Soomusvesti valimine

[TTA]

Killukaitset väljendatakse keeles "x grammise kaaluga kild, kiirusega y m/sek, risti vestiga.
Näiteks väga mugava, kuid õhukesevõitu BW killuvesti puhul mäletan end lugenud olevat arvusid kild kaaluga kuni 1 grammi kiirusega 700 m/sek. Ehk see killu suurus on päris pisike, vanasti kaalus 1 kopikane münt 1 gramm. Ma ise arvan, et plahvatuse läheduses lendavad killud kindlalt üleheliga.

Ka 700m/s on ülehelikiirusega. Tõsi, laialt levinud, kuigi vananenud ameerika päritolu 155mm kildmürsu M107 kildude algkiirused on vahemikus ~900-1200m/s. Kuid mürsukillud on väga eba-aerodünaamilise kujuga ja kaotavad oma algkiirust väga kiiresti. 20m kaugusel plahvatusest ongi reaalne juba 700m/s. Miinidel on algkiirused reeglina väiksemad.

[vaad]

Selles pole kahtlustki, et kuuliplaadid kaitsevad oluliselt suuremate lendkehade eest, kui pehme vest. Kuuliplaadid killuvesti peal (või sees) aitavad kaitsta neid keha piirkondi, kuhu killu/kuuli saamine on üsna kindel surm. Kui rahakott ja füüsis võimaldavad, on kuuliplaatide kandmine lisaks killuvestile kindlasti hea idee. Kahjuks jätavad kuuliplaadid ülejäänud keha täielikult kaitseta, mis on ka nende peamine probleem ja miks neist üksi on vähe kasu. Ka väga väikese killu saamine katmata alasse võib lõppeda surmaga ja lahinguväljal lendab peenet kildu ikka väga palju ringi. Korralikud killuvestid (NIJ 3A ja STANAG 2920 sertifikaatidega) on väga kerged, kuid kaitsevad seejuures üsna suure hulga lahinguväljal ringi lendava peene pasa eest ning katavad enamuse kandja rindkerest, piirates seejuures liikumisvabadust üsna minimaalselt, mistõttu peakski nad olema esimene asi, mida hankida. Kuuliplaadid on lisa soomus kriitilisematele keha piirkondadele.

Ükski killu- ega kuulivest ei tee sind võitmatuks ei kaudtule ega kuulirahe suhtes. Suured STV killud rebivad ka soomukitest ennast läbi. Ühegi taseme kuuli- ega killuvest ei kaitse täielikult MP või STV kildude eest, kuna kildude hulk on väga suur ja nende mass ja kiirused väga erinevad. Kui üldse kaitsest rääkida, siis sellest, millise osa kildude vastu ja millisel pindalal vest kasutajat kaitseb. Killu- ja kuulivest on nagu auto turvavöö.

Kõrvalmärkusena aitavad killuvestid nt droonigranaatide vastu väga palju, kuna sealt tulevad killud on pigem ikka pisikesed.

[vaad]

Ukraina näitel on VF kaudtuli sisuliselt 24/7 esinev nähtus, mistõttu peaks mingi kaitse alati seljas olema, ka magades (kui just killuvarjega kaevikus või punkris ei maga). Pehmet killuvesti on palju mugavam 24/7 kanda. Kui soomus seljas pole, siis pole temast mingit tolku. Kõrge kaitseklassiga plaadid on väga head asjad, aga kui need koormavad liigselt keha ning neid pidevalt seljas kanda pole praktiline, kaotavad nad kõik oma eelised. Üks-kaks päeva järjest sedasi põrgata, et õhtul on võimalus laagris ballistika maha visata ja võrdlemisi mugavates oludes öö veeta on üks asi, aga proovi sa nädalaid järjest raske vest seljas elada, läheb väga kiiresti väga ebamugavaks. Pehme vest plaadikandja all annab võimaluse vajadusel plaadikandja maha heita, säilitades seejuures alati esmase killukaitse.

Lahinguväljal lendab lisaks lõhkekeha kildudele ka muud kraami ringi. Plahvatused loobivad laiali kruusa, kive, puidu fragmente, sõidukite metalli tükke, klaasikilde, traadijuppe, asfaldi tükke jms sitta. Nimetatud kraami vastu aitab killuvest väga palju. Katmata rindkeresse mõne sellise junni saamine on aga väga halb kogemus.

[Chupacabra]

Kõik selge ja loogiline aga miks ukrainlased ei kanna pehmeid veste? Puudust ei pidavat enam olema, kohati kasutatakse autode lisasoomusena.

[vaad]

Miks sa arvad, et ei kanna? UKR kaitsevägi on väga suur, meedias levivate videote ja piltide põhjal järeldusi teha on ennatlik, kuna valim on väga väike ja pilte ja videoid teevad peamiselt üksused, mis ei osale aktiivselt lahingutes. Isiklikult olen piltidel näinud näiteks rohkem pehmeid kuuliveste, kui ainult plaadikandjaid. Aga jällegi, confirmation bias. Lisaks peab arvestama, et UKR kaitsevägi koosneb tänasel päeval suures osas ikkagi nõukogude liidu doktriini alusel väljaõppe saanud võitlejatest, kes on tihti väga kaua reservis olnud ja mingit lisaväljaõpet pole selle aja jooksul saanud. UKR sõdurid teevad vigu ja maksavad nende eest oma elude hinnaga.

Enamus sõdureid tegelikult ei jaga eriti palju sellest, mis varustus neil parasjagu seljas on. Kantakse seda, mida väljastatakse, või seda, mis lahe välja näeb. See kehtib kõigi riikide relvajõudude kohta. Plaadikandjad näevad väga lahedad välja, üsna odavalt saab ennast Ameerika eriväe operaatorina tunda. Sõduri FM levib kõigil sagedustel ja enamasti kajastab see ebateadust. Üsna suur hulk Ameerika sõdureid kaotas teises maailmasõjas näiteks oma elu seetõttu, et kiivri rihmasid kanti lahtisena, kuna kardeti, et vastasel juhul rebib plahvatus koos kiivriga ka otsast pea. Tegemist on ilmselge müüdiga, aga sajad tuhanded sõdurid seda uskusid. Selle põhjal oleks väga vale teha järeldust, et kiivririhmad on otstarbetud.

Võib ka küsida, et miks EKV õppustel nii sageli posti julgestused sitasti tehtud on? Miks sõdurid patrulli üle lasevad? Miks JÜ viie punkti käsku ei anna? Miks sõdurid kaitseprille ei kanna? Miks kasutatakse selle asemel suvalisi päikseprille? Miks tule ja liikumisega alati vahed kokku joostakse? Neid ei tehta mitte seetõttu, et üle lastud tegevus oleks otstarbetu, sõdurid on lihtsalt laisad ja teadmatud.

Autode lisasoomusena vestide kasutamine on anekdootlik näide, mis ilmselt ei vaja sügavamat lahkamist. Venelased topivad näiteks oma saradele igasugu lollust külge, see veel ei tähenda, et neist praktikas kasu oleks või sellisest käitumisest mingeid järeldusi teha tasuks.

[TTA]

Lisan siinkohal, et vaad'il on tuline õigus. Tahtsin varasemalt lihtsalt välja tuua, et killuvest, oma nimest hoolimata, ei kaitse KÕIGI kildude vastu. Kõige parema kättesaadava ja odava kaitse tagab siiski labidas.

[Madis22]

Miski ei kaitse kõige vastu. Ka labidaga kaevatud auk mitte. Killuvest täidab analoogilist rolli nagu telkmantel - iga mees suudaks ka kuuseokstest endale pädeva varjualuse meisterdada, aga telkmantliga saab piisavalt hea tulemuse kiiremini. Mitte nii hea kui maja või küttega telk, aga piisavalt hea. Seni kuni sa labidaga auku kaevad, on sul ka mingit kaitset vaja, seda kaitset pakub killuvest. Päris hea lugemine killuvestide ajaloost ja sellest kui suur mõju neil on olnud on näiteks Osprey: Flack Jackets.

[Leo]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... rda-rohkem

Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lust ütleb 26.12. intervjuus, et:

Ukraina kolleegid tegid mõne nädala eest Lustile ülevaate tervishoiu seisust keset sõda.

„Nad konkreetseid arve ei öelnud, kuid rääkisid proportsioonidest,“ ütleb Lusti.

81% sõjameestest on haavatud. Hukkunuid on 19%.

Selline 4 : 1 vigastuste ja hukkunute jaotus on Lusti sõnul tavapärane, olgu tegemist liiklusõnnetustega või Afganistani sõjaga.

Vigastuste statistika puudutab kogu Ukraina tervishoidu. Nii sõdureid kui tsiviilelanikke. Need jaotusid novembris umbes pooleks: 46,2% on lahingvigastused, 3,4% tavapärased traumad ja 50,4% on haigused.

Enamasti saavad viga jäsemed. Rohkem kui pooltel juhtudel on vigastatud piirkonnaks jalad ja käed.

Statistikat saab aga mitmeti lugeda. Näiteks, kui Ukraina vigastuste jaotust tehtaks Eestis, loetaks lahingvigastusteks 3/4. Lusti kommenteerib, et ukrainlased arvestavad ka pommide lööklainest saadud peapõrutused haigusteks.

Sõda on läinud suvega võrreldes intensiivsemaks. Seda näitab lahingvigastuste suur kasv. Juunis oli neid 34 protsenti, novembris, nagu öeldud, 46,2 protsenti. Samas on lahingutega mitteseotud traumad kukkunud 20% pealt juunis 3,4% peale novembris. Ent Lusti sõnul pole sellelaadseid traumasid, kus näiteks näpp jääb ukse vahele, mitte vähemaks jäänud, vaid suures osas on just lahingvigastusi juurde tulnud.

Võrreldes suvega on vähenenud kergete ja keskmiste vigastuste osakaal. Raskeid vigastusi on aga juurde tulnud rohkem kui kaks korda.

Ent kurb tõsiasi, mis on sama nii suvel kui talvel: kõige rohkem teevad kahju mürsud. „See on kahurisõda,“ sõnab Lusti. 91% haavatutest on saanud pihta šrapnelliga. Kuulihaavade või miinide kahjud on sellega võrreldes tühised. Vastavalt siis 5 ja 4 protsenti.

[Drax]

81% sõjameestest on haavatud. Hukkunuid on 19%.
Vigastuste statistika puudutab kogu Ukraina tervishoidu. Nii sõdureid kui tsiviilelanikke. Need jaotusid novembris umbes pooleks: 46,2% on lahingvigastused, 3,4% tavapärased traumad ja 50,4% on haigused.
„See on kahurisõda,“ sõnab Lusti. 91% haavatutest on saanud pihta šrapnelliga. Kuulihaavade või miinide kahjud on sellega võrreldes tühised. Vastavalt siis 5 ja 4 protsenti.

Panen nüüd väga puusalt ja parandage julgelt, aga kui 46,2% on lahingvigastused ja 91% on killuhaavad ja hukkub nii 20%, siis on Ukrainas killuga pihta saades ellujäämisšanss 50/50?

Et kui:
Haavata saab 100 meest
Lahingus 46 meest
Nendest 41 killuhaavaga
Kõigist haavatutest sureb 20
Mõni üksik neist läbi kuuli või miini

[Leo]

81% sõjameestest on haavatud. Hukkunuid on 19%.
Vigastuste statistika puudutab kogu Ukraina tervishoidu. Nii sõdureid kui tsiviilelanikke. Need jaotusid novembris umbes pooleks: 46,2% on lahingvigastused, 3,4% tavapärased traumad ja 50,4% on haigused.
„See on kahurisõda,“ sõnab Lusti. 91% haavatutest on saanud pihta šrapnelliga. Kuulihaavade või miinide kahjud on sellega võrreldes tühised. Vastavalt siis 5 ja 4 protsenti.

Haavata saab 100 meest
Lahingus 46 meest
Nendest 41 killuhaavaga
Kõigist haavatutest sureb 20
Mõni üksik neist läbi kuuli või miini

See infobitike on artiklis natuke liiga keeruliselt esitatud. Minu arvates on numbrite mõte selles, et:
Kõikidest registreeritud haigustest ja vigastustest on:
46,2% lahingutegevusest;
3,4% muud traumad;
50,4% haigused, mis ei ole lahingutegevusega seotud.

Kui lahingus on pihta saanud 100 inimest, siis:
91% sai pihta killuga;
5% sai pihta kuuliga;
4% astus miini otsa.
Nendest 100 pihta saanust 81 on haavatud ja ravitakse terveks, 19% maetakse maha.

[Drax]

Jääb veidi segaseks jah, loodetavasti puudutab see 1:4 vahekorda lahingvigastusi, nagu tõlgendasid sina. Grippi jäänud sõdurit oleks eesti keeles raske nimetada "haavatuks", aga keeruline oleks pidada lööklainest põrutuse saanut "haigeks", nii et vabalt võib olla ka keeleline/kultuuriline barjäär siin vahel.

[Kapten Trumm]

Surnute ja haavatute suhe 1:4 viitab pigem sellele, et ukrainlastel on distsipliiniga raskusi, isiklikke kaitsevahendeid ei kanta korralikult (mis toimub CNN kaamera ees, pole reaalsus). Näiteks Gruusia sõjas 2008, kus grusiinidel oli päris korralik kehasoomus ja kiivrimajandus, oli see suhe peaaegu 1:6.

1:3 ja vähem on iseloomulik WWII tüüpi üritustele. A-stanis oli USA-l see suhe 1:8,5, suurema actioni aastatel isegi 10 kandis.

Ja nüüd tähelepanuks killuvesti propageerijatele: killuvesti ja mittekilluvesti sõdades selles suhtes suurt vahet ei olegi. Küll aga on kuulivestide massilise kasutamisega hakanud KIA/WIA suhe massiivselt paranema.

[Kapten Trumm]

Kuna siin läheb liigseks killuvesti eufooriaks, siis panen siia noppeid USA kaotustest suuremates sõdades. Siin ilmselt pole vaja seletada, millal mingid vestid laiemasse kasutusse jõudsid. Välja on toodud tapetute/haavatute suhe (KIA/WIA)

II maailmasõda 1:1,7
Korea sõda 1:2,8
Vietnami sõda 1:2,6
Lahesõda 1:1,2
OIF (Iraak 2002 ja edasi) 1:7,2
Afganistan 1:8,5

Seejuures märgin, et A-stanis suurema actioni aastatel tõusis see suhe ka üle 10.

USA MEDEVAC on kindlasti parim maailmas ja on kogu aeg olnud.
Mina ei näe siin muud seost, et kui Lahesõda sõditi veel killuvestides, siis OIF ja Afganistan olid juba valdavalt kuulivestid. Kevlarkiivrid USA-s olid juba Lahesõjas, kuid polnud Vietnamis.

Lahesõja natuke anomaalne suhe viitab ehk sellele, et seal andsid tooni lahingumasinate tabamused, kus hävis kogu meeskond, samuti oli Lahesõja kaotuste arv üldiselt väike, kus üksikjuhtumid muudavad pilti (nt üks Scudi tabamus USA baasi).

Lihtsalt siin pole midagi väga vaielda, killuvest kaotuste struktuuris pole erilist muudatust kaasa toonud, kuid selle näivad olevat toonud "rasked" kuulivestid (kas siin on mängus parem killukindlus võrreldes kergete killuvestidega, ei oska öelda).

Lihtsalt võrdluseks: Gruusia sõjas 2008, kus grusiinidel olid korralikud kaitsevahendid, oli see suhe 1:5,6 ehk küllalt lähedal USA omadele.

Andmete allikas: https://stats.areppim.com/stats/stats_a ... ounded.htm

[Drax]

Lihtsalt võrdluseks: Gruusia sõjas 2008, kus grusiinidel olid korralikud kaitsevahendid, oli see suhe 1:5,6 ehk küllalt lähedal USA omadele.

Numbrid on ägedad, kui sa need vaid enda jaoks sobivasse konteksti paned, aga mitu aastat pidasid grusiinid positsioonilahinguid venelaste massiivse suurtükitule all? Või kuud? Nädalat? Päeva? Kas selles statistikas võiks rolli mängida ka TCCC areng, näiteks viimase paarikümne aasta jooksul?

[vaad]

Trumm, nüüd sa paned ikka eriti karmilt puusse. Korrelatsioon ei tähenda põhjuslikku seost, see on üks statistika algtõdesid. KIA-WIA suhte juures mängivad rolli väga paljud faktorid. Kuuli-killuvesti kandmine on selle juures võrdlemisi väikese tähtsusega. Siit mingeid järeldusi tõmmata on äärmiselt naiivne. Palun mitte väänata statistikat niivõrd jämedal viisil, teed isegi kogenud demagoogikutele sedasi silmad ette.