Mida Ukrainast õppida?

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
Peeter
Liige
Postitusi: 2506
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Peeter »

ruger kirjutas: 05 Juul, 2022 16:43 Kadõrovlaste poolt paigaldatud lõksud-konksud puulehtedes, mis on ühendatud granaadi või mõne teise lõhkekehaga.
https://mobile.twitter.com/visegrad24/s ... 6557080585
Lisaks veel mineerimine raadioteel juhitavate seadmetega:
https://glavnoe.in.ua/news/n357090010-v ... -k-harkovu
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19037
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ruger »

Droonide eest hoidumine UKR näitel FB lehelt Vaba Ukraina

Lühidalt võib järgneva tõlkeartikli kohta öelda, et termokaamerga droonide vastu aitab jalaväelast maskeerimine, hajutamine ja varjestamine ning kõrvad tuleb lahti hoida ja liikumist minimiseerida.
Tõlge siis selline: Droonidest ORLAN ja ELERON on venelaste nn. fikseeritud tiivaga lennukid.
See on pikk postitus maskeerimise teemal vaenlase õhuluure tingimustes. Niisiis lugesin ühe võitleja kaebusi, et orlanlased piitsutavad meie väljaõppeta jalaväelasi, aga millegipärast ta ei kirjutanud, mida siis õieti jalaväelastel tuleb teha, kui droonid pea kohal luuravad. Siit tuleb nüüd ühe kogenenud seltsimehe soovitus.
Tiivad ehk fikseeritud tiivaga droonid
Need lendavad ainult ühes suunas ja ei suuda ühe koha peal püsida.
Põhimõtteliselt teostavad Orlanid ja Eleronid maastikuluuret ja tulejuhtimist suurtükiväele. Esimene asi, mida jalavägi peab tegema on maskeerima positsioonid pealt vaates. Varjevõrgud töötavad hästi, kuid ideaalis tuleb neid kasutada koos looduslike materjalidega. See tähendab, et kui jääte paigale, visake maskeerimisvõrk enda kohale ülesse ja lisage kohalikust taimestikust puuoksi või põõsaid. Oksi peab aeg-ajalt uuendama, kuna taimed närtsivad mõne aja pärast ära. Ärge jätke maskeerimisvõrku ristküliku kujuliseks vaid venitage ta ebasümmeetriliseks. Loodus ise ei oska ristküliku kujulisi asju teha, temale meeldivad ebasümmeetrilsed figuurid ja nelinurke moodustis paistab looduses kohe välja.
Kogu varustus ja kaevikud tuleb maskeerida.
Telefonid lükake välja või pange lennureshiimile, mida vähem on teil telefone sisse lülitatud, seda vähem tõenäolisem on, et Orlani pelingaatorid teid leiavad ja aru saavad, kui suure üksusega on tegu.
Kui Orlan tuvastab palju telefone ühes kohas on see koht väärt seda, et teda 152mm suurtükkidega tümitataks. Varjamine on praegu elu. Räägin sellest kui inimene, kellel reeglite täpne järgimine päästis rohkem kui ühe korra elu.
Multirootorid
Multirootoritega on keerulisem, tänapäevased kopterid on heade kaameratega, püsivad suhteliselt madalal ja sinu positsioonile lennates saab ta ühe koha peal hõljuda, ehk on piisavalt aega, et analüüsida sinu asukohta ja maskeeringut. Aga reegel on sama – kui te kopterit visuaalselt ei jälgi ja pole ka kindel, et saate selle alla tulistada – peitke endid. Asi pole isegi selles, et VOG(püssgranaat) võib sulle pähe kukkuda (kuigi ka see võib juhtuda), pigem on asi selles, et vaenlasel pole vaja sinu asukohta oma infovaramusse lisada ja sellele järgnevaid tegevusi välja kutsuda.
On positsioone, kus on ülesse seatud droonide tuvastamise punkt koos droonidevastaste süsteemidega ja selle kaudu teavitatakse, et õhus on vastase droon. Ärge nendesse teadetesse ükskõikselt suhtuge, võite jääda sõjas teiseks.
Liikumine
Kui sõidate autoga ja teie raadio röögatab, et taevas on võõras droon, siis peaksite viimase asjana järgima marsruuti oma sihtkohta. Auto liikumine on droonile juba kaugelt ja suurepäraselt õhus näha ning droon järgib teie liikumist. Millisel teel sõidate ja kuhu. Kuhu positsioonile sa liigud ?
Kui selle koha peal, kuhu sa autoga sõitsid on kaevikud, punkrid ja tehnika siis palju õnne, oled toonud vaenlase täpselt sinna mida ta otsib.
Sõitke autoga neutraalsesse kohta ja oodake, kuni droon minema lendab. Ja alles siis minge positsioonile. Kui nüüd poole tunni jooksul midagi ei juhtu, siis vastase õhuluure ei hakka selle koha peale rohkem aega raiskama ja lendab mujale otsima.
Kui kõnnite ja teie kohal on tiib/multirootor - istuge lihtsalt maha ja ärge liigutage. Igasugu liikumine on kergesti tuvastatav. Kui pluss-miinus inimese suurune objekt on maskeeritud ja ei liigu, on teda väga raske tuvastada. Lendas droon minema – liigu edasi.
Kui liigute grupi koosseisus piirkonnas, kus droon patrullib (noh, selliseid ülesandeid on, mõnel on sellega seotud töö) - õppige mõistma drooni asukohta taevas. Orlanit on kuulda mitme kilomeetri kaugusele, Eleron on palju vaiksem. Kuid kogenud kõrv raalib ka Eleroni taevast kergesti välja.
Heli kuulates saad aru, kuhu poole droon lendab, tema lennusuund sinu suhtes, millal tuleb lähemale ning millal keerab saba sinu poole ja eemaldub. Nii õpite aja jooksul aru saama, millises ruudus lendab droon teie suhtes, kas ta tiirutab või lendab mööda marsruuti, millal on parem istuda ja oodata ning millal saate minna. Tulevad kogemused millal on droon sinu lähedal ja millal sinust kaugel ja saa ei jää tema vaatevälja.
Öine tuvastamine
Olen korduvalt kohanud ekslikku arvamus kui öeldakse, et öösel näeb ülalt termokaamera kõike. See pole täielik tõde, öösel näeb termokaameraga tõepoolest juba kaugelt “täppe ekraanil”, kuid täpi taga oleva objekti tuvastamine on juba palju raskem. Arusaamine, mis see heledate pikslite hunnik on, kas auto, kaevik või on see lihtsalt lage koht keset maastikku, kus liiv on päeva jooksul soojenenud. Või on see maha kukkunud kuiv puu ja nüüd tundub, et see on tehnika. Puu akumuleerib suurepäraselt soojust. Samuti nagu võsa, kuiv muru. Seetõttu lendavad "ööjahimehed" tavaliselt kohtadesse, mida nad enam-vähem päeval luurasid ja neil on juba kaardile märgitud, kus on võimalik auto või kaevik. Seega, kui te ei soovi öise mürsurahe alla sattuda, maskeerige end päeval.
Kokkuvõtvalt, termokaamera ei tuvasta hästi objekti aga kui hakkate tema vaate all end liigutama, tuvastab drooni operaator teid kohe.
Termokaameraga on teie liikumine väga hästi näha ja liikumisel olete te täielikult nähtaval.
Teadmiseks kaa, et kõikide nende “kuumade täppide” ülevaatamine on kulukas ja kulutab otsijate ressursse, termokaameraga drooni piloot vajab soovitavalt arusaadavamaid juhised, kust ja mida otsida.
Kui teie liikumine toimub näiteks öösel rühma osana, proovige liikuda kohtades, mis on loomulikud varjekohad, ehk ei liigu mööda teid vaid lähete metsa sisse. Sääski on rohkem aga elu maksab ka midagi.
Termokaamera toob välja temperatuuride erinevused objektide vahel ja kui sa suudad hoida endal ümbruskonnaga sama temperatuuri või varjestada end - siis on teid väga raske tuvastada.
Organ inimesel, mis termokaamera pildis eriti välja paistab, on pea, ehk kui saad näiteks lebomati enda pea kohale tõmmata siis vähendab see oluliselt sinu soojusjälge.
Ka õhuluurelt nõutakse tulemusi mida ta jälgib. Kui teie üksus võitleb kõiki maskeerimisnõudeid täites, siis reeglina lõpetab õhuluure seal lendamise, sest tema arusaama järgi on seal "midagi, aga neid on vähe, pole mõtet seal rohkem aega raisata"
Ehk nad lähevad mujale, koguma teavet teie vähemhoolikate naabrite positsioonide kohta, kes on endid kehvemini maskeerinud ja kellest Orlan on saanud parema ülevaate kaponiiride, varustuse, torude hulga ja mõistab personali ligikaudset arvu.

Kokkuvõte
1. Positsioonide maskeerimine
2. Prahi ärakorjamine positsioonide ümbert
3. Mobiiltelefonide väljaülitamine
4. Starlink terminali peitmine
5. Liikumise peatamine, kui taevas on droon
6. Võitlejate teavitamine võõrast droonist
7. Positsioonide lähedal liikumise minimeerimine
8. Individuaalne maskeerimine
Kõik ülalnimetatud päästab teie ja teie kaaslaste elusid.
Ärge võtke neid soovitusi apaatselt ja ärge laske ülematel neisse punktidesse ükskõikselt suhtuda, tuletage seda neile pidevalt meelde ja näidake initsiatiivi. Praegune sõda loob omad meetodid lahingutegevuse läbiviimiseks õhuluure tingimustes ja need reeglid on juba verega kirjutatud.
https://www.facebook.com/groups/746523072070564
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
kuido20
Liige
Postitusi: 3320
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas kuido20 »

ruger kirjutas: 07 Aug, 2022 14:12 Droonide eest hoidumine UKR näitel FB lehelt Vaba Ukraina
https://www.facebook.com/groups/746523072070564
Kui juba tsiteerimiseks läks siis kogu tõlkenimekiri on selline, ma olen need tekstid oma ala ekspertide ja asjatundjatega kooskõlastanud.

Droonid
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 170055543/

Kaudtuli
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 908341302/

Droonide piltjuhis
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 449797614/

Side
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 645462061/

Lahingkogemus
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 342298624/

Termokaamera
https://www.facebook.com/groups/VabaUkr ... 601939097/
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Avatar »

Kõik positsioonid tuleb katta odava varje-võrguga. Küsimus ei ole mingis näputöös, mida maskeerimiseks kasutatakse. Et mis peaks avastamist petma. Jutt on asjast mis pärsib droonidelt jälgimist. Saab ja peab olema tulevikus standard.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Sõjaline abi Ukrainale

Postitus Postitas hillart »

Vahest on huvitav teada saada või siis n.ö. muuseas oma teadmisi täiendada.

https://invoen.ru/analitika/vsu-trudnos ... pripasi-he


Erineva sõjatehnika kasutuselevõtul poleks paha arvestada ka II MS aegseid Wehrmacht'i poolseid ning seniseid Iisraeli vastavasisulisi kogemusi, kes praktiliselt kogu oma kättesaadud trofeerelvastuse ampluaa kasutusele võtsid ja seda ka töös hoidsid. (V.a. küll IL-2 II MS ajal, aga see on omaette teema.)
See viimane minupoolne märkus on kuulub küll hoopis teise teema alla, aga siiski. Nimelt on meil ikka ja alati söögi alla ja söögi peale korrutatud, et enne suvalise tehnika kasutuselevõttu peab meil olemas olema-loodud kõikvõimalikud erinevad remondibaasid, varuosade varud X aastateks, taristud, tööspetsiifilise väljaõppega kaader hoolduseks ja remondiks, jne., jne. Ja kuna kõike seda, kui seda kõike täies mahus ette kujutada, mitte kunagi sellisel pisi-pisi-pisi ja äbarikukesel riigikesel (mida samuti ei väsita 24/7 korrutamast), nagu Eesti, kunagi olema ei saa, siis sellepärast meil mitte midagi ei ole ja kunagi olema ei saagi.
Seega - õppigem tundma ja hakakem ometi ka pruukima neid enam, kui poole sajandi taguseid Wehrmacht'i, aastakümnete pikkust IDF ja praeguseid Ukraina kogemusi erineva sõjatehnika omandamisel, kasutamisel ja töös hoidmisel - ning ärgem pugegem mitteomandamise ja mittekasutamise põhjendamisel demagoogiliste väljamõeldud põhjuste just-kui läbitungimatu müüri taga, nagu seda seni tehtud on.
See on minu seisukoht olnud ja selleks on see ka jäänud. :roll:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Walter2
Liige
Postitusi: 3955
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Walter2 »

Vabandust aga nii Wehrmacht, IDF kui ka Ukraina on saanud vastavaid kogemusi olles ise sõjas (lühemat või pikemat aega) mida ei saa kuidagi hinnata tänapäeva EKV rahuaegses seisus. Ilmselgelt hakataks meil tegema ka kardinaalseilt teistsuguseid otsuseid ning tegusid kui oleksime ise vastavas olukorras a la nuga kõril ja selg vastu seina. Ning Iisraeli siia võrdluseks tuua on IMO tühilask kuna EKV kaitse eelarve ja IDF vastav rahasumma võrdlus ei kannata mingist otsast võrrelda - kui palju meerika riik sinna raha iga-aastaselt annetab ning palju meile tilgub. Selliste finantside olukorras pole mingi ime kui Mooses astus oma rahva eesotsas Punase mere kahte lehte ning osutas vasakule - sinna saagu tankitehas, paremal võiks galjasid toota ning keskele tulgu mittemillestki... hmm.. näiteks tuumauuringute keskus? :mrgreen:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6198
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas kaur3 »

Mis droonid, suurtükivägi, keskmaa ÕT jne? Washington Posti Ukraina sõja eelmängule pühendatud 2. artikkel kirjeldab VF FSB unelemist oma märgades unenägudes-sõjaplaanides, mis rajanesid Ukraina institutsioonide laiaulatuslikus pikaajalises penetratsioonis. Siit ka küsimus, kuidas neile seal tablette jagada?

Artikkel maksumüüri taga, kuid aitab Control+P või Reader view kiire lülitus.
https://www.washingtonpost.com/world/in ... raine-war/

Postimees teinud ka tõlketöö, mis maksumüüri taga.
https://maailm.postimees.ee/7587984/the ... sid-kremli
Kasutaja avatar
lamba-ants
Liige
Postitusi: 427
Liitunud: 25 Juul, 2022 14:48
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas lamba-ants »

kaur3 kirjutas: 19 Aug, 2022 19:46 Artikkel maksumüüri taga, kuid aitab Control+P või Reader view kiire lülitus.
https://www.washingtonpost.com/world/in ... raine-war/
https://web.archive.org/web/20220819132 ... raine-war/
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Fucs »

kaur3 kirjutas: 16 Aug, 2022 18:06 WP põhjalik lugu sellest, kuidas 2021. a oktoobris USA administratsioon läks häiresse, kuidas suur aur läks liitlaste, ukrainlaste, venelaste veenmisele ja miks analüütikute jaoks arusaamatul kombel VF alustas sõda veidral ettevalmistamata viisil.
https://www.washingtonpost.com/national ... top-table-
kaur3 kirjutas: 19 Aug, 2022 19:46 Washington Posti Ukraina sõja eelmängule pühendatud 2. artikkel kirjeldab VF FSB unelemist oma märgades unenägudes-sõjaplaanides, mis rajanesid Ukraina institutsioonide laiaulatuslikus pikaajalises penetratsioonis.
https://www.washingtonpost.com/world/in ... raine-war/
https://maailm.postimees.ee/7587984/the ... sid-kremli
Pääsesin arvuti taha korraks ja saan vähe pikemalt kommenteerida paari asja.
WP kirjutas:Novembris, kui Burns Putiniga vestles, kohtus USA välisminister Anthony Blinken Zelenskyga ja andis talle ülevaate Venemaa plaanidest. Ukraina president võttis seda tõsiselt. Kuid edasi minnes, vastates ajakirjanike küsimustele Venemaa plaanide kohta Ukrainat rünnata, püüdis Zelenski elevust pigem vaigistada. Hiljem süüdistatakse teda ohu alahindamises ja ta ise ütleb, et ei tahtnud paanikat õhutada.
https://meduza.io/feature/2022/08/17/ss ... u-pomeshat
Arestovitš on korduvalt (ka enne WP artikleid) rääkinud, et see oli samuti juba oktoobris 2021 (kusagil käis läbi ka kuupäev 15.oktoober), kui sai Arestovitšile ja osadele teistele UKR ametnikele selgeks, et rünnak tuleb. Arestovitš on ka korduvalt seletanud, miks UKR enne sõda käitus nii, nagu "nad ei usuks USA luureandmeid" ja/või "ei usuks sõja võimalikkusesse", ning miks ei käitunud UKR nii, nagu "läänemaailmas" (ka USA-s) eeldati, et UKR käituma hakkab peale hoiatusi. No seal eeldati UKR käitumismustrite suhtes hiljem muuhulgas ka seda, et UKR valtsus laseb Kiievist jalga, mida ei juhtunud.

7.aprill
Arestovitš rääkis, miks ukrainlasi Venemaa rünnaku eest ette ei hoiatatud

OPU juhi nõuniku sõnul riskis Ukraina väga kiiresti sõja kaotamisega.
Arestovitš ütles, et enne sõja algust oli võimudel raske valik.

Ukrainlasi ei hoiatatud ette sõja algusest Venemaaga, et mitte esile kutsuda paanikat, mis riiki halvaks. Võimudel tuli teha väga raske valik.
Sellest rääkis ISLND TV Youtube'i kanalil Ukraina presidendi kantselei juhi vabakutseline nõunik Oleksiy Arestovich.

"Miks ei võinud seda välja kuulutada Ukrainas, kui teadsime juba kindlalt, et Venemaa ründab? Sest siis algaks massiline põgenike väljaränne. Nad ummistaksid kõik teed. See oleks 8-10-12 miljonit inimest. Kaitsejõudude tegevuse jaoks oleks see täielik halvatus. See oli Venemaa sõjaväe juhtkonna jaoks väga soovitav olukord, et nii oleks juhtunud" ütles OPU juhi nõunik.

Tema sõnul võis Ukraina selles olukorras kaotada "sõja ja kogu vasakkalda".

"Vasakkaldalt oleks Ukrainas kokku 50 silda paremkaldale läinud. Kõik oleks ummistunud, me poleks selle olukorraga kuidagi toime tulnud. Ainus väljapääs sõjaväele oleks olnud purustada oma kodanikke tankidega ja tulistada neid, et sildadest ise üle pääseda,” selgitas ta.

Nagu Arestovich märkis, "me ei venitanud sõja algusega, kui olime ette teadnud ja kindlad, et sõda algab."

"Kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt oleks põgenikke olnud 12-16 miljonit. Ükski logistiline süsteem ei suudaks seda tagasi hoida. See oleks massiivne paanika, massiline korralagedus ja see oleks toimunud riigis, kus sõda veel pole, kus seda pole veel juhtunud, pole välja kuulutatud, pole veel jõutud kehtestada eriolukorda. Hunnik süüdistusi ja spekulatsioone, hunnik poliitilist kisa... Tekiks selline segadus ja kaos, mis ei võimaldaks ei valmistuda ega mobiliseerida ega vägesid üle viia läänest itta," ütles ta.

OPU juhi nõuniku sõnul oli see "väga raske valik halva ja väga halva vahel".

https://www.youtube.com/watch?v=fIli60n9Qvg
https://www.segodnya.ua/strana/podrobno ... 13560.html
Arestovitš selgitas, miks ukrainlasi sõja eest ei hoiatatud, kuigi nad teadsid sellest ette.

Samuti rääkis OP juhi nõunik, kuidas Vene Föderatsioon valis sissetungi kuupäeva.

Pärast sõja puhkemist sai teatavaks, et võimudele oli teada Venemaa Ukrainasse tungimise täpne päev.

Ukraina juhtkond aga ei teavitanud ukrainlasi täiemahulise sõja algusest. Presidendi kantselei juhataja nõunik Aleksei Arestovitš selgitas ISLND TV-le antud intervjuus, miks kodanikele ei öeldud, et sõda algab:

"Miks ei võiks Ukraina rahvale teatada, et Venemaa kindlasti ründab, kui me juba teadsime, et ta ründab? Kuna algaks massiline põgenike lahkumine ja nad ummistaksid kõik teed, siis oleks see 8, 10, 12 miljonit inimest ja sõjavägi kaitsepositsioonide aladele läbi ei läheks. See on teede täielik halvatus. Antud juhul on see väga soovitav olukord Vene sõjaväe juhtkonnale ja selles olukorras oleksime kaotanud ilmselt sõja ja kogu vasakkalda - sest põgenikud läheksid vasakult kaldalt paremale. Kõik oleks ummistunud. Mitte mingil juhul poleks me selle olukorraga hakkama saanud. Ainus väljapääs on purustada oma kodanikud tankidega, tulistada neid, et sildadest läbi saada ... Ja nüüd on küsimus - millise otsuse me oleksime pidanud vastu võtma? Kas vaikida või riigist halvatuna lahkuda või ilmselt loovutada vasak kallas... kõik need stsenaariumid, mida ma isiklikult teiste spetsialistidega kaalusin, me ei kuulutanud sõda välja, kui teatasime, et sõda algab,» kommenteeris Arestovich.

Lisaks mainiti enne Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu meedias mitmeid võimaliku sissetungi kuupäevi. Arestovitš selgitas, kuidas Vene Föderatsioon valis rünnaku kuupäevad:

"Invasiooni esimese päeva lõpus esitati ultimaatum. Enne invasiooni nad mingeid nõudmisi ei esitanud. Nad hakkasid seda operatsiooni planeerima 2020. aasta detsembris. See oli juba siis otsustatud. Nad määrasid aja 18. jaanuarile. Aga vahele tulid õigeusklike uusaasta pühad ja otsustati edasi lükata. Siis tundus, et 12. või 16. veebruar oleks parem, aga hiinlased ütlesid, et "meil on olümpia, ära sekku." Siis nad panid... oli variant. 21, 22, 23 ja veel 24. veebruari hommikul. 14 tundi pärast starti oli ultimaatum, anna alla jne. Meie president vastas: "Vene laev läheb .." kommenteeris Arestovich.
https://tsn.ua/ru/ato/arestovich-obyasn ... 31115.html
Siis vahepeal (Feigin Liveś või kusagil mujal, ei ole aega praegu otsida) rääkis Arestovitš ka sellest, kuidas nad üritasid vägesid mobiliseerida olukorras, kus oktoobis 2021 oli selge, et VF rünnak tuleb ja kuni 24 veebruarini rünnakukuupäeva pidevalt edasi nihutati.

Neil olid seal tõsised probleemid, kuidas seda õigel ajal teha, sest ei saa poolt riiki tööealisi mehi mobiliseerida ja neid siis relvis ja valmiduses hoida nii pikalt. Töökohtadelt oleks tohutu hulk inimesi ära võetud keda oleks siis pidanud ka kogu selle "valmisoleku" aja toitma, majutama, rakkes hoidma, varustama jne. Kogu UKR majandus oleks Arestovitši hinnangul suht lühikese ajaga kokku kukkunud juba enne sõda, sest see vegeteeris niigi piiripeal. Lisaks ei saanud inimesi kohe 2021 lõpus hakata evakueerima, sest poole riigi majandus (tulude pool) oleks seisma jäänud samal ajal, kui selle rahvamassi haldamine (kulude pool) oleks hüppeliselt kasvanud ja vajanud tohutuid lisakulutusi. Ja seda olukorras kus polnud veel selge millal täpselt VF siis ründab ja sõda alustab. Nagu tagantjärgi tarkusena näha, siis langetati oktoobris-novembris 2021 õige otsus. Samal ajal oldi kogu aeg valmiduses õigel ajal mobilisatsiooni läbiviimiseks. Lisaks võeti ette muid tegevusi juba 2021 sügisest alates, mis ei nõudnud tohutu rahvamassi mobiliseerimist ega evakueerimist. Näiteks lennuvägi ja õhutõrje (ja paljud moonalaod, koondumiskohad ja logistika) paigutati salaja ümber nii, et lõpuks kui sõda algas ei suutnudki VF Ukraina relvajõude (sh õhutõrjet ja õhujõude) kohe esimestel päevadel tasalülitada...

10.august (see pikem Gordoni video, mida ma siin olen juba korduvalt viidanud) ja 11.august selle kohta artikkel.
Arestovich: Uskusin, et Ukraina läänepiirkonnad peavad vastu. Ja selles, et oleme presidendi kantseleiga hukule määratud, ei kahelnud ma hetkekski. Andsin oma ennustustes Kiievile maksimaalselt kaks nädalat tänavavõitluseid.

Ukraina presidendi kantselei (OPU) juhi nõunik Oleksiy Arestovitš ütles intervjuus veebiväljaande "GORDON" asutajale Dmitri Gordonile, et ta ei uskunud, et Kiiev pärast VF täiemahulist sissetungi Ukrainasse, ellu jääb.

Arestovitš ütles, et kui ta esimesel sõjapäeval sõjateemalisele briifingule läks, oli ta kindel, et ta lastakse 12 tunni jooksul maha.

Gordon küsis OPU juhi nõunikult, kas ta sai aru, et 12 tunni jooksul on Ukrainaga kõik läbi?

"Ukraina kohta ma ei tea. Uskusin, et lääneregioonid hakkavad ja peavad vastu, et me päästame kolmandiku Ukrainast, et seal tekib mingi vastupanu – see sõltub läänest" ütles Arestovich.

Ta lisas, et uskus enne lõppu Kiievis "umbes kaks nädalat tänavavõitlust".

"Aga siis ma arvasin, et Kiiev võetakse ära. Liiga suur jõudude vahekord ei olnud meie kasuks. Absoluutselt mitte meie kasuks. Noh, ma võin öelda, et vahekord vastasega oli kuskil 1 : kuni 20-le. Seetõttu oli see tehniliselt võimatu, sõjalisest vaatenurgast. Kui nad oleksid käitunud õigesti ... aga nad osutusid idiootideks, jumal tänatud. Nad on idioodid ja meie oleme suurepärased." rõhutas OPU juhi nõunik.

Arestovitši sõnul teadis ta seda, et venelased ründavad, juba 2021. aasta oktoobris ja okupantide vahetu pealetungi eel - "umbes kolm päeva enne seda juba kindlasti".

https://www.youtube.com/watch?v=dtAbQYffGhg
https://gordonua.com/news/war/arestovic ... 21133.html
"Nad pidid valmis olema juba detsembris": Arestovitš ütles, et teadis Venemaa sissetungist juba sügisel 2021

Vene väed pidid olema valmis rünnakuks Ukraina vastu 2021. aasta detsembri lõpus, kuid neil polnud aega.

Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Aleksei Arestovitš tunnistas, et teadis 2021. aasta oktoobri lõpu seisuga 100%, et Venemaa korraldab Ukrainasse täiemahulise sissetungi.

Arestovitš rääkis sellest intervjuus ajakirjanik Dmitri Gordonile.

"Oktoobri lõpp. Teadsin 100%, et nad ründavad. Esimene valmisoleku kuupäev oli juba teada. See oli 26. detsember. Nad pidid olema katoliiklikeks jõuludeks valmis. Aga neil polnud venelaste hooletuse tõttu siis ikkagi aega. Teine kuupäev oli 12. jaanuar. Jälle ei õnnestunud,” ütles OP juhi nõunik.

Ta lisas, et Vene Föderatsiooni rünnakuvalmiduse järgmine kuupäev oli 16. veebruar ja siis oli vaenlase armeel kaks plaani.

"Nad andsid oma vägedele veel terve kuu aega valmistuda, otsustasid oma vägesid tugevdada. Siis hakkasid nad intensiivselt Vene kaardiväge (Rosgvardija) paigutama. Enne seda neil seda polnud tehtud. Neil oli kaks plaani. Esimene: nad arvasid, et sõjavägi läheb sisse, kuu või natuke vähem aja pärast toimuks Ukraina relvajõudude purustamine. Ja siis saabuks vene kaardivägi. Tõid Rosgvardija siia ja panid piirile. 16-ndaks ei jõudnud. Aga siis hiinlased keelasid selle. 12. veebruaril algasid olümpiamängud. Hiinlased ütlesid, et ei, ärge rikkuge olümpiamänge, jah," rääkis Arestovich.

Ta jätkas, et 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude lõppkuupäev oli 20. veebruar, mistõttu plaanisid Vene väed rünnata Ukrainat 22. veebruaril.

"Aga 23. veebruaril justkui (Venemaa isamaa kaitsja päev – toim.) nad tähistasid seda ja ründasid hoopis 24. hommikul," rääkis presidendi kantselei juhi nõunik.

Ta lisas, et seda, et Vene Föderatsioon ründab 24. veebruaril kell viis, teadis ta "kolm päeva kindlalt" ette.
https://www.unian.net/war/arestovich-za ... 36979.html
jne

Selles pikas Gordoniga vestluses ta muuhulgas lisas, et UKR enda luure oli juba samuti jõudnud UKR valitsust hoiatada vahetult enne seda, kui saabusid (tehti Ukrainale teatavks) USA luureandmed, mis saabumise hetkel kinnitasid juba UKR luure andmeid ja hinnanguid.

*

Uhh. Nüüd on mul pikemaks ajaks tähemärkide limiit otsas 8) :D
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6198
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas kaur3 »

Fucs, tubli töö!

Kogu selle teadmise juures, et USA hoiatas Ukrainat (mis ei kuulu NATO-sse) pea 5 kuud (150 päeva vist) varem sõjast, tekitavad minus segadust Kaja Kallase NATO tippkohtumise eelses sõnumis kasutatud ajamääratlused lühike, kohe jne.
Kallas FT-le: NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt Eesti riik häviks

Kallas tahab, et igasse Balti riiki tuleks vähemalt 20 000 – 25 000 NATO sõdurit. See siiski ei tähenda, et kõik välismaa sõdurid peaksid alaliselt Eestis asuma.

Berliin on teinud ettepaneku, et enamik sõduritest asuks Saksamaal ja suudaksid lühikese etteteatamise korral liikuda Baltimaadesse.

Kallase sõnul on kõige tähtsam, et Eesti suudaks end kohe kaitsta. "Peaasi, et need plaanid annaksid tulemuse, nii et suudaksime end kaitsta juba esimesest päevast peale," märkis Kallas.
See matemaatika Ukraina sõja eelloo näitel, kus 150 päevale lisanduks 180 ajab minu juhtme kokku ja paneb küsima, mis esimesed 150 päeva tehti.
Peaminister ütles kolmapäeval ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks.
https://www.err.ee/1608638080/kallas-ft ... iik-haviks

Nüüd oleks küll vaja Koorti ja Oidsalu seletust lihtsurelikule.
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Drax »

kaur3 kirjutas: 24 Aug, 2022 18:34 https://www.err.ee/1608638080/kallas-ft ... iik-haviks
Nüüd oleks küll vaja Koorti ja Oidsalu seletust lihtsurelikule.
Paljude selliste ennustuste puhul on tõenäoliselt võetud aluseks erinevad eeldused. "180 päeva" näite puhul pakuksin, et silmas on peetud stsenaariumi, kus Venemaa ründab ootamatult, Eesti kaitse laguneb päevade ja nädalatega ja Venemaa saavutab kiirelt kontrolli kogu territooriumi üle, mõned vastupanukolded, partisanitegevus ja soosaarel sissijad välja arvata. Sellisel juhul on arvatud, et NATO'l läheb aega 180 päeva, et endapoolne plaan käiku lasta ja Vene väed kas hävitada või tagasi piiri taha suruda.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3484
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Chupacabra »

https://www.washingtonpost.com/national ... e-main-t-2

Kirjutab, kuidas ukrainlased sõdivad. Väikeste üksustega hit&run.
VMO
Liige
Postitusi: 236
Liitunud: 30 Sept, 2016 10:49
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas VMO »

Aleksei Arestovitši intervjuu Läti kaitseministeeriumi parlamentaarsele sekretärile Baiba Blodniecele, kuidas ära hoida Venemaa sissetungi Lätisse, aga ka sellest, mida peab teadma ja tegema agressori sissetungi korral. Ilmselgelt kehtib ka meie kohta.

Arestovitši kanalil - https://youtu.be/bWHpjzZoOmA

või
Baiba Blodniece kanalil - https://youtu.be/OznvioVn8zc

➤ 00:00 23. august 1939 Läti okupeeriti Venemaa poolt. Ukraina õppetundidest Lätile, et vältida okupatsiooni kordumist;
➤ 02:05 Põhiprintsiip “Sõda tuleb kindlasti” vajab kõikidel vene naabritel juba traditsioonina edasikandmist, et tulla toime „vene ilma“ mõjudega;
➤ 07:15 Näiteid põhimõtte "Kindlasti tuleb sõda" edukast rakendamisest – Falklandi sõja eel tahtis briti kaitseminister relvastusest maha võtta ainukese lennukikandja;
➤ 08:30 Venemaa loob oma naabrite seas arvamust “väikeriigist” võrreldes suurriigiga. Müüdi kummutamine Ukraina Tšernihivi ja Sumõ piirkondade näitel. Sumõs õnnestus territoriaalkaitsel lüüa vene tankiarmeed tänu looduslike tõkete (jõed, ojad) heale kasutamisele;
➤ 10:00 Suurt armeed peab oskama juhtida: rumalus kasutada väikesel alal vene vägede suurt massi. Oluline on hävitada Vene Föderatsiooni armee tagala ja blokeerida side, sellega ei saa võita vene vägesid kuid saab lihtsalt võita aega liitlastele;
➤ 13:00 "Šokk ja aukartust": Vene armee sõjapidamise põhimõte pole muutunud alates 1918. aastast. 3 komponenti Vene Föderatsiooni agressiooni edukaks tõrjumiseks – partisanid ja SOF ühenduste lõhkumiseks, mehhaniseeritud väed aktiivseks kaitseks ja üksused dessantide kiireks tõrjumiseks. Sissetungijate põhivõitlus tuleb lennuväljade, raudteeliinide ja sadamate pärast;
➤ 18:50 Saboteerijad ja kaastöötajad – kuidas tuvastada ja takistada nende juurdepääsu tõelisele teabele?
➤ 21:20 Tuvastada potentsiaalsed koostööpartnerid: jälgida initsiatiivi ja aktiivsust 5 strateegilises otsustusvaldkonnas – operatiivne planeerimine, relvastuse hanked, luure, vastuluure ja küberjulgeolek;
➤ 23:30 Politsei eriväljaõpe võitluseks potentsiaalsete diversantidega, nende varaseks tuvastamiseks;
➤ 31:25 Võimaliku venemaa agressiooniga on Läti jaoks oluline esimesed 3 päeva vastu pidada. Läti venemaa poolt vallutamise idee on minevik;
➤ 32:45 Venemaaga piirnevates valdavalt venekeelse elanikkonnaga linnades tuleb hariduse kaudu märkamatult töötada selle elanikkonna maailmapildiga;
➤ 35:38 Valgevene väljavaadetest: armee ei sõdi ja riiki saab vabastada venemaa sotsiaalpoliitilise kriisi algusega;
➤ 37:10 Ukraina hävitas vene armee lahinguvõime järgmiseks 5-10 aastaks Balti riikide agressiooni läbiviimiseks. Kohalike venelastega tuleb teha koostööd tuleviku jaoks, ennetades nende kollaboratsionismi kultuuriliste ja ideoloogiliste organisatsioonide kaudu;
➤ 39:45 Talvel on võimalik järjekordne pagulaslaine Ukrainast;
➤ 40:45 Väljavaated sõjaks Ukrainas talvel;
➤ 42:30 Venemaa püüab kõigi vahenditega sõda peatada: lüüasaamine Ukrainas on vältimatu, positsioonisõda võimatu;
➤ 44:00 Vene armee kaotused: Ukrainas on kaasatud 10 väliarmeed ning füüsiliselt hävitatakse 3 kombineeritud relva- ja 2 õhuarmeed;
➤ 45:35 Väike NATO: ettepanek luua Läti naabritega leping põhimõttel "rünnata ühte, rünnata kõiki";
➤ 48:06 Milline märkimisväärne abi Lätist võib olla Ukrainale sõjas agressori vastu? Vajalikud on sidevahendid, vaatlusseadmed ja droonid.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19037
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ruger »

Lõpus ütleb Arestovitš, et 2-3 korda tuli sõja algfaasis neile vajalik kriitiline info just Baltikumist-täpsustamata kes.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Et me UKR sõda üle ei dramatiseeriks, siis mõne aasta tagused kogemused "võitluses" keskpolügooni alal, kui "vastasel" oli kasutada Õhuväe Robinson kopter termokaameraga. Ma kahjuks ei oska kommenteerida antud kaamera headust, aga midagi kõrva taha pandi. Lisaks on samas maha peetud üks madin, kus "vastane" omas Threodi drooni (samuti termoga).

1. kui maapind ja mets on soe, siis raskendab see avastamist. Pimedas lendas nt Robinson paar korda üle hõredas männinoorendikus oleva laagri, kus mehed peitusid magamiskottide ja lebomattide alla - ei avastanud. Samas varustuse sebimine mööda teed leiti kohe üles (nii inimesed kui autod). Hommikul rünnaku lähtalale liikudes (oli juba valge) senikaua, kui tegutsesime reeglite kohaselt (kopteri mürinat kuuldes varjuti puude alla) meid ei avastatud. Avastati siis, kui aeg hakkas pigistama ja aja säästmiseks pidime hakkama kopterit eirama (teelt leiti malelaud kohe üles).

2. suhteliselt soojal septembriööl, kus lihtsalt väsimusest tõmbasime magaga kuhu juhtus (enamasti noorendiku puude alla) pirises Threodi droon pool ööd meil peakohal, laagrit avastamata. Päris sürr kogemus, olin täitsa veendunud, et meid on avastatud, aga väsimus oli väääga suur. Hommikul selgus, et ei avastatud. Ja reeglite järgi liikudes suutsime objektile ka ära minna. Ei tatsanud paraadkorras mööda teed, vaid teeäärses metsas.

3. selleks, et midagi leida, peab droon laskuma madalale. Mootoripirinat on kindlalt kuulda ja arvan, et kui 20 m kõrgusel hõljuva aparaadi pihta MG3 lint tühjendada, siis pihta ta saab.

Ses mõttes UKR sõjas seni midagi uut pole. Kõik see oli teada varem - kõige tõhusam õpik on "Sõduriõpik" ja seal kirjutatu piinlik järgimine. Ja drooniohus varuge rohkem aega - pidevalt puude all kükitamine viib liikumiskiiruse 0,5-1 km peale tunnis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Semrush [Bot] ja 2 külalist