www.militaar.net

Kunagi sai selline asi kirjutatud. Vahepeal oli ka plaan mingitsorti lehekülg igasuguste materjalidega üles panna ja siis sai see tekst internetileheks vormistatud. Skeemid on Excelis.

http://www.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm

Hea eestikeelne ülevaade!
Mainitud leedulaste sekkumine nimetatud sõtta moodustas nimelt olulisima osa leedulaste vabadusvõitlusest 1918-20.
Pean tunnistama, et meil on pea olematu ülevaade Leedu Vabadussõjast. Kindlasti väärib ka see käsitlust eesti keeles.
Ootamatul kombel oli Leedu armee 1920.a Vene-Poola sõjas Punaväe liitlane de facto.

Väga hea lugemismaterjal! Igatahes suured tänud Reigole ja ootaks tulevikuski taolisi materjale netis.

Aadress on vahepeal muutunud:

http://web.zone.ee/1917-1923/n-poola.htm

Lugesin ka Musiali käsitlust raamatus "Sihikul oli Saksamaa".

Musial väidab, et Moskva hakkas 1920. aasta jaanuaris planeerima pealetungi Poolale ja 1920. aasta aprillis andis Poola ennetava löögi.

Kremli plaanide osas on küsimus järgmine. Kas seal mõeldi: "Nii, nüüd alustame vägede koondamist pealetungiks Poola vastu". Või mõeldi: "Poolakad ei taha meiega rahu, vaid oodata on nende poolt sõja jätkamist. Seetõttu alustame vägede koondamist pealetungiks nende vastu."

Musial jätab mulje, et tegemist oli pelgalt esimese variandiga, kuid ei too minu arvates mingit tõestust. Olemasolevad andmed osutavad pigem teisele variandile.

Lugesin ja hämmeldusin:

Igatahes on vene ajaloolased kokkuvõttes jõudnud järeldusele, et sattunud poolakate kätte vangi, hukkus seal 60 000–94 000 punaarmeelast

Selles valguses on Katõnil mõnevõrra teine tähendus, kui ajakirjandusest minuni jõudnud. Salakavala mõrvarlikkuse asemel tundub nagu rohkem kättemaksu ja pika (samas mitte alusetu) viha pidamisena?

Raske öelda, kas Moskvas see tegur Katõni toimepanemise otsustamise puhul erilist rolli mängis või mitte.

Ma ei pidanud silmas otsuse tegemist vaid hinnangu andmist. St poola sõjavangis hukkunute suur arv annab minuarvates teistsuguse konteksti suhtumaks erinevatesse viimase aja ajakirjanduses ja kultuurielus Katõni sündmusi käsitlenud üllitistesse.

Kui ma oleksin varem seda numbrit teadnud, oleksin filmi võibolla teistmoodi suhtunud.

Raske öelda, kas Moskvas see tegur Katõni toimepanemise otsustamise puhul erilist rolli mängis või mitte.

Mitmed tänased Vm ajaloolased, kes tunnistanud Katõni N.Liidu-poolseks aktsiooniks, on selgitanud juhtunut just sellesama teguriga, mis olevat lähtunud otseselt J.Stalini tavapärasest 'maksa-kätte-ja-naudi' asjaajamisest.

Mitmed tänased Vm ajaloolased, kes tunnistanud Katõni N.Liidu-poolseks aktsiooniks, on selgitanud juhtunut just sellesama teguriga, mis olevat lähtunud otseselt J.Stalini tavapärasest 'maksa-kätte-ja-naudi' asjaajamisest.

See minu arvates tekitab ettekujutuse, et kõik alatud või inetud teod on seotud teada paariatega - Hitler, Stalin, veel mõned. Justnagu seoks Katõni isikuliselt Staliniga.

Samas kümned tuhanded hukkunud on piisav, et tunda kibedust ka ilma Stalinita.

Kui ma oleksin varem seda numbrit teadnud, oleksin filmi võibolla teistmoodi suhtunud.

Ma pole punaarmeelased-Poola-vangis-teemaga piisavalt tuttav, et hinnata, kuivõrd usaldusväärne see arv on. Poolakad ju ise tunnistavad kordades vähem ohvreid.

60 000–94 000 hukkunud punaarmeelast tundub olevat liiga suur arv et seda surmtõsiselt võtta.
Nõukapropaganda on kogu aeg numbreid endale vajalikus suunas venitanud.
Miks peaks kõneall olev juhtum erandiks olema?

Kõnealust arvu siiski nõukapropaganda hulka panna ei saa, sest vastavad arvutused on tehtud juba peale NLiidu lõppu. Küsimus on aga, kas arvutused on adekvaatsed.

Siit peaks leidma artikli Poola-Venemaa ühiskomisjoni tööst punaarmeelaste sõjavangist Poolas, need Reigo töös kasutatud Raiski ja kes seal teised olid, arvud on võetud laest, et poolakaid ikka võimalikult hirmsatena näidata. Ms Meltjuhhov, kes on taolistega ikkagi võrreldamatu soliidne ajaloolane, kummardas ka oma raamatus ajaloolise poola-viha altarit ja tõi ära südantlõhestavaid kirjeldusi - sealjuures ilma viideteta!


http://www.novpol.ru/index.php?id=498

Lugesin ka nüüd Musiali "Sihikul oli Saksamaa" läbi. Vaatasin, et 1940. aastate sündmuste käsitlust arendatakse eraldi teemas ja 1920. aastaid siin. Iseenesest ju tore, et asi kohe laiali ei vaju.

Varssavi 1920. aasta pöörde kohta lugedes on pisut selgem, miks poolakad 1920. aastat võrdlevad 1683. aasta Viini lahinguga. Minu arust ka õigusega, sest kui Varssavi oli tõesti 1920. aastal nii napilt langemas, oleks Lääne-Euroopa järgmisena sirbi ja vasara ette sattunud - Saksamaast ju poleks olnud takistust (kas seal revolutsioon oleks toimunud, on iseasi).

Olen lugenud (allikaga veab minu mälu praegu alt - Montefioret pole endal käepärast?), et Stalini Poola-vastasuse üks põhjus (ja siis ka Katyni üks põhjuseid) olevat olnud seik, et Varssavi-operatsiooni nurjumise järel oleks Stalin napilt kohast (kas ka peast, ei tea) ilma jäänud. Siit siis vajadus poolakatele ära teha. Musiali lugedes tundub olevat tõepärane versioon.