Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Hiinlaste allveelaevadelt startivad droonid
Harbin Engineering University tested two prototypes of flying underwater #drone yesterday successfully.
Called "Zhang Gong 1" and "Zhang Gong 2" (长弓, Longbow) respectively, the first is fixed-wing and the second has foldable wings. Depth 100m, capacity 1kg.
https://twitter.com/HenriKenhmann/statu ... 5872167938
Harbin Engineering University tested two prototypes of flying underwater #drone yesterday successfully.
Called "Zhang Gong 1" and "Zhang Gong 2" (长弓, Longbow) respectively, the first is fixed-wing and the second has foldable wings. Depth 100m, capacity 1kg.
https://twitter.com/HenriKenhmann/statu ... 5872167938
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Tartumaale luuakse mehitamata õhusõidukite arenduskeskus
MTÜ ZeroEST loob Tartumaale mehitamata õhusõidukite arendusekeskuse.
Esimesed droonid sellise koostöövormi tulemusena võiksid õhus lennata juba uuel aastal, õhutaksode katsetamiseks võiks aga heal juhul minna paari aasta pärast. J
https://www.err.ee/1608784924/tartumaal ... dusekeskus
MTÜ ZeroEST loob Tartumaale mehitamata õhusõidukite arendusekeskuse.
Esimesed droonid sellise koostöövormi tulemusena võiksid õhus lennata juba uuel aastal, õhutaksode katsetamiseks võiks aga heal juhul minna paari aasta pärast. J
https://www.err.ee/1608784924/tartumaal ... dusekeskus
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Ülevaade UA meredroonidest, millega rünnati laevu Sevastoopolis
https://www.youtube.com/watch?v=qFqlpXkK1fE
https://www.youtube.com/watch?v=qFqlpXkK1fE
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Tulevikusõjas jalavägi olla ei ole kohe üldse mitte tore:
https://twitter.com/rikefranke/status/1 ... MgL7VXLNfA
https://twitter.com/rikefranke/status/1 ... MgL7VXLNfA
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Ukrainian Analysis Identifies Western Supply Chain Behind Iran’s Drones
Russia’s use of Tehran-provided unmanned aircraft built with foreign parts demonstrates limits of international sanctions
https://www.wsj.com/articles/ukrainian- ... 1668575332
Russia’s use of Tehran-provided unmanned aircraft built with foreign parts demonstrates limits of international sanctions
https://www.wsj.com/articles/ukrainian- ... 1668575332
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Samad selline tehnika võib vabalt limiteerida ülaltoodu kasutamist:
https://twitter.com/pmakela1/status/159 ... MgL7VXLNfA
https://twitter.com/pmakela1/status/159 ... MgL7VXLNfA
-
- Liige
- Postitusi: 370
- Liitunud: 22 Juun, 2014 18:39
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
https://twitter.com/Seveerity/status/16 ... 5833252866
Pilt UA enda koostatud tapjadroonidest. Laenguks RPG moon ja droon kas siis ise tehtud või mingitest tsiviildrooni osadest kokku pandud, ilmselt kahe kompott rohkem või vähem.
Pilt UA enda koostatud tapjadroonidest. Laenguks RPG moon ja droon kas siis ise tehtud või mingitest tsiviildrooni osadest kokku pandud, ilmselt kahe kompott rohkem või vähem.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Sõjaline abi Ukrainale
Milleks drooni raisata? Pane drooni peale .22LR kuulipilduja ja lase see vastase droon alla. 1MS õhulahingud vaatus 2, kassatead.Jaanus2 kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:04 Need õhutõrjekahurid on aeglaste droonide vastu väga head, midagi kallimat oleks raiskamine. Olen mõelnud, et nende mopeedide vastu peaks ehitama hävitusdrooni - sama odava ja kiirema, mis neile lihtsalt pihta sõidaks. Lühikest tööaega vastu pidav sisepõlemismootor peaks olema ka odav - vastandina "tavalisele mootorile", millelt eeldatakse pikka remondita töötamist.
Miks .22LR? Sest lennatakse madalatel kõrgustel ja kuna tegevus toimub oma territooriumil, võib vähegi jõulisem moon ohtlik olla. 22LR on drooni vastu piisavalt tõhus, samas kaotab suhteliselt kiiresti energiat.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Tõenäoliselt ei toimi sedasi. Selleks, et kuulipilduja doonil ka midagi tabaks, peab droon olema päris suur (nii tonn kaalu või nii).Kilo Tango kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:58Milleks drooni raisata? Pane drooni peale .22LR kuulipilduja ja lase see vastase droon alla. 1MS õhulahingud vaatus 2, kassatead.Jaanus2 kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:04 Need õhutõrjekahurid on aeglaste droonide vastu väga head, midagi kallimat oleks raiskamine. Olen mõelnud, et nende mopeedide vastu peaks ehitama hävitusdrooni - sama odava ja kiirema, mis neile lihtsalt pihta sõidaks. Lühikest tööaega vastu pidav sisepõlemismootor peaks olema ka odav - vastandina "tavalisele mootorile", millelt eeldatakse pikka remondita töötamist.
Miks .22LR? Sest lennatakse madalatel kõrgustel ja kuna tegevus toimub oma territooriumil, võib vähegi jõulisem moon ohtlik olla. 22LR on drooni vastu piisavalt tõhus, samas kaotab suhteliselt kiiresti energiat.
Seejuures võib kerge masin isegi selle relva õhku tõsta suuta, küsimus on lihtsalt tabamises.
Muidu tekib sama efekt, mis tekkis katsetel paigaldada hävitajatele keskmise kaliibriga kahureid WWII ajal. Või siis külma sõja ajal MiG-27ga.
Mingi eduvõimalus oleks ehk püstolkuulipildujaga, kui seal kärpida kuuli algkiirust (ja koos sellega tagasilööki). Näiteks 70 kg kaaluv mees ei suuda ka 5,56 kuulipildujat nii käes hoida, et see oleks täpne, vaja on ikkagi lisatugi. SMG ongi enamvähem ainus automaatrelv, mida saab käes hoides mingi täpsuseni pretendeerida.
Ehk siis - tagasilöök paneb lennumasina vingerdama (kaob täpsus) ja ekstreemsel juhul lausa pidurdab seda (nagu MiG-27 piloodid rääkisid).
Seni on ainus suure suudmeenergiaga kahuri edulugu A-10, kuid seal ehitati lennuk ümber kahuri, mitte ei pandud kahurit lennukile. Ja teine edukas näide võiks ehk olla WWII Airacobra 37 mm kahuriga - selle "agaga", et tegu oli suht lahja ballistikaga relvaga ning seal oli samuti lennuk nagu kahuri ümber ehitatud.
NSVL-s eksperimenteeriti 37 ja 45 mm kahurite panekuga Jak hävitajale, edu ei saavutatud - seejuures oli ka seal "lennuk ümber kahuri". Lahingustatistika näitas, et lahingukomplektiga sai ära teha samapalju kui 20 mm kahuriga - lihtsalt esimestega pidi lendur olema tõeline snaiper ja tabama vastast esimeste mürskudega, enne kui kahuri tagasilöök on lennuki vingerdama pannud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Ma ei tea, millal sa viimati .22LR-i lasid, kuid rääkida sellest kaliibrist ja tagasilöögist samas lauses on pehmelt öeldes liialdus. Kiirelt guugeldades leidsin sellise tabeli: http://www.chuckhawks.com/recoil_table.htm. No mis tagasilöök see 0,27 njuutonmeetrit ka on (lahingrelvadel jääb see kusagile 10Nm kanti)? Mõne õhupüssi prell-löök on jõulisem. Keegi ei räägi, et neid peaks paigaldama DJI Mavicu peale, aga tonnine alus on ka selge liialdus. Olen päris veendunud, et kõik, mida Threod Systems näiteks toodab, suudab ka .22LR-i kanda. Üleüldse ei ole selle jaoks 4-rootorilist ega mingit vertikaalstardiga asja vaja. Tõukav propeller oleks piisav. Sihitamiseks piisab, kui tarkvarale objekt kätte näidata ja anda sellele võimalus piiratud ulatuses (5-10 kraadi) relva rauda stabiliseerida. Ei ole keeruline, kuna massid ja jõud on väikesed.Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 12:29Tõenäoliselt ei toimi sedasi. ...Kilo Tango kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:58 ...
Milleks drooni raisata? Pane drooni peale .22LR kuulipilduja ja lase see vastase droon alla. ...
Siin sulle näiteks üks selline .22lr kuulipilduja laadne asi. Ilmselgelt on seal kola rohkem küljes, kui lendavale masinale paigaldades vaja: https://www.youtube.com/watch?v=7h0s_62jXuk
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
No eks inimesed oskavad ise ka Youtube otsingut kasutada, aga kui juba üle trumpamiseks läks, siis siin laseb .22LR Gatling: https://www.youtube.com/watch?v=3vGobePvnTQ&t=22s
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Ei ole trumpamine, lihtsalt seal on aegluubis võtted, kus on näha kui väike tagasilöök 22lr-il on.
Mida Ukrainast õppida?
Moskalitel huvitav vigur leiutatud droonide allavõtmiseks, väidetavalt paari km kaugusele mõjub?
https://t.me/dva_majors/8997
https://t.me/dva_majors/8997
-
- Liige
- Postitusi: 2085
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Asukoht: Viimsi
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Kogu see raadiosõda ongi nö eetri risustamine. Teed mingi mölaka võimsusega saatja mis summutab kasuliku signaali ja ongi kõik. Aga ... Seda saatjat on lihtne leida signaali järgi. Mis jällegi tähendab, et mingi rakett mille ainuke ülesanne on signaali peale kohale lennata saab väga lihtsasti hakkama. Siis mõeldi välja suundantennid. Seejärel hakati spektrit piirama. Siis võeti kasutusel spektri erinevate osadega mängimine, no et vahepeal on üks sagedus ja siis hoopis mingi muu. Vahepeal lisati ka saatja võimsustega mängimine. Kui signaal peab kaugemale jõudma siis on suurem võimsus ja vastupidi. Siis jõuti selleni, et peaks kuidagi hakkama ka saatja eetrisolekut piirama. Mingi aeg jõuti selleni, et näiteks lennukite omavaheline suhtlus on krüptitud side mis toimub mingite intervallide tagant. Ehk siis aegajalt on mingi signaal kuskil. See signaal sisaldab endas jõleda hunniku infot, millest lennuk peaks aru saama kes selle saatis, kus ta asus ning info peaks sisaldama sarnast asja mis on lennuki enda radarilgi aga kuna signaal tuleb näiteks teiselt lennukilt (võib ka tulla mingilt muul allikalt) siis selle teise lennuki radar näeb ka natuke teist pilti. Kui sedasi juppidest pilt kokku lappida siis teoreetiliselt näeb see lennuk ka sinna kuhu ta enda radar ei ole võimeline nö nägema. Lisana oli vist ka võimalus rakette juhtida sedasi, et juhtimist ka ühelt lennukilt teisele üle anda. Ja see üks lennuk siis saadab oma pilti ja andmeid ka teistele. Droonide puhul ilmselt ei saa seda asja nii segaseks ajada kuna arvutusvõimsust lihtsalt ei ole mõtet sinna laduda ja ka energiat pole väga lahedalt käes. Sestap on neid ka lihtsam rajalt maha võtta. Eks need droonitreialid ka teavad seda kõike ja võimalustele vastavalt leiutavad igasugu lisalahendusi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist