Balti pataljon

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

Anonymus kirjutas:3 ja 4 komp moodustati venelastest kes pataljoni lõpliku de-mob hetkeks olid suuremosalt laiali jooksnud.
ole hea, täpsusta, kust kohast sellised andmed pärinevad?
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

vastus

Postitus Postitas Anonymus »

Vabandan minu pläkk, ma kukkusin paarikümne ülejooksnu pärast tegema liiga suurt üldistust.
Tõsi osa neist jooksid (ca 25-40) üle aga suurem osa venelastest ja ka ingerlastest saadeti laiali/minema saama moodi nagu juhtus loodearmeega, sellest on Reigo oma raamatus pikalt ja laialt seletanud. Palju neist Eestisse jäi seda ma öelda ei oska. Mul pole andmeid selle kohta.

igatahes nende venelastest mood kompaniidega oli probleeme kuna eesti väejuhatus ei tunnustanud neid kui balti pataljoni osadena. nii said nad oma varustuse, toidu ja ka palga rahad Põhjakorpuselt (Loodearmeelt)

3. komp mood kohe peale Ouduva linna vallutmist mai 16. paiku.
Esimest korda läks rindele juuni algul, kui pataljon oli määratud Maloje Kikerno ja Zahhonje joonele. Esimeseks ülemaks oli al-ltn Roman Tiesenhausen kes sai juuni lõpus päris raskelt haavata.

Hiljem oktoobris -novembris kui mindi Petrogradi peale (17. okt seisuga oli 3kompaniis 85 tääki), kandis see kompanii päris suuri kaotusi, sisuliselt kõik ohvitserid kas surnutena (nende seas ka 3. komp ülem al-ltn Ernst Müller) või haavatutena, umbes 25 venelast surnutena, haavatutena ja ülejooksnute või kaduma jäänutena.

4. komp moodustamise põhjus on jäänud ebaselgeks. arvatavasti moodustati see päris sõja lõpus balti patarei kaitseüksusena. Siis saateti päris suur hulk Loodearmeelasi baltlaste juurde ( Lähen lähiajal uuesti ERA-sse ja vaatan pat-ül päevakäskudest järgi.)


Otto Krusenstjerna" Heldenegedenkbuch des Baltenregiments" lk 113-117
Knüpffer, Gunnar. Ein jahre im Felde, Dorpat 1920. lk 135-142
Wrangell, W. Geschichte des Baltenregiments. Reval, 1928, vaata lk 91, 127-146, 155-159
Balti Pataljoni Staabi kirjavahetuse ärakirjad. ERA.2124.1.387 10.1919-08.1920
Balti Pataljoni Staabi kirjavahetuse ärakirjad. ERA.2124.1.386 01.06.1919-29.08.1920
ERA fond nr 581, (täpsema viite ma pean arhiivist järgi vaatama).
Viimati muutis Anonymus, 12 Mär, 2008 12:49, muudetud 5 korda kokku.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

vaata ka Reigo esimest postitust.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

üks allikas mida ma soovitan.

Mühlen, Viktor von zur. Zur Geschichte des Baltenregiments.//Revaler Bote. 7.–10. juuni 1929
On mikrofilmi peal ja asub RR-s
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Kust tuleb Balti pataljoni ehk Baltenregimendi nimi ja miks nad nimetasid end rügemendiks


Ametlikult nimetati väeosa Eesti sõjaväes Balti pataljoniks (Balti Bataljon tollaegses kirjapildis, edaspidi BP), kuid ise nad nimetasid end rügemendiks – Baltenregiment, seda nime[ kasutati ainult pataljoni siseses suhtluses.
Suhtluses Eesti ülemjuhatusega, ametiasutustega ja diviiside ja sõjaväeüksustega kasutati ametliku nimekuju. Loodearmee operatiivalluvuses olles kasutati Balti pataljoni staabi, allüksuste ja Loodearmee vahelistes suhtluses kas Balti polk või Balti rügement

Päris üheselt mõistetvat vastust baltlased ei anna miks nad võtsid sellise nime endale. siin on mitu faktorit mis seda mõjutasid.

1. BP oli nimekirjas 138 ohvitseri, näituseks 7. polgus oli 40 ohvitseri ja see polk oli ligi 2 korda suurem kui BP. Ohitseridena tegutsesid neist ca 50-60, ülejäänud olid kas reservis või võitlesid reameestena, ratsanikena, või all-ohvitseridena.

2. BP koosnes algul 2 hiljem 4 jalaväekompaniist, ühest eskadronist, MG- kompaniist, kus oli sõja lõpuks kuus MG- rühma, ratsa-kuulipilduja komandost kus sõja lõpuks oli 3 rühma, patareist - algul oli kaks 76mm M1902. vene välisuurtüki(rindele jõudis 13. märts 1919), päris sõja lõpus asendati need nelja Saksa 77mm M1896 suurtükidega.

Ajutine üksus - Üks omanäolisemaid üksusi terves Eesti Vabadussõjas oli kindlasti Balti pataljoni relvastatud jääpurjekate flotiil (Segelnschlittenflottille)mis loodi 22. veebruaril . Paadid toodi kohale Haapsalust ja flotiili baasiks sai Remniku ja selle ülemaks määrati kapten-leitnant Adam von Gernet. Tema juhtida oli 5 purjekat mis olid relvastatud kerge ja raskekuulipildujatega, flotiil jagunes omakord 2. divisjoniks. I divisjoni kuulus: „Spika” ( 1rkp ja1 kkp), „Frilby” (1kkp) ja „Traviata”, (1kkp), seda juhtis al-ltn parun R. Tiesenhausen.
II divisjoni kuulus: „Fatiniza” (1kkp), „Fandango” (1kkp), selle ülem oli kapten Erik von Holst . Paate kasutati Peipsi järvel luure ja patrulli kohustuste täitmiseks.

Kui 20. aprillil 1920, de-mob 3. ja 4. kompanii, eskadron, ja kolm rühma MG- kompaniist, võeti BP siseselt kasutusse nimi Balti pataljon.


3. Nimekuju Baltenregiment tuli kasuks võitlusvõimele.

4. See on kahtlasem põhjendus, Kuna BP üht algset osa Tartu Balti pataljoni väljaõppe eest hoolitsesid keiserliku Saksamaa ohvitserid ja all-ohvitserid siis võeti üle Saksa armees kehtinud kord ja eeskirjad, mille ühe punkti järgi obersti auastemele vastab rügemendiülema koht.
Alates 1. jaanuarist kui BP ülemaks määrati polkovnik(oberst) Konstatin von Weiss, võeti pataljoni siseselt kasutusele nimetus Baltenregiment

Ütlen veel korra BP oli alates sõja algusest kuni de-mob, üks osa Eesti Sõjaväest, kus ta ametlik nimi oli Balti pataljon Ainult vahepeal oli ta saadetud Loodearmee juurde.Nime kuju Baltenregiment kasutati väeosa siseselt. Eesti sõjavägi andis varustuse, toidu ja maksis palka.
Operatiivselt Eesti ülemjuhatuse all oli
1. jaanuar 1919 - kuni 13. mai 1919
22. august 1919 - 6. oktoober 1919
9. novembrist 1919 kuni de-mobini 20. sept 1920.

Operatiivselt allus ta Põhjakorpusele(Loodearmeele)
13.maist 1919 - 22. augustini 1919
6. oktoobrist 1919 - 9. novembrini 1919
Viimati muutis Anonymus, 04 Juul, 2007 13:39, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Igor kirjutas:
Anonymus kirjutas:3 ja 4 komp moodustati venelastest kes pataljoni lõpliku de-mob hetkeks olid suuremosalt laiali jooksnud.
ole hea, täpsusta, kust kohast sellised andmed pärinevad?
ERA- st vaata fond nr 581 n 1 s pat-ül päevakäsud 1-30 ni,
ERA 581- 1-33 sõdurite nimekiri, need kes ülejooksid on punasega tehtud vastavad märkmed,
ühe sõnaga mine vaata see fond ise üle, kui oskad saksa ja vene keelt siis muret ei ole.
Seal on päris palju andmeid ülejooksikute kohta, eriti teatedes ülrmjuhataja või I diviisi staapi.

Siim
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

vvvv
Viimati muutis Anonymus, 27 Veebr, 2008 13:50, muudetud 2 korda kokku.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

1. BP oli nimekirjas 138 ohvitseri, näituseks 7. polgus oli 40 ohvitseri ja see polk oli ligi 2 korda suurem kui BP. Ohitseridena tegutsesid neist ca 50-60, ülejäänud olid kas reservis või võitlesid reameestena, ratsanikena, või all-ohvitseridena.
teatavasti Vene kodusõja esimesel perioodil vene valgete poolel võidelnud üksustes eriti VSJuR (Lõuna-Venemaa relvajõududes) kuid ka mujal ohvitseride protsent isikkoosseisust oli tõesti suur, kuid arusaadaval põhjusel ei mõjutanud see väeosa staatust, kuigi hiljem soodustas nende väeüksuste struktuurseid muutusi. On üldteada sellised näided, kui näiteks rooduülem oli leitnant vaatamata sellele, et roodus oli kaks staabikaptenit. Ehk auaste ei mänginud väga suurt tähendust, vähemalt Kodusõja alguses.

4. See on kahtlasem põhjendus, Kuna BP üht algset osa Tartu Balti pataljoni väljaõppe eest hoolitsesid keiserliku Saksamaa ohvitserid ja all-ohvitserid siis võeti üle Saksa armees kehtinud kord ja eeskirjad, mille ühe punkti järgi obersti auastemele vastab rügemendiülema koht.
Alates 1. jaanuarist kui BP ülemaks määrati polkovnik(oberst) Konstatin von Weiss, võeti pataljoni siseselt kasutusele nimetus Baltenregiment
tetavasti tegutses Balti pataljon vene endise tsaariarmee määrustikele tuginedes ning komandokeeleks (ehk käsukeeleks) oli vene keel.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Igor kirjutas:
1. BP oli nimekirjas 138 ohvitseri, näituseks 7. polgus oli 40 ohvitseri ja see polk oli ligi 2 korda suurem kui BP. Ohitseridena tegutsesid neist ca 50-60, ülejäänud olid kas reservis või võitlesid reameestena, ratsanikena, või all-ohvitseridena.
teatavasti Vene kodusõja esimesel perioodil vene valgete poolel võidelnud üksustes eriti VSJuR (Lõuna-Venemaa relvajõududes) kuid ka mujal ohvitseride protsent isikkoosseisust oli tõesti suur, kuid arusaadaval põhjusel ei mõjutanud see väeosa staatust, kuigi hiljem soodustas nende väeüksuste struktuurseid muutusi. On üldteada sellised näided, kui näiteks rooduülem oli leitnant vaatamata sellele, et roodus oli kaks staabikaptenit. Ehk auaste ei mänginud väga suurt tähendust, vähemalt Kodusõja alguses.

4. See on kahtlasem põhjendus, Kuna BP üht algset osa Tartu Balti pataljoni väljaõppe eest hoolitsesid keiserliku Saksamaa ohvitserid ja all-ohvitserid siis võeti üle Saksa armees kehtinud kord ja eeskirjad, mille ühe punkti järgi obersti auastemele vastab rügemendiülema koht.
Alates 1. jaanuarist kui BP ülemaks määrati polkovnik(oberst) Konstatin von Weiss, võeti pataljoni siseselt kasutusele nimetus Baltenregiment
tetavasti tegutses Balti pataljon vene endise tsaariarmee määrustikele tuginedes ning komandokeeleks (ehk käsukeeleks) oli vene keel.

1. Ma ütlesin, et täpselt ei ole teada miks võeti kasutusse nimekuju - Baltenregiment. Need mis ma välja tõin on võimalikud seletused.
Eesti sõjaväge Lõuna-Venemaal tegutsenud valgetega võrrelda ei saa(minu arust). Minu võrdlus käis Eesti väeüksuste vahel ja Vabadussõja kontekstis.

2. Komandokeeleks vene keel, mis allikas seda kinnitab?

Siim
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

Anonymus kirjutas:1. Ma ütlesin, et täpselt ei ole teada miks võeti kasutusse nimekuju - Baltenregiment. Need mis ma välja tõin on võimalikud seletused.
Eesti sõjaväge Lõuna-Venemaal tegutsenud valgetega võrrelda ei saa(minu arust). Minu võrdlus käis Eesti väeüksuste vahel ja Vabadussõja kontekstis.
usun, et Eesti Rahvaväe üksuste võrdlemine vene valgetega või Punaarmeega on täiesti õigustatud mitmel põhjusel: 1) Eesti Vabadussõja majanduspoliitiline taust ning Eesti Rahvaväe loomise taust; 2) Eesti ohvitserkonna taust; 4)Vene kodusõja dünaamika ja sõjatandrid. Retooriline küsimus on ehk millise struktuuri alusel üldse Eesti Rahvavägi oli loodud.
2. Komandokeeleks vene keel, mis allikas seda kinnitab?
loe läbi v.Wrangelli tähelepanelikult.
arvad, et kohalikele sakslastele meeldis omavahel rääkida eesti keelt?
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

tetavasti tegutses Balti pataljon vene endise tsaariarmee määrustikele tuginedes ning komandokeeleks (ehk käsukeeleks) oli vene keel.
Täiesti võis olla nii, sest vene komandokeel oli ohvitseridele tuttav aga kas ta oli tuttav reakoosseisule ja kuidas see reaalselt lahinguolukorras välja nägi, on juba ise asi.
Ei saa eeldada, et nüüd kõik baltlased oskasid vene keelt, paljudel arvatavasti ei olnud selleks mingit reaalset vajadust. Peale ohvitseride, mõisa omanike, kooli- ja üliõpilaste oli seal ka tavalisi isikuid.

Balti pataljon tegutses vastavalt Eesti sõjaväe määrustele aga mis küll põhinesid Vene määrustele aga mitte üks-ühele.

Siim
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

metssiga kirjutas:Kulla Anonymus, see on tore, et sa kirjutad proseminari tööd. Siiski soovitaks sulle kõigepealt kirjutama õppida (kantitaatiks pro kandidaadiks). Usu mind, ka proseminari tööd valmivad lausa ludinal, kui eesti keele õigekirjutus käes on.
Kuulge rahvas , kas pole natuke nõme norida õigekirja pärast inimest , kes (nagu ma aru saan ) ei kasuta eesti keelt kodukeelena ? Arvestades seda , kuidas meil kooli lõpetajad kirjutavad ? Parandada ju võib , aga kas just sellises toonis ? Ma ei ütleks küll paha sõna selliste vendade , nagu denis jt. kohta ! Rääkimata sellest , kui palju on Eestis umbkeelseid kotte :roll:
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

jackpuuk kirjutas:
metssiga kirjutas:Kulla Anonymus, see on tore, et sa kirjutad proseminari tööd. Siiski soovitaks sulle kõigepealt kirjutama õppida (kantitaatiks pro kandidaadiks). Usu mind, ka proseminari tööd valmivad lausa ludinal, kui eesti keele õigekirjutus käes on.
Kuulge rahvas , kas pole natuke nõme norida õigekirja pärast inimest , kes (nagu ma aru saan ) ei kasuta eesti keelt kodukeelena ? Arvestades seda , kuidas meil kooli lõpetajad kirjutavad ? Parandada ju võib , aga kas just sellises toonis ? Ma ei ütleks küll paha sõna selliste vendade , nagu denis jt. kohta ! Rääkimata sellest , kui palju on Eestis umbkeelseid kotte :roll:
Ma olen eestlane ja mu kodu,-töökeeleks on eesti keel. Kahjuks on see vilets aga tänu koolile ja tööle on ta paremaks läinud.
Muide proseminari töö on valmis kuid ma ei ole nõus seda siia ega kuhugi mujale ülespanema enne kui olen samal teemal oma BA töö ära teinud. See peaks juhtuma märtsis või juunis 2008.

Siim Õismaa
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Esiteks - muidugi on õige norida õigekirja pärast, sest sellest algab kõik. OK, ärme siis norime, ja kõik võivad ajada igasugust plära, mis pähe tuleb. Mina arvan, kus viga näed laita, seal tule ja aita. Tõsi küll, mida kirjutasin - kui nüüd üle vaadata, siis vabandan Anonymuse ees - lollilt ületargalt oli see sõnastatud. OK - Anonymus, ära pane pahaks! Aga üldiselt, kõik algab siiski täpsest ja õigest sõnastusest. ka lahingukäsk ...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

metssiga kirjutas:Esiteks - muidugi on õige norida õigekirja pärast, sest sellest algab kõik. OK, ärme siis norime, ja kõik võivad ajada igasugust plära, mis pähe tuleb. Mina arvan, kus viga näed laita, seal tule ja aita. Tõsi küll, mida kirjutasin - kui nüüd üle vaadata, siis vabandan Anonymuse ees - lollilt ületargalt oli see sõnastatud. OK - Anonymus, ära pane pahaks! Aga üldiselt, kõik algab siiski täpsest ja õigest sõnastusest. ka lahingukäsk ...
Täiesti nõus sinuga.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist