Merekindlused

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ei suutnud jälle sobivat teemat leida, eks alustame siis uut.

Jäi ette merejõudude juhataja päevakäsk nr. 1641 31. oktoobrist 1919, millega merekindluse patareidele numbrite panemisega alustati. Igati sobiv ka teema alustuseks.

Päevakäsu sissjuhatuses juhib merejõudude juhataja asetäitja Warma tähelepanu sellele, et senine viis patarei nimes asukohta ning kaliibrit ära mainida, ei ole eriti turvaline. Ning käsib seepärast edaspidi patareisid nimetada alljärgnevalt:

Aegna saare patarei nr 1 (12") - Rannapatarei nr. 1
Aegna saare patarei nr 2 (6") - Rannapatarei nr. 2
Aegna saare patarei nr 3 (130 mm) - Rannapatarei nr. 3
Naissaare patarei nr 1 (6") - Rannapatarei nr. 4
Naissaare patarei nr 2 (6"/120 puudane) - Rannapatarei nr. 5
Suuropi 9,2" patarei - Rannapatarei nr. 6
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas Castellum »

Pealkirja järgi otsustades, jääb teema EW aega (EST1). Siis saaks ainult numbreid kasutades ka hakkama, ehkki nt pat-d nr 7, 8, 11 ja 15 võivad eri aegadel põhjustada segadusi.

1939. a reformidega kavatsetud ja muudetud rannikukaitse nummerdust pole veel väga vist uuritudki?

Aga ühele probleemile tahaks juhtida tähelepanu - ka siintoodud kuuest patareil viiel on varasem lugu, nummerdus jne. Ehituslik osa tihti suuresti, harvem ka vähemal määral sama. Hiljem hakkavad erinevused kasvama...Seega numbritega ringikäimisega ettevaatust...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Katsuks jah ainult EW aega jääda. Ei kujuta hetkel ette, kui kaugele siin nende postitustega jõuab, aga mina merekindluste ajalugu ka süviti uurinud pole. Ainult huvi pärast lugenud, mis ette on jäänud.

Aga jätkaks siit "Legenda'ga Merekindluste üldkaartide juurde", mis pärineb aastast 1922.

Aegnasaar:
Patarei nr. 1: Kaks soomustorni à kaks 12" suurtükki igas tornis, laskekaugus 148 kabeltaud. Tornid korras (üks laengukeller lõhutud; laengud saavad hoitud kuuli keldris). Puudub patarei ees mullast kaitsevall. Patareis on üks 2,73 m kaugusmõõtja. Tulejuhtimiseks puuduvad mõned laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 477 kuuli ja 281 laengut.

Patarei nr. 2: Kaks 6" Canet' suurtükki, laskekaugus 70 kabeltaud. Suurtükid korras. Patareis on ainult alused olemas ja kitsas kaitsevall. Puuduvad täiesti keldrid laskemoona jaoks ja blindaažid meeskonnale. Puudub kaugusmõõtja ja mõned tulejuhtimise laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 330 kuuli ja 182 laengut.

Patarei nr. 3: Neli 130 mm Vickersi suurtükki, laskekaugus 80 kabeltaud. Suurtükid korras, patarei betoonist laskemoona keldrid ja blindaažid on täiesti korras. Puudub patarei ees mullast kaitsevall. On olemas üks 2,73 m kaugusmõõtja. Puuduvad mõned laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 695 kuuli ja 376 laengut.

Lennumasinate vastu patarei: neli 3" vene suurtükki 1900 a. süsteemi puualuste peal.
Laskemoona tagavarad: 273 padrunit.

Saarel on olemas üks 120 cm prožektor.

Naissaar:
Patarei nr. 4: Kaks 6" Canet' suurtükki, laskekaugus 70 kabeltaud. Suurtükid korras. Patarei betoonist blindaažid ja keldrid korras. Puudub kaugusmõõtja ja mõned laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 404 kuuli ja 226 laengut.

Patarei nr. 5 (kahe koha peal):
1. osa - kaks 15 cm Saksa suurtükki, laskekaugus 50 kabeltaud. Suurtükid korras. Patareil on ainult puualused suurtükkide jaoks ja kitsas kaitsevall. Puuduvad blindaažid ja keldrid. Puudub kaugusmõõtja ja mõned laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 518 kuuli ja 530 laengut.
2. osa - neli 6"/120 puudast vene kindlusesuurtükki, laskekaugus 45 kabeltaud. Selle patarei osa on samasuguses seisukorras kui esimene osa.
Laskemoona tagavarad: 1052 kuuli ja 937 laengut.

Iga patarei juures on lennumasinate vastu kaks 3" vene suurtükki 1900. süsteemist. Kokku 4 tk.
Nende jaoks laskemoona on 600 padrunit.

Naissaare lõunaotsas on üks 60 cm prožektor.

Suuropis:
Patarei nr. 6: Kolm 9,2" Ameerika suurtükki, laskekaugus 100 kabeltaud. Suurtükid on korras. Patarei blindaažid ja keldrid on korras. On olemas üks 2,73 m kaugusmõõtja. Puuduvad mõned laskeabinõud.
Laskemoona tagavarad: 569 kuuli ja 141 laengut.

Patarei jaoks on olemas üks 120 cm prožektor.

Uuekülas on ülespandud sõja ajal kaks 15 cm Saksa suurtükki puualuste peal, ilma blindaažide ja keldriteta. Laskemoona on nende jaoks 42 kuuli ja 42 laengut. Meeskonda selles patareis ei ole. Suurtükid on rannavalve valve all.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas Castellum »

See Aegna 4*76 ÕT-patarei on uudis...tõsi., selline patarei on olnud Vene aegu, aga ajutise patareina. Sõna 'puu-alus' laseb arvata, et oligi ÕT-patarei ja seda pole seni lihtsalt pandud tähele...hea täiendus.

Uneküla - p o ikkagi Uueküla, tänapäeval Uusküla:
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form ... 4v=Y&of=tb
Ehk siis vääriks ka Boldi...Gustavson 1993 on see patarei lk 82.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

See 3" ÕT pani ennast ka kukalt kratsima. Aga nii ta kirjas oli. Ja koguni kahes paberis. See kaardi "Legenda" oli kaaskirja järgi otsustades koostatud 1922 veebruaris. Samas kaustas oli veel laskemoona varude tabel 2. jaanuari 1922 seisuga, kus samuti esinevad 3" õhutõrje patareid - üks Aegnal ja teine Naissaarel. Kuu hilisemas paberis on see Naissaare oma juba kaks poolpatareid.

Mis puutub Uuekülla, siis see oli minu näpukas dokumendi ümberkirjutamisel. Parandasin ära.

Sellest Uueküla patareist on veidi rohkem juttu ühes 1923. a. oktoobrikuu paberis, kus tema kahureid plaaniti Naissaarele vedada. Nimelt teeb selles kirjas merekindluste ülem kolonel Janitz merejõudude juhatajale Hermile ettepaneku kaks Naissaarel seni patareis nr 5 olnud saksa 150 mm ja Uuekülas (samas paberis on kohanimi kirjutatud pliiatsiga ka kui Udiküla) asunut koondada kokku üheks uueks 4-kahuriliseks patareiks ning paigutada see Naissaare lääneranda, kus seni kahurid puudusid. Alused, laskemoona keldrid ning vaatluspunktid olevat kõik juba (vene ajast?) olemas olnud.

Uueküla patarei kohta öeldakse seal "Vabadussõja ajal olid meil Uueküla kordoni juures /Viimsi poolsaare idarannas/ üles seatud kaks 15 cm saksa suurtükki, rataste peal. 1920. a. sai see patarei likvideeritud ja suurtükid Viimsi patarei peal asuvasse hoonesse paigutatud".

Naissaare 5. patarei kohta saame aga teada, et dokumendi kirjutamise ajaks olid seal seniste saksa 150 mm ja vene kindlusesuurtükkide asemel üles seatud neli 6" Canet suurtükki. See pidi siis toimuma millalgi 1922-23. Pigem siis 1923, enne oktoobrikuud, kui siis hakati vabanenud torudele uut kohta otsima.

Kirjale on merejõudude juhataja peale pannud toetava resolutsiooni, kuid kui need 150 mm sinna Naissaare läänerannale ka jõudsid, siis lühikeseks ajaks...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Miks ma aga Uueküla jätsin paksuks tegemata - see oli esimene reservi patarei, mida seal merekindluse paberites märgiti. Nagu aru võis saada - kõik kuus numbrilist patareid olid mehitatud. Ja seda piisavas ulatuses, et lahinglaskmisi läbi viia. Vähemasti on olemas Salza ettekanne sõjaministrile 1924. a. septembrist, kus ta teatab, et nüüd on merekindluste laskeprogramm selleks korraks lõpetatud. 15. septembrist alustab Aegna saarel tööd õppekompanii (st siis allohvitseride kursusi sisuliselt), osa Naissaare ja Suurupi mehi lähetatakse sinna ning seetõttu langeb Naissaare ning Suurupi patareide lahingvalmidus poole peale. Aegna saare patareide lahingvalmidus see-eest aga tõuseb...

Tagavarapatareide kordaseadmine oli suuremas mahus teemaks 1925. a. Selle kohta olekski järgmine merekindluste ülema (endiselt Janitz) raport merejõudude juhatajale (kelle kohuseid täitis sel ajal juba Salza), koos patareide ning laskemoona varude kohta käivate tabelitega.

Selle ettekande alguses teatab Janitz, et sõja korral on kavas merekindlustes formeerida järgmised patareid:

Aegna saarel - üks õhu- ja dessandikaitse patarei, koosseisus:
õhukaitse osa - neli 75 mm kahurit
dessandikaitse osa - kolm 3" kahurit ja neli kergekuulipildujat.

Naissaarel - üks õhu- ja dessandikaitse patarei, koosseis
kaks õhukaitse rühma à kaks 3" kahurit
dessandikaitse osa - kolm 3" kahurit ja neli kerget kuulipildujat.

Suuropis - patarei nr. 9, koosseis:
neli 120 mm kahurit
õhukaitse osa - kaks 3" kahurit
dessandikaitse osa - kaks kerget kuulipildujat.

Viimsis
patarei nr. 7 - koosseis kolm 120 mm kahurit
patarei nr 8 - koosseis neli 15 cm kahurit.

Nagu näha - nüüd on kõik neli 15 cm kahurit ikkagi Viimsis.
Järgmises postituses saab siis kirja pandud mis seisus 1925. a. novembriks need reservi patareid olid...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hakkaks siis pihta nende reservi patareidega.

75 õhukaitse kahurid olid sel hetkel veel remontimata ning õhutõrje sihikutega varustamata. See töö oli plaanis alles järgmise eelarve aasta summadest lasta Arsenalis ära teha. Tähtsamad tulejuhtimise abinõud olid olemas või siis juba tellitud. Omaette probleem oli veel meeskonna puudumine - polnud ühtegi ohvitseri, kes oleks olnud kursis õhutõrje laskmise meetodite ja spetsiifikaga.
Õhukaitse patarei jaoks olid platvormid olemas. Laskemoona hoidmiseks aga ainult üks koobas ühe kahuri juures.

3" kahurid olid enam-vähem korras, vähemat remonti vajavad pidid saama veel sama aasta numbri sees omal jõul remonditud. Kuulipildujad olid korras. Õhukaitse kahuritele olid platvormid tehtud ning ka dessanditõrje omadele positsioonid välja valitud ja ette valmistatud. Tulejuhtimiseks oli aga ainult üks 1,25 m baasiga kaugusmõõtja.

Rannapatarei nr. 9 neli 120 mm kahurit olid üles pandud, kuid merekindluste poolt veel vastu võtmata. Sest kogemused olevat näidanud, et Arsenalis remonditud kahureid ei tohtivat ilma proovilaskmiseta vastu võtta. Nii need siis ootasid proovilaskmist.
Patareil nr 9 olid olemas muidu igati korralikud ehitused, kuid need vajasid kohati mitmesuguseid täiendusi ja parandusi, samuti mullatöid.

Patarei nr. 7 jaoks ette nähtud kolm kahurit olid Arsenalis remondis ja loodeti kätte saada 1. jaanuariks 1926. Neljas kahur pidi Prantsusmaalt juurde ostetama, kuid selgus, et tegu polegi Vickersi kahuriga ning selle ostmisest loobuti.
Ehitised olid juba olemas, ning loeti korralikeks.

Patarei nr. 8 kahurid olid hoiul Viimsis helgiheitjate majas. Nende puidust platvormid olid alles valmistamata, kuid platvormite materjal oli Naissaarel valmis ning ootas kohaletoimetamist ning paika panemist.
Siiski oli üks probleem - patarei planeeritud asukohta ei viinud ühtegi korralikku teed. Vastava tee ehitus oli küll maakonnavalitsuse plaanides, kuid seni vaid osaliselt teostatud. Seepärast oli kavas külmade tulekul nii platvormi materjal kui kahurid kohale toimetada. Platvormid valmis ehitada ning kahureid hoida edaspidi kohapeal, Lepneeme külas kaugusmõõtja maja juures.

Üldine hinnang kõigi reservi patareide kohta oli, et nendega on vaja lähiajal palju tööd teha. Kuid meeskonda selleks ei ole. Tegevpatareidest mehi ära võttes jääks omakorda seal asju tegemata. Et reservipatareidest sõja korral ka mingit kasu oleks, siis tuleks nende peale juba rahuajal vähemasti mingi minimaalne meeskond määrata.

Selle meeste määramise osa juures on mõned killud tegevpatareide seisukorra kohta ka.

Rannapatarei nr 2 oli alles hiljuti ise uude kohta kolitud ning vajas veel korraldamist. Töö pidi kestma veel vähemalt tuleva suve lõpuni.

Rannapatarei nr 3 kohta öeldi, et see on juba korras, ja vajab vaid korra alalhoidmist. Hinnanguliselt pidi olema merekindluste parim kiirlaske patarei.

Rannapatarei nr. 4 oli saanud veel samal aastal kahureid juurde ning uute kahurite positsioonide ümbrus oli veel korrastamata.

Rannapatarei nr. 5 üleviimine uuele positsioonile oli lõpetamata. Ehitustööd kavatseti järgmisel aastal ära lõpetada.

Rannapatarei nr. 6 - üldiselt korras.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ja 1925. a. seisukorra kohta tabel ka. 1. novembri seisuga.

Aegna:
Patarei nr. 1 - neli 12" - maksimaalne laskekaugus 148 kabeltaud - üks laskemoonakelder õhku lastud, tarvitamiseks mittekõlbulik. Liiva kaitsevall tegemata

Patarei nr. 2 - neli 6" - maksimaalne laskekaugus 68 kabeltaud - puudub tagavarakelder laskemoona jaoks. Liiva kaitsevallid tegemata.

Patarei nr. 3 - neli 130 mm - maksimaalne laskekaugus 80 kabeltaud - liiva kaitsevallid osaliselt ehitamata.

Dessandikaitse patarei - kolm 3" - maksimaalne laskekaugus 35 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Õhukaitse patarei - neli 75 mm - maksimaalne laskekaugus 54 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Naissaar:
Patarei nr. 4 - neli 6" - maksimaalne laskekaugus 63 kabeltaud - puuduvad kaks laskemoonakeldrit ning idapoolne kaitsesein koos liivavallidega

Patarei nr. 5 - neli 6" - maksimaalne laskekaugus 68 kabeltaud - puuduvad tulejuhtimise punkt ning laskemoona keldrid.

Dessandikaitse patarei - kolm 3" - maksimaalne laskekaugus 35 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Õhukaitse patarei - neli 3" - - maksimaalne laskekaugus 35 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Suurupi:
Patarei nr. 6 - kolm 9,2", neljas kahur ülesseadmisel - maksimaalne laskekaugus 99 kabeltaud - korras.

Patarei nr. 9 - neli 120 mm - maksimaalne laskekaugus 58 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Õhukaitse patarei - kaks 3" - maksimaalne laskekaugus 35 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Viimsi
Patarei nr. 7 (Lääne rannas) - kolm 120 mm - maksimaalne laskekaugus 63 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Patarei nr. 8 (Ida rannas) - neli 15 cm - maksimaalne laskekaugus 50 kabeltaud - seisukord eespool kirjeldatud.

Märkus 1: Rannapatareid nr. 2 ja 5 kahurid vajavad sihtriistade ja kompressorite kapitaalremonti.
Märkus 2: Rannapatareil nr. 8 puudub kaugusmõõtja.
Märkus 3: Ajakohased tulejuhtimise abinõud puuduvad kõikides patareides peale nr. 1. Kuid ka viimase omi tuleb juba osalt vananenuiks lugeda.

Patarei nr. 7 ja 8. asukohti on täpsemalt nimetatud ka kui
Patarei nr. 7 - Viimsis, Miiduranna lähedal
Patarei nr. 8 - Viimsis, Lepneemes, Hiire talu lähistel.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Paneks siia ühe väikese vahepala patarei nr. 5 kohta. Mäletatavasti sai see omale vananenud ja rataslafetil suurtükkide asemele 6" Canet suurtükid. Ning pidi kolitama uude asukohta. Ning 1925. a. loodeti, et järgmisel aastal lõpetatakse need ehitamised ja kolimised ära.

Aga ei lõpetatud. Augustis 1926 pandi pooleliolevad ehitustööd hoopis seisma ning korraldati juurdlus.

Juurdluse käigus selgus siis järgmine lugu. Merekindluste ülem oli juba 1922. a. suvel teinud ettepaneku (koos asendiskeemiga) Naissaare põhjatippu nelja 6" Canet kahuriga relvastatud patarei rajamise kohta. Sõjanõukogu pidas ettepanekut otstarbekaks ning tellis Varustusvalitsuse ehitus- ja korteriosakonnalt kaks eelarvet - puitplatvormidel ning betoonalustel patareidele. Eelarvete valmimisel otsustas sõjanõukogu 1922. a. septembris, et ehitatakse betoonalustel patarei.

Samal suvel olid kohapeal käinud sõjaministri abi Larka, kindralstaabi ülem Tõrvand, merejõudude ülem (nimeliselt pole mainitud, aga siis oli vist veel Herm) koos muude staapide esindajatega kohapeal ning olid isiklikult kahurite kohad ära märkinud. Kohal ei viibinud aga merekindluste ülem Janitz, ega ka ühtegi ehitus- ja korteriosakonna esindajat.

Janitz oli aga hiljem kohapeal käinud ja leidnud, et kahurid on liiga ligistikku paigutatud. Ning käskis kahurite vahelist intervalli 5 sülla võrra (ehk siis umbes 10 m jagu) suurendada. 1923. a. jaanuaris otsustas sõjanõukogu kahurialuste valamise töö välja anda (ettevõtja Schwalbach'ile) ning kuna ehitus- ja korteriosakond ei teadnud midagi ei esialgsest plaanitud kahurite asukohast ega ka Janitz'i tehtud muudatusest, siis valatigi alused hiljem ümbertõstetud kohtadele.

Kui 1926. a. hakati siis ehitama muid ehitisi ja rajatisi sinna patarei juurde, siis tuli välja, et asjad ei klapi enam kokku. Mille peale tuligi kuri korraldus ehitustööd katkestada ning juurdlus korraldada, mille käigus eelpool mainitud asjaolud selgusid.

Septembris 1926 esitas ehitus- ja korteriosakond sõjanõukogule korrigeeritud kava ehituse lõpetamiseks, mis siis ilmselt ka vastu võeti. Ei oska aga öelda, kas ehitus lõpetati samal või järgmisel aastal.
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Arsenal Kollektsijas 1 ja 2 2014 ilmus artikkel "Двенадцатидюймовая ипостась четырнадцатидюймовых башен". Juttu ka Eestist.
Ma saan aru, et autor ise pakub seda lugemiseks ühel foorumil: http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 0#p1889403
Otseviide artiklile: http://yadi.sk/d/ot92Q1_hLut5W
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Sakslaste demontaažitööd Naissaarel 1943.a.?
Naissaar 1.jpg
Naissaar 1.jpg (48.09 KiB) Vaadatud 23284 korda
Naissaar 2.jpg
Naissaar 2.jpg (73.36 KiB) Vaadatud 23284 korda
http://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-2-WK-E ... 1798220591
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Naissaar 3.jpg
Naissaar 3.jpg (65.41 KiB) Vaadatud 23283 korda
Naissaar 4.jpg
Naissaar 4.jpg (50.57 KiB) Vaadatud 23283 korda
http://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-2-WK-I ... 1798222373
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Naissaar 5.jpg
Naissaar 5.jpg (59.22 KiB) Vaadatud 23283 korda
Naissaar 6.jpg
Naissaar 6.jpg (47.94 KiB) Vaadatud 23283 korda
http://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-2-WK-T ... 1798227417
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Naissaar 7.jpg
Naissaar 7.jpg (63.76 KiB) Vaadatud 23283 korda
Naissaar 8.jpg
Naissaar 8.jpg (44.92 KiB) Vaadatud 23283 korda
http://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-2-WK-V ... 1798228344
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merekindlused

Postitus Postitas andrus »

Naissaar 9.jpg
Naissaar 9.jpg (48.39 KiB) Vaadatud 23282 korda
Naissaar 10.jpg
Naissaar 10.jpg (57.02 KiB) Vaadatud 23282 korda
http://www.ebay.de/itm/Orig-Foto-2-WK-I ... 1798222269
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist