Väliraudtee
Re: Väliraudtee
akf Castellumi pakutud asukoht võib sobida küll. Ka võib irdtee olla lahenduseks- nimelt ehitati 50-datel kui metsaveotraktoreid ning trosskraanasid veel ei olnud, lankidele omad ajutised kokkuveoteed, ning sellisesse kohta sobiks juppidest kokkukäiv raudtee suurepäraselt. Muidugi ei kasutatud lankidel mingeid vaguneid-vedureid. Kasutusel olid lihtsad rullikud.
Re: Väliraudtee
Sakslaste ehitatud väliraudtee ulatusest.
Juba raudteejaamade asukohti erinevate kaartide põhjal täpsustades jäi silma, et ei ole ühtegi kaarti, kuhu oleks märgitud kogu raudteetrass tervikuna. Ajalooliste kaartide puhul on see arusaadav, sest need kajastasid hetke ja mingid raudteelõigud jäid kaardi koostanud väeosade tegevuspiirkonnast kaugemale või hoopis rinde teisele poolele. Eelpool toodud 27.08.44 seisuga kaardil on nt. Putki - Auvere vaheline tee nähtav vaid osaliselt. Tänapäevaste kaartide näitena, M.Helme „Militaaraudteed Eestis“ lisatud kaardil on samuti küsitavusi Putki ja Auvere piirkonnas, võrreldes eelkõige saksa kaartidega. Autori raamatus olevale põhikaardile lisatud raudteesõlmede kaardinäited on sõjajärgsete vene topokaartide põhjal, mis võib selgitada erinevusi sõjategevuse käigus purustatud või demonteeritud raudteelõikudes.
Lühidalt raudtee ehtamise taustast, lisaks varasemalt siin teemas foorumlaste poolt ja M.Helme raamatus mainitule.
Esimesed plaanid tehti „Ostwall/Panther“ kaitseliini Peipsi - Narva vahelise lõigu varustamiseks mõeldud väliraudtee kohta VG Nord staabis 22.08.1943, koos skeemiga. Narva kaitselõiku planeeriti 2 väliraudtee trassi - Auverest üle Kärekonna 4-5 km kaitseliinist läänes ja Pagari- Kuremäe-Agusalu-Vihtse. Kaarti saab tervikuna vaadata: https://catalog.archives.gov/id/2719427 ... ctPage=134. Need tööd (esimene etapp, järgnevalt planeeriti harusid juurde) said rinde lähenedes pea 99 % valmis, kuna töid juhtinud üksus, Staap Panther oma 27.01.1944 aruandes märgib: Narva lõigus väliraudtee - 78,6 km kokku tehtud + 1,8 km ehitamisel.
Juba raudteejaamade asukohti erinevate kaartide põhjal täpsustades jäi silma, et ei ole ühtegi kaarti, kuhu oleks märgitud kogu raudteetrass tervikuna. Ajalooliste kaartide puhul on see arusaadav, sest need kajastasid hetke ja mingid raudteelõigud jäid kaardi koostanud väeosade tegevuspiirkonnast kaugemale või hoopis rinde teisele poolele. Eelpool toodud 27.08.44 seisuga kaardil on nt. Putki - Auvere vaheline tee nähtav vaid osaliselt. Tänapäevaste kaartide näitena, M.Helme „Militaaraudteed Eestis“ lisatud kaardil on samuti küsitavusi Putki ja Auvere piirkonnas, võrreldes eelkõige saksa kaartidega. Autori raamatus olevale põhikaardile lisatud raudteesõlmede kaardinäited on sõjajärgsete vene topokaartide põhjal, mis võib selgitada erinevusi sõjategevuse käigus purustatud või demonteeritud raudteelõikudes.
Lühidalt raudtee ehtamise taustast, lisaks varasemalt siin teemas foorumlaste poolt ja M.Helme raamatus mainitule.
Esimesed plaanid tehti „Ostwall/Panther“ kaitseliini Peipsi - Narva vahelise lõigu varustamiseks mõeldud väliraudtee kohta VG Nord staabis 22.08.1943, koos skeemiga. Narva kaitselõiku planeeriti 2 väliraudtee trassi - Auverest üle Kärekonna 4-5 km kaitseliinist läänes ja Pagari- Kuremäe-Agusalu-Vihtse. Kaarti saab tervikuna vaadata: https://catalog.archives.gov/id/2719427 ... ctPage=134. Need tööd (esimene etapp, järgnevalt planeeriti harusid juurde) said rinde lähenedes pea 99 % valmis, kuna töid juhtinud üksus, Staap Panther oma 27.01.1944 aruandes märgib: Narva lõigus väliraudtee - 78,6 km kokku tehtud + 1,8 km ehitamisel.
Re: Väliraudtee
Staap Panther, ametliku nimetusega Höh. Pi. Kdr.3 (Höherer Pionier-Kommandeur 3, algselt Oberbaustab 21, ka Staap Geiger, üksuse juhi Gen. Maj Franz Geigeri järgi) oli VG Nord vastutusalas „Ostwall/Panther“ kaitseliini rajamise juhtimiseks 21.08.1943 loodud üksus, lisatud vastav korraldus.
Narva piirkonnas jagati kaitseliin 5 osaks ja tähistati nr. 20-24. Kuna tegemist oli tagalapiirkonnaga, arvestati ehitamisel vajalike tööjõuressurside leidmiseks O.T. (Todt) ja tsiviilelanikkonnaga. Suurem kaart: https://catalog.archives.gov/id/271942763?objectPage=21.
"Panther" liini kindlustustöödega alustamise korralduses (VG Nord 02.09.1943) selgitati Staap Panther loomise vajadust, anti juhtnöörid edasisteks tegevusteks ja VG Nordi alluvatele väeosadele koostööks. Oluliste tegevussuundade hulgas oli ka transpordivajaduste lahendamiseks väliraudtee arendamine.
Narva piirkonnas jagati kaitseliin 5 osaks ja tähistati nr. 20-24. Kuna tegemist oli tagalapiirkonnaga, arvestati ehitamisel vajalike tööjõuressurside leidmiseks O.T. (Todt) ja tsiviilelanikkonnaga. Suurem kaart: https://catalog.archives.gov/id/271942763?objectPage=21.
"Panther" liini kindlustustöödega alustamise korralduses (VG Nord 02.09.1943) selgitati Staap Panther loomise vajadust, anti juhtnöörid edasisteks tegevusteks ja VG Nordi alluvatele väeosadele koostööks. Oluliste tegevussuundade hulgas oli ka transpordivajaduste lahendamiseks väliraudtee arendamine.
Re: Väliraudtee
Sõjategevuse jõudmisel kaitseliinideni liikusid kohapealsed ehitusega tegelevad pioneeriüksused seal tegutseva armee alluvusse, esmalt Narva alal veebruaris 1944 ja viimasena 1944 a. aprillis kui Staap Panther liideti 16. armeega. 1944 a. juunis staabi tegevus lõppes.
Lisatud Staap Pantheri algne juhtimisstruktuur ja kindlustustööde loetelu + seisukord vahetult enne venelaste rünnakut Narva piirkonnas. 20.-22. lõigus oli lõpetatud tööde osakaal tagasihoidlik, tõenäoliselt ressursside puudumise tõttu ja tähelepanu koondumisega Narva linna kaitsmisele.
Kui minna ajaloos kaugemale, siis kogu eelpool kirjeldatud tegevuse käivitas „Ostwall“ kaitseliini ehitamise otsus, mis anti välja 12.08.1943, füüreri käsuna nr. 10. (all, vasakpoolsed 2 dok). Selle käiguga tunnistas Hitler esimest korda, et idasuunaline edasiminek ei ole enam reaalne ja paratamatult tuleb asuda kaitsesse.
Muidugi ei jõutud vähem kui poole aastaga Maginot liini sarnast rajatist valmis saada. Vaid üksikud kaitseliinid hoidsid vastase rünnakuid pikemat aega tagasi ja nende hulgast sai just Narva lõik kõige edukamalt ülesandega hakkama, ilmselt aitasid ka looduslikud tingimused.
Täpsustuseks võib lisada, et Peipsi põhja- ja lõunaküljel algas kaitserajatiste planeerimine veelgi varem, nimelt anti 02.08.1944 vastavasisuline korraldus VG Nordile, koodnimetusega „Peipus-Stellung“ (parempoolsed 2 dok), aga sisuline töö jäi juba 10 päeva hiljem alanud suurema tegevuskava raamidesse.
Lisatud Staap Pantheri algne juhtimisstruktuur ja kindlustustööde loetelu + seisukord vahetult enne venelaste rünnakut Narva piirkonnas. 20.-22. lõigus oli lõpetatud tööde osakaal tagasihoidlik, tõenäoliselt ressursside puudumise tõttu ja tähelepanu koondumisega Narva linna kaitsmisele.
Kui minna ajaloos kaugemale, siis kogu eelpool kirjeldatud tegevuse käivitas „Ostwall“ kaitseliini ehitamise otsus, mis anti välja 12.08.1943, füüreri käsuna nr. 10. (all, vasakpoolsed 2 dok). Selle käiguga tunnistas Hitler esimest korda, et idasuunaline edasiminek ei ole enam reaalne ja paratamatult tuleb asuda kaitsesse.
Muidugi ei jõutud vähem kui poole aastaga Maginot liini sarnast rajatist valmis saada. Vaid üksikud kaitseliinid hoidsid vastase rünnakuid pikemat aega tagasi ja nende hulgast sai just Narva lõik kõige edukamalt ülesandega hakkama, ilmselt aitasid ka looduslikud tingimused.
Täpsustuseks võib lisada, et Peipsi põhja- ja lõunaküljel algas kaitserajatiste planeerimine veelgi varem, nimelt anti 02.08.1944 vastavasisuline korraldus VG Nordile, koodnimetusega „Peipus-Stellung“ (parempoolsed 2 dok), aga sisuline töö jäi juba 10 päeva hiljem alanud suurema tegevuskava raamidesse.
Re: Väliraudtee
Tagasi väliraudtee juurde. Ehitusega alustati 1943.a oktoobris, nädalas paigaldati keskmiselt ca 5-6 km ja sellise tempoga oli 1944 a.jaanuri lõpuks ca 80 km väliraudteed valmis. Näidiseks lisatud tööde edenemise aruanne 1943.a novembris koostatud „Ostwall“ üldiselt plaanilt, kus Narva lõiku tähistati järjekorranumbriga 14.
Varaseima kaardi, kuhu on kantud I etapi raudteed, võib leida Sponheimeri grupi Ia koostatud teedekaardilt seisuga veebruar 1944. Raudteed on kaardile joonistatud käsitsi ja suurt täpsust siin eeldada ei saa. Skeemi vaadates tekib küsimus, miks Ahtme-Raudi vahele ei ole raudteed märgitud. Kahjuks ei ole täpsemad asjaolud teada, aga kuna staap asus sealsamas Jõhvi külje all, siis vaevalt, et tegemist oli info puudumisega. Tõenäoline versioon on, et nimetatud raudteelõik ei olnud veel valmis ja sõjaväe logistikud ei saanud seal transporti planeerida.
Peagi ilmusid I etapi raudteed kaartidele trükitud kujul, ühe esimese näite leiab Sponheimeri grupi sõjapäeviku Ia osakonna 11.02.1944 koostatud väeosade paiknemise kaardilt. Eraldi peab märkima Auvere-Vääska raudteelõiku, mille 1944 a.veebruaris ründavad Vene väed koheselt suures osas hõivasid. Seetõttu lõppes peagi Vääska poolse raudteeharu kajastamine enamusel hilisematel kaartidel ja ka sõjajärgsetel skeemidel puudub antud lõik.
Väike erinevus võrreldes hilisemate kaartidega on veel väliraudtee Vihtse poolne lõpp-punkt, mis liikus edaspidi ca 1 km Vihtse poole.
Maa-ameti põhikaardile kantuna tuleb I etapi väliraudteede pikkuseks ca 81,3 km, arvestamata jaamades olnud haruteid.
Varaseima kaardi, kuhu on kantud I etapi raudteed, võib leida Sponheimeri grupi Ia koostatud teedekaardilt seisuga veebruar 1944. Raudteed on kaardile joonistatud käsitsi ja suurt täpsust siin eeldada ei saa. Skeemi vaadates tekib küsimus, miks Ahtme-Raudi vahele ei ole raudteed märgitud. Kahjuks ei ole täpsemad asjaolud teada, aga kuna staap asus sealsamas Jõhvi külje all, siis vaevalt, et tegemist oli info puudumisega. Tõenäoline versioon on, et nimetatud raudteelõik ei olnud veel valmis ja sõjaväe logistikud ei saanud seal transporti planeerida.
Peagi ilmusid I etapi raudteed kaartidele trükitud kujul, ühe esimese näite leiab Sponheimeri grupi sõjapäeviku Ia osakonna 11.02.1944 koostatud väeosade paiknemise kaardilt. Eraldi peab märkima Auvere-Vääska raudteelõiku, mille 1944 a.veebruaris ründavad Vene väed koheselt suures osas hõivasid. Seetõttu lõppes peagi Vääska poolse raudteeharu kajastamine enamusel hilisematel kaartidel ja ka sõjajärgsetel skeemidel puudub antud lõik.
Väike erinevus võrreldes hilisemate kaartidega on veel väliraudtee Vihtse poolne lõpp-punkt, mis liikus edaspidi ca 1 km Vihtse poole.
Maa-ameti põhikaardile kantuna tuleb I etapi väliraudteede pikkuseks ca 81,3 km, arvestamata jaamades olnud haruteid.
Viimati muutis croman40, 21 Jaan, 2023 12:52, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 733
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Väliraudtee
Tänud kaartide eest, väga huvitav!
Re: Väliraudtee
Kõigepealt üks vigade parandus. Eelmises postituses esimese kaardi näiteks sattunud 03.02.1944 situatsioonikaardil oli väliraudtee küll peale kantud, aga teedekaart see ei olnud, seega vahetasin välja.
Mõlemat väliraudtee põhiliini omavahel ühendavate lõikude ehk tinglikult II etapi töid hakati planeerima küllaltki varakult, sest juba 20.11.1943 oli VG Nordis koostatud skeem, mille põhjal tegevus algas. Suuremalt saab kaarti vaadata siin: https://catalog.archives.gov/id/2719386 ... ctPage=504
Raudteeharud oli vastavalt ehituse järjekorrale Raudi-Putki, Dobrina- Poruni ja Vaivara-Viivikonna-Sclammkurve (Raudi-Putki ühendusteel).
Enim küsimusi tekitab Putki ümbruse raudteede paiknemine, kuna seal liikus rindejoon üle esialgse raudteeliini, mistõttu oldi sunnitud ette võtma täiendava raudteelõigu ehitust. Kõige ülevaatlikuma pildi sealsest situatsioonist annab XXVI AK Ia poolt 15.4.44 väliraudteede ehitust puudutavale aruandele lisatud situatsioonikaart. Kaardi allservas on osaliselt märgata Dobrina-Poruni lõiku ja ülaosas planeeritud raudteed Viivikonna poole.
Kahjuks ei ole leidnud ühtegi sõjaaegset kaarti, kus II etapi raudteed tervikuna nähtavad oleksid. Kõige ülevaatlikum on juba eespool näidatud 21.08.1944 versioon (varem ekslikult märgitud kui 27.08.1944). Privas on sellest veidi juttu olnud ja seega lisan uuesti, parema kvaliteediga eksemplari.
Maa-ameti põhikaart annab kõigi II etapi jooksul rajatud väliraudteede pikkuseks ca 58 km.
Mõlemat väliraudtee põhiliini omavahel ühendavate lõikude ehk tinglikult II etapi töid hakati planeerima küllaltki varakult, sest juba 20.11.1943 oli VG Nordis koostatud skeem, mille põhjal tegevus algas. Suuremalt saab kaarti vaadata siin: https://catalog.archives.gov/id/2719386 ... ctPage=504
Raudteeharud oli vastavalt ehituse järjekorrale Raudi-Putki, Dobrina- Poruni ja Vaivara-Viivikonna-Sclammkurve (Raudi-Putki ühendusteel).
Enim küsimusi tekitab Putki ümbruse raudteede paiknemine, kuna seal liikus rindejoon üle esialgse raudteeliini, mistõttu oldi sunnitud ette võtma täiendava raudteelõigu ehitust. Kõige ülevaatlikuma pildi sealsest situatsioonist annab XXVI AK Ia poolt 15.4.44 väliraudteede ehitust puudutavale aruandele lisatud situatsioonikaart. Kaardi allservas on osaliselt märgata Dobrina-Poruni lõiku ja ülaosas planeeritud raudteed Viivikonna poole.
Kahjuks ei ole leidnud ühtegi sõjaaegset kaarti, kus II etapi raudteed tervikuna nähtavad oleksid. Kõige ülevaatlikum on juba eespool näidatud 21.08.1944 versioon (varem ekslikult märgitud kui 27.08.1944). Privas on sellest veidi juttu olnud ja seega lisan uuesti, parema kvaliteediga eksemplari.
Maa-ameti põhikaart annab kõigi II etapi jooksul rajatud väliraudteede pikkuseks ca 58 km.
Re: Väliraudtee
Palju head kaardimaterjali. Peab nüüd sellega veidike tööd tegema ja kevadel sinna kanti matkama minema.
Re: Väliraudtee
Ma ei ole täpselt aru saanud, millal valmis kõige uuem vahelõik (u.15km) Dobrinast Porunini?
Olen näinud WH kaarti 10.04.1944.a positsioonidega. Seal on see raudteeharu näha aga ei ole veel jaama nimesid.
Ja parandan ka ühe oma varasema vea. Nimelt ei ole sellist jaama nagu Owintshi vaid see on metsavahi kordoni nimetus. Seal asus jaam nimega Sendling.
Olen näinud WH kaarti 10.04.1944.a positsioonidega. Seal on see raudteeharu näha aga ei ole veel jaama nimesid.
Ja parandan ka ühe oma varasema vea. Nimelt ei ole sellist jaama nagu Owintshi vaid see on metsavahi kordoni nimetus. Seal asus jaam nimega Sendling.
Re: Väliraudtee
Raudteeliiklus algas sellel lõigul 14/15.04.1944
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist