ümber et mitte öelda et sinna ehitati praktiliselt uus hoonetiib.
Muide - Narvas ehitati 17.-18. sajandist erinevalt Tallinnast bastionite süsteem pea kogu linna ümbritsevana valmis. Ja seal peaks olema palju rohkem käike seepärast kui Tallinnas...
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Levik on kindlasti piiratud jah, üheks erandiks võib osutuda veel nö. Musumägi (Viru tänava väike bastion) Ühes otsas on küll praegu alkoholi pood, aga teisest nurgast suubub mingisugune väike uks küll kuhugi.
Tallinna bastionid teeb huvitavaks ka see, et osa käikudest on nõuka ajal ümber ehitatud tähtsate tegelaste pommivarjendiks. Minuteada oli seal veel alles hiljuti sees isegi elektrigeneraatorid, ventilatsioonisüsteem ja peldikupoti. Kuulda oli aga, et metallivargad jõudsid ka sinna ja tegid puhta vuugi...
Narva on üks teema, mida on liiga vähe käsitletud ja kindlasti vajaks tutvustamist.
Kas keegi teab Narva kindlustuste kohta rääkida, on neid oma silmaga uurinud/käega katsunud?
Tallinna bastionid teeb huvitavaks ka see, et osa käikudest on nõuka ajal ümber ehitatud tähtsate tegelaste pommivarjendiks. Minuteada oli seal veel alles hiljuti sees isegi elektrigeneraatorid, ventilatsioonisüsteem ja peldikupoti. Kuulda oli aga, et metallivargad jõudsid ka sinna ja tegid puhta vuugi...
Narva on üks teema, mida on liiga vähe käsitletud ja kindlasti vajaks tutvustamist.
Kas keegi teab Narva kindlustuste kohta rääkida, on neid oma silmaga uurinud/käega katsunud?
Oma näpuga maa-aluseid osi väga ei ole. Maapealne osa küll läbi kolatud.vax kirjutas:Narva on üks teema, mida on liiga vähe käsitletud ja kindlasti vajaks tutvustamist.
Kas keegi teab Narva kindlustuste kohta rääkida, on neid oma silmaga uurinud/käega katsunud?
Aga soovitan lugeda - Sten Karling. Narva : eine baugeschichtliche Untersuchung. Stockholm, Wahlström & Widstrand, 1936. Seal on muuhulgas nii bastionitest kui ka nende kasmattidest juttu.
(P.S. Kasemattideks nimetatakse muide muldkindlustuste siseseid käike, mitte kasepuust ega nende okstest tehtud punutisi )
Valdo
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist