www.militaar.net

Et väga triviaalne poleks, alustan piltmõistatusega - kus see asub? Ehk tuleb kellelegi tuttav ette.




Ette rutates ütlen, et kus, ma muidugi tean - aga mis? Mida sellistes torudes hoiti?

Ämaris?

Ämaris jah. Taat, kes mu naisele tookord ekskursiooni tegi, väitis, et neis hoiti tuumalõhkepäid. On see tõsiseltvõetav väide?

Sedamoodi näeb ta välja küll, aga minu teada ei jõutud teda päris lõpuni ehitada

Mobutu kirjutas:Sedamoodi näeb ta välja küll, aga minu teada ei jõutud teda päris lõpuni ehitada

Seega siis ka kasutusse ei võetud?

Noh nali naljaks, selle valmisehitamise kohapealt ei oska midagi öelda, kuid tugev paneelaed on küll rajatisel ümber. Angaare, pantsire on kaks. Tunduvad jah, pooleli jäänud olevat, kuid Ämaris on kõvasti soomust tehtud ning angaaride algne seisukord on mulle teadmata.
Asusis nagu kunagi sai mainitud põhja-lõuna suunalise varuraja vasakus servas. Üsna varuraja otsas olevate angaaride läheduses.
Muid hooneid pantsiride ümbruses pole.

Käisin seal üsna varsti peale venelaste lahkumist. Ämarit oli suhteliselt vähe rüüstatud, see hoidla oli aga ilma usteta ja tal olid poolelioleva ehitise tunnused. Nad ilmselt hoidsid oma tuumalõhkepäid lennurajast põhja poole jäävas laskemoonalaos.

Tuumarelv pidi Ämaris olema jah, sest lennukid (Su-24) kandis nn aatomivastast värvi. Ülalt helehall, nina ja kerealune valge -sellisena ma mäletan neid maakodust (Nõva all) lapsepõlves üle lendamas...

Kas keegi kinnitaks seda?

Raadil ja Ämaris olid küll tummapommide jaoks lennukid.

Ei taha hästi uskuda, et nad hoidsid tuumapomme põhjas praeguse sidemasti juures olevates ladudes. Kui seal peaks mingi jama toimuma, mis suure koguse rakketide ja pommide puhul võimalik on, siis see ei ole eriti turvaline koht tuumapomme hoida.
Muideks, sealsamas olid ju teenindava personali kasaramud ja autopark. Iga päev läks väidetavalt 600 meest toimkonda, kuigi 60 tundub loogilisem.
Kus tuumapomme hoida võis, ma ei kujuta ette. Lennuradade ristumiskohas on ka pooleli vanad angaarid, aga need on seal pinnaskattega varu(ruleerimis)raja tarbeks.

Mina ei tahaks uskuda eriti, et 80ndatel merelennuvägi oleks kasutanud vabaltlangevaid tuumapomme, mismoodi nendega küll vaenlase sõjalevade kohale lennuk ühes tükis pääseb

Ju seal ikka tiibraketid selleks tarbeks olid, vahetatav lõhkelaeng ei võta ju palju ruumi?

Vahest hoiti nende pomme/lõhkepäid (kuivõrd tegemist oli merelennuväega) samas arsenalis, kus hoiti muu laevastiku tuumarelva (Paldiskis), kus oleks nad vajadusel kohale toodud.

Tuumapead olid rakettidest kindlalt eraldi.Meil saksamaal oli 15 km vahet.See angaar meenutab Sääre raketihoidlat, mis auto peal käis.Kallamäel ja Piiril olid ka sellised.

Kapten Trumm kirjutas:Mina ei tahaks uskuda eriti, et 80ndatel merelennuvägi oleks kasutanud vabaltlangevaid tuumapomme, mismoodi nendega küll vaenlase sõjalevade kohale lennuk ühes tükis pääseb
Ju seal ikka tiibraketid selleks tarbeks olid, vahetatav lõhkelaeng ei võta ju palju ruumi?:?:

Ämari ajalugu on kaunis keeruline. Tuumalaengutega tegelev väeosa -- 757. remondi- ja tehnikabaas (RTB) (s/o 18347) -- asus Ämaris ainult 1984.a sügisest kuni 1991.a-ni ning see teenindas 321. pommituslennuväepolku (s/o 21180). RTB formeeriti 1959.a Valgevenes, 321. polk aga 1977.a sealsamas Ämaris 321. üksiku pommitushävitajate polguna.

Merelennuväele allusid 321. polk ja seda teenindavad väeosad (obato --> ATB ja obs rto) alates 1989.a oktoobrist ja aastail 1989-91 kandis polk nimetust "321. mere-pommituslennuväepolk". 1992.a oli Ämaris juba 170. kaardiväe mere-ründelennuväepolk (s/o 15585), teenindavad väeosad jäid samadeks, RTB oli siis juba ära viidud või laiali saadetud.

Kapten Trumm kirjutas:Vahest hoiti nende pomme/lõhkepäid (kuivõrd tegemist oli merelennuväega) samas arsenalis, kus hoiti muu laevastiku tuumarelva (Paldiskis), kus oleks nad vajadusel kohale toodud.

Kus hoiti Paldiskis seda muu laevastiku tuumarelva?

Paldiskis pidi siiski tuumarelv olema. Kaheksakümnendate alguses Karlskrona lähedal "ära eksinud" allveelaeval oli tuumarelv (ilmselt tuumatorpeedo(d)) pardal ja see laev oli Paldiskist.