Kas hädakaitse ?

[Kriku]

Kõike seda saabki kohtuotsusest lugeda.

[herman30]

Tulistaja oli vist taipoksija nii et ta oleks ju ilma relvatagi saanud hakkama enesekaitsega.

[kanakukk]

Mustakivi tulistaja raiub, et tulistas meest kuus korda enesekaitseks
https://www.postimees.ee/7069776/mustak ... sekaitseks


Mitte, et siin uut infot oleks, aga kumbki osapool ei olevat kohtuotsusega rahul. Sellest järeldan, et võidakse edasi minna järgmisse kohtuastmesse.
Raske on ette kujutada, et sealt mingeid kardinaalseid muutuseid võiks tulla.
Ja vaevalt, et siit ka mingit mingit sellist kasulikku kohtupretsedenti saaks tulla, millest teistel juhinduda oleks, sest iga mõistusega inimene ju saab aru, et päris nii pole normaalne käituda nagu seal juhtus.

Eesti õigus on loterii. Eesti Vabariigi kohus on loterii. Seega, on VÄGAGI võimalik, et mõni järgmise astme kohus isiku õigeks mõistab:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =213546703 (Harju MK süüdimõistev otsus asjas 1-16-9925; kiirreageerija kaasus, kohtunikuks Anne Rebane)
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =224351715 (TLN RK õigeksmõistev otsus samas asjas)

Mis sellele tulistajale saatuslikuks sai? Pähe tabanud lasud? Lasud siis, kui otsene oht oli juba möödas?

Ei ole teada. Kohtunik ei selgitanud, kas üldse või mitu korda tohtis tulistada. Ei selgitanud ka, mida kohtunik ise oleks teinud.

Kohtunik Anne Rebane pärast isiku süüditunnistamist ja kulude ettelugemist: Lühidalt selgitan siis seda, et kohus leidis et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Kuritegu jäi katse staadiumisse. Selles osas vaidlust ei olnudki. Kohus tuvastas ka selle, et Dmitri Doroškevitš tegutses hädakaitseseisundis: kannatanu ründas teda, kuid Dmitri Doroškevitš ületas hädakaitsepiire. Ja hädakaitsepiiride ületamisel kvalifitseeritakse kuritegu ilma viiteta sellele, et just tegemist oli hädakaitsepiiride ületamisega. Ja karistus selle eest, mis kohus mõistis, on minimaalne. Kohus arvestas karistuse mõistmisel seda, et kannatanu kangekaelselt ise siiski püüdis seda konflikti jätkata. Kohus loeb tuvastatuks selle, et ta ründas Dmitri Doroškevitšit, lõi teda oimu piirkonda, ja seetõttu... ja seetõttu on siis karistus minimaalne. Küsimusi on?

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sadekov: ei ole.

* istungi lõpp *

Vastavalt kriminaalmenetlusseadustikule võib kohus kuulutada üksnes lõppotsustuse, s.o resolutiivosa (st süüdi-õigeks ja muud õigused-kohustused, nt menetluskulude määramine), selgitades selle kuulutamisel suuliselt otsuse olulisemaid põhjendusi. 7 päeva jooksul on menetlusosalistel õigus esitada soov apelleerimise kohta. Pärast sellise teate saamist koostab kohus 15 päeva jooksul motiveeritud otsuse. Siis on võimalik igaühel see ka kohtult välja küsida. Riigi Teatajasse ilmub otsus, kui lahend on jõustunud, st edasikaebamise tähtaeg on möödunud ja menetlus lõppenud, ja referendid on sealt piiranguga andmed välja praakinud.

Mustakivi tulistaja raiub, et tulistas meest kuus korda enesekaitseks...

Pealkirja kommentaariks: meile õpetati omal ajal relvaloa ettevalmistuskursusel, et ründaja tuleb kindlalt ja lõplikult peatada. Neid juhtumeid, kui haavatud kuid adrenaliinilaksu all olev ründaja edasi tuleb, teab vast igaüks.

Sama siin aga ründe peatamiseks kasutatud vahendid/meetodid on liiga ebaproportsionaalsed võrreldes ründega (kui oligi seal ründega tegu)? Hoiatuslask õhku, teine kõrvale maha oleks ehk hakatuseks ok aga relvitule inimesele 6 tükki ja kohe pihta?

Ma ei tea, mida kirjutavad lehed Mustakivi sillal tulistamisest või mis toimus 23. augustil 1939. Mina konflikti juures ei olnud, ja isegi kui, siis ma olen ka väga realistlikke unenägusid näinud.

Asjast olen aru saanud järgmiselt:
1. Oli soe suveilm ja kohalikul paneelmaja elanikul oli aken palavuse tõttu lahti. Paneelmaja on suvel nagu saunakeris või soemüür. Väljas toimusid lärmakad teetööd. Lõigati asfalti ja teetöömasin undas täispööretel.
2. Elanik läks teetöölise juurde.
3. Teetöölise pilk oli suunatud maha, sest ta puistas londist pigiga killustikku. Nägi võõraid jalanõusid, lühikestes pükstes meest ja lülitas londist killustiku loopimise välja.
4. Vaidlus on selles, kas elanik pani kohe paugu kirja või ikka küsis ka, miks peab öösel asfalti lammutama või teed ehitama.
5. Teetöölise müraklapid kukkusid igatahes vahetult pärast lööki maha, elanik sõimles, teetööline võttis relva välja ja tegi lasu õhku.
6. Teetööline lubas agressiivselt meelestatud meest tulistada ja sihtis tema suunas.
7. Elanik** ärples: "tulista, mul on pohhui, ma jätan su meelde, see siin on minu rajoon, ma tapan su ära!"
8. Teetööline taganes.
9. Elanik astus ka mõne sammu tagasi ohutussaarele ja ärples edasi. Lähedal viibinud lätlasest tunnistaja Edgars (kes ise on 185-190 cm pikk, turske kehaehitusega, sünd umbes 1990-1995?) nimetas ärplejat väga julgeks meheks, sest tema ei oleks küll julenud teda relvaga sihtivale mehele streljai-streljai karjuda.
10. Parasjagu sõitis vastassuunast mööda kiirabi.
11. Teetööline liikus sealsamas viibinud kiirabiauto suunas. Kiirabibrigaadi juht: tulistaja liikus relv suunaga maapinna poole meie suunas, paludes kutsuda politsei ja lisas veel, et see teine mees on hull.
12. Elanik otsustas lahkuda.
13. Kiirabi kaugenes veidi eemale.
14. Teetööline eemaldas relvast salve, pani relva kabuuri, võttis maast kõrvaklapid ja jätkas töö tegemist.
15. Mõne aja pärast sõitis teetöölise juurde buss, mis jäi ootama punase fooritule taga. Süttis roheline tuli. Buss hakkas sõitma ja kui oli teetöölisega kohakuti, siis teetööline märkas, et bussi tagant ilmus toosama isik, käed rusikas ja jooksis tema poole.
16. Teetööline lõpetas järsult töö tegemise, võttis kabuurist relva ja tulistas enda suunas liikuvat isikut seni, kuni ärpleja kukkus maha ja jäigi sinna. Mingit kontroll-lasku pähe ei teinud.

Seega ei vasta tõele väide, et Terminaator võttis kohe kuulipilduja välja ja hakkas suvaliselt täristama. Tulistaja sai sõimu osaliseks, sai rusikalöögi pähe (see on kuritegu), tegi hoiatuslasu õhku, tulistaja eemaldus ja palus paarilisel ning kiirabil kutsuda politsei, konflikt justkui lahenes, sest ärpleja kadus silmist ja teetööline hakkas uuesti tööd tegema, aga möödus vaevalt 2-3 min, kohalik elanik ihkas teetöölisele peksa anda, asus ideed ellu viima ning sai selle eest kuus lasku.

Loo moraal on, et võta teetöid tehes alati politseinik (soovitatavalt ka kohtunik) kaasa, ja lase end kasvõi maha tappa, sest pätil on kõik õigused.


** hiljem selgus, et kohalikul elanikul oli samal ööl haiglas mõõdetud 0,3-promilline joove, ka oli ta varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (avaliku korra raske rikkumine ja politseiniku ründamine), vt:
1) 1-15-10161 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =174227236
2) 1-14-10862 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =152149887

[vtl]

...aga ründe peatamiseks kasutatud vahendid/meetodid on liiga ebaproportsionaalsed võrreldes ründega (kui oligi seal ründega tegu)? Hoiatuslask õhku, teine kõrvale maha oleks ehk hakatuseks ok aga relvitule inimesele 6 tükki ja kohe pihta?

https://www.ohtuleht.ee/1008016/kuulira ... ikust-oost

"2018. aasta 1. augusti hilisõhtul tegi toona 28aastane Dmitri Doroškevitš rahulikult Tallinnas Mustakivi sillal tööd, kui tema juurde astus agressiivselt käituv Artjom Kremenski. Doroškevitš tegi võõra äraajamiseks õhku hoiatuslasu, kuid tülitaja ei rahunenud, vastupidi, muutus üha vihasemaks..."

"...Doroškevitš pani masina seisma, võttis klapid peast ja jõudis vaevu pead tõsta, kui sai enda sõnul võõralt rusikaga obaduse vastu otsmikku. Süüdistatava väitel kukkus seepeale üks osa kõrvaklappidest asfaldile ja löögi tagajärjel taganes ta ise mõned sammud.
„Aga ründaja jätkas minu poole tulemist, tema rusikad olid kokkusurutud,“ meenutas Doroškevitš. „Võtsin relva, vinnastasin ja tegin lasu õhku.“
Pärast lasku hakkas ründaja kohtualuse sõnul eemale liikuma, samal ajal kätega vehkides ja karjudes. „Ta karjus, et jättis mind meelde ja et hakkab tapma ja midagi selle kohta, et see on tema piirkond. Oli veel fraase, et „Tulista mind“, lisaks roppsõnad,“ kirjeldas süüdistatav."

[alfa hotel]

Asjast olen aru saanud järgmiselt:
1. Oli soe suveilm ja kohalikul paneelmaja elanikul oli aken palavuse tõttu lahti. Paneelmaja on suvel nagu saunakeris või soemüür. Väljas toimusid lärmakad teetööd. Lõigati asfalti ja teetöömasin undas täispööretel.
2. Elanik läks teetöölise juurde.
3. Teetöölise pilk oli suunatud maha, sest ta puistas londist pigiga killustikku. Nägi võõraid jalanõusid, lühikestes pükstes meest ja lülitas londist killustiku loopimise välja.
4. Vaidlus on selles, kas elanik pani kohe paugu kirja või ikka küsis ka, miks peab öösel asfalti lammutama või teed ehitama.
5. Teetöölise müraklapid kukkusid igatahes vahetult pärast lööki maha, elanik sõimles, teetööline võttis relva välja ja tegi lasu õhku.
6. Teetööline lubas agressiivselt meelestatud meest tulistada ja sihtis tema suunas.
7. Elanik** ärples: "tulista, mul on pohhui, ma jätan su meelde, see siin on minu rajoon, ma tapan su ära!"
8. Teetööline taganes.
9. Elanik astus ka mõne sammu tagasi ohutussaarele ja ärples edasi. Lähedal viibinud lätlasest tunnistaja Edgars (kes ise on 185-190 cm pikk, turske kehaehitusega, sünd umbes 1990-1995?) nimetas ärplejat väga julgeks meheks, sest tema ei oleks küll julenud teda relvaga sihtivale mehele streljai-streljai karjuda.
10. Parasjagu sõitis vastassuunast mööda kiirabi.
11. Teetööline liikus sealsamas viibinud kiirabiauto suunas. Kiirabibrigaadi juht: tulistaja liikus relv suunaga maapinna poole meie suunas, paludes kutsuda politsei ja lisas veel, et see teine mees on hull.
12. Elanik otsustas lahkuda.
13. Kiirabi kaugenes veidi eemale.
14. Teetööline eemaldas relvast salve, pani relva kabuuri, võttis maast kõrvaklapid ja jätkas töö tegemist.
15. Mõne aja pärast sõitis teetöölise juurde buss, mis jäi ootama punase fooritule taga. Süttis roheline tuli. Buss hakkas sõitma ja kui oli teetöölisega kohakuti, siis teetööline märkas, et bussi tagant ilmus toosama isik, käed rusikas ja jooksis tema poole.
16. Teetööline lõpetas järsult töö tegemise, võttis kabuurist relva ja tulistas enda suunas liikuvat isikut seni, kuni ärpleja kukkus maha ja jäigi sinna. Mingit kontroll-lasku pähe ei teinud.

See on reaalne info või arvamus, kuidas asi võis olla? Kui see on päris lugu ja kaasuse lahend jääb läbi erinevate kohtuastmete (ma loodan, et see asi saab Riigikohtu lahendi) kehtima, siis tähendab see seda, et tulirelva ei ole enese kaitseks võimalik reaalselt seaduslikult kasutada. Vara kaitseks pole selle sisuline seaduslik kasutamine juba ammu võimalik.

[LoneRider]

Vara kaitset relvaga on käsitletud (siinsamas foormus varem, koolitustel, ka erinevate relvaomanike poolt) selles võtmes, et otseselt pole see lubatud, näiteks nähes teise korruse aknast, et keegi on hoovis vara kallal.
Küll aga on võimalik kaudselt, minnes ise sündmuskohale varaste või vandaalidega suhtlema, mille käigus siis võib tekkida olukord, kus hädakaitse relvaga on õigustatud.

Kui nii mõelda, siis ikkagi on relvast kasu ka vara kaitsmisel või vähemalt enda turvalisuse tagamiseks vara kaitsmisel. Ja nagunii tuleb arvestada sellega, et relva kasutamisel tuleb suur jama ja võib-olla pärast seda ei saa relvaluba enam kunagi. Jäägu see alati viimaseks õlekõrreks. Mulle näib, et teetöölisel oli neid õlekõrsi veel tõmmata küll, enne seda viimast, mille ta otsustas käiku lasta. Küllap ka gaas, taganemine või pelgalt hea suhtlemisoskus oleks suutnud sellist tüüpi olukordi lahendada.

Edit: kirjavigade parandus

[Drax]

See on reaalne info või arvamus, kuidas asi võis olla? Kui see on päris lugu ja kaasuse lahend jääb läbi erinevate kohtuastmete (ma loodan, et see asi saab Riigikohtu lahendi) kehtima, siis tähendab see seda, et tulirelva ei ole enese kaitseks võimalik reaalselt seaduslikult kasutada. Vara kaitseks pole selle sisuline seaduslik kasutamine juba ammu võimalik.

Kui kohus leidis, et esimene hädakaitse seisund, kui kõlasid ka hoiatuslasud, oli lõppenud ning et ründaja bussi tagant ilmumisega algas järgmine hädakaitse seisund, siis ilmselt on kriitilise tähtsusega see, kas enesekaitsjal oleks olnud veel mahti teha uued hoiatuslasud jms.

[vtl]

Kui kohus leidis, et esimene hädakaitse seisund, kui kõlasid ka hoiatuslasud, oli lõppenud ning et ründaja bussi tagant ilmumisega algas järgmine hädakaitse seisund, siis ilmselt on kriitilise tähtsusega see, kas enesekaitsjal oleks olnud veel mahti teha uued hoiatuslasud jms.

Kui sama ründaja uuesti välja ilmus, siis polnud enam midagi või kedagi hoiatada - ründaja teadis, et vastaspoolel on relv ja ta on sellega teinud juba kaks hoiatuslasku maasse. Seega oli teetöölisel täielik alus arvata, et ründaja ei ole adekvaatne ja/või relva ei karda ning ei kavatse peatuda.
Nüüd siis teab, et kohtuvõimu arvates peaks sellist tüüpi minema paljakäsi peatama. Kellele sa selle relva kakluse ajaks hoiule annad (et ründaja seda oma kätte ei saaks) on veel iseküsimus.

Siinkohal ma ei taha(ks) pooli võtta ega õigustada teetöölist, aga praegu teadaolev asjade käik tekitab küll hulga küsimusi.

[Drax]

Kui sama ründaja uuesti välja ilmus, siis polnud enam midagi või kedagi hoiatada - ründaja teadis, et vastaspoolel on relv ja ta on sellega teinud juba kaks hoiatuslasku maasse. Seega oli teetöölisel täielik alus arvata, et ründaja ei ole adekvaatne ja/või relva ei karda ning ei kavatse peatuda.

Ei imestaks, kui ründaja väitis kohtus, et tuli vihase näoga (olles enda eelnevast käitumisest pettunud) ja rusikad rullis (närvipingest) teetöölise käest vabandust paluma.

[LoneRider]

Kas keegi selles juhtumist teab midagi? Artikli sisu kahjuks ei näe ise.

Tulistaja relvituks teinud mees pääses vanglakaristusest
https://jarvateataja.postimees.ee/65769 ... aristusest



Edit: midagi siiski leiab
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 171109.2.6

[Kriku]

Kirjelduse järgi ka väga piiripealne juhtum. Kohtu pressiesindaja ei ütle midagi HK ajaliste piiride kohta, mis peaks aga olema peamine küsimus. Aga ju siis oli kähmlus ka nii intensiivne, et püssikabaga pähe anda oli HK piirides.

Tulistaja relvituks teinud mees pääses vanglakaristusest
Anne Põder, Tiit Reinberg

Viimaste aastate üks ohtlikemaid kuritegusid leidis aset 2017. aasta 1. jaanuari öösel, kui Türi Kanarbiku baari juurde saabus toona 25aastane Mikk Merisalu, kes ägestus peolt äraajamise peale niipalju, et tuli mõni hetk hiljem peopaika ja hakkas valimatult tulistama.

Süüdistuse järgi saabus purjus Merisalu autoga Türil erapidu võõrustanud Kanarbiku hoone ette 2017. aasta esimese päeva varahommikul kella viie ajal. Ühe tunnistaja ütlust mööda oli ta peopaigas käinud juba korra varem, kuid siis paluti tal sealt lahkuda, sest tegemist oli kinnise peoga, kuhu teda polnud kutsutud. Varajastel hommikutundidel naastes oli tunnistajate ütlust mööda Merisalul autost väljudes käes tulirelv, millest ta asus kohe õhku ja peopaiga ees olnud inimeste suunas tulistama.

Üks laskudest tabas baari akent ja kuul vihises tunnistaja väitel üle peolauas istunud inimeste peade. Üks tunnistajatest kinnitas, et ukse juures seisnud mehed hüüdsid Merisalule «Ära lase!», kuid selle peale asus ta hoopis neid sihtima. Laskude peale jooksid majast välja peol külalisena viibinud toona 48aastane Tõnu ja tema poeg Joel. Mehed astusid relva kartmata Merisalule vastu kindla eesmärgiga teha ta relvituks. Tekkis rüselus, mille käigus tulistas Merisalu veel ühe korra, tabades pargitud sõiduautot. Sekkujail õnnestus relv kätte saada ja ründaja maha suruda. Seejärel võttis Tõnu püssi enda kätte ning lõi maas lamavat Merisalu relva kabaga vastu pead ja nägu vähemalt kolm korda ja nii tugevasti, et too sai tõsise trauma. Peosaalist hiljem väljunud inimesed püüdsid verisena maas lamavat Merisalu aidata, pöörates teda küljele ja kutsudes kiirabi.

Selle juhtumi peale algas 2017. aasta novembris koguni kaks kohtuprotsessi. Ühes süüdistati Merisalu avaliku korra raskes rikkumises. Teises protsessis oli Merisalu kannatanu ja Tõnut süüdistati hädakaitsepiiride ületamises. Möödunud aasta märtsis langetas kohus Merisalu süüasjas otsuse ning mõistis ta süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja määras talle karistuseks kolm aastat vangistust. Kohus ei pööranud Merisalu karistust täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Aasta tagasi kohtus viimast sõna saanud Merisalu ütles, et ta ei soovi midagi öelda, sest ei mäleta midagi.

Kui Merisalul oli juba aasta aega tagasi selge, et baari ees püssi paugutamine, teda trellide taha ei vii, siis sama mehe ründe peatanud Tõnu üle jätkus kohtupidamine kuni üleeilseni ja mees pidi arvestama sellega, et süüdimõistmise korral võib teda ähvardada kuni 12aastane vangistus. Kuna Merisalu selgitas, et sai uusaastaööl Tõnu käe läbi nii tõsiselt kannatada, et tal puudub igasugune võime teha tööd ja elada normaalset elu, siis soovis ta mittevaraliste kahjude hüvitamist 50 000 euro ulatuses.

Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti andis teada, et kohus mõistis teisipäeval Tõnu talle süüks arvatud süüdistuses õigeks. Lusti selgitas, et antud kriminaalasjas tuli lahendada põhiküsimus, kas Tõnu on toime pannud talle süüks arvatava teo, kas ta tegutses hädakaitses ja kas toimus hädakaitsepiiride ületamine. Lusti ütlust mööda leidis kohus, et Tõnu tegutses hädakaitses, tõrjudes kannatanu õigusvastast rünnet. Tõnule süüdistuses ette heidetud tegevus leidis Lusti selgitusel kohtus tõendamist vaid osaliselt ehk selles, et ta tekitas kannatanule tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu elule. «Kohus leidis, et kui kannatanu saabus sündmuskohale ja hakkas huupi baari suunas tulistama, olid ohus nii Kanarbiku baaris sees kui ka baari ees viibinud inimeste elu ja tervis,» lausus Lusti. «Kannatanu ei lõpetanud oma rünnet sõnalise keelamise ega füüsilise ründe tulemusena, ei loovutanud relva ja kakluse ajal tulistas veel kord.»

Kohus leidis, et Tõnu tegevus oli kantud kaitsetahtest, kaitsetegevuseks valitud vahend oli sobiv ründe lõpetamiseks, teostas hädakaitset vahendiga, mis vastas kannatanu ründe ohtlikkusele ega põhjustanud kannatanule liigset kahju. Tõnu ei ületanud hädakaitse piire. Lusti lisas, et kohus jättis läbi vaatamata Merisalu tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Menetluskulud summas 250,05 eurot jättis kohus riigi kanda.

Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

[alban]

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =253184283

[Kriku]

Aitäh!

Maakohus:

Rüseluse ajal üritasid nii YY kui SS XX käest relva kätte saada. Sel ajal lasi XX relvast veel ühe lasu, mis tabas SS paremat kätt ja rüseluse lähedal asunud sõiduautot VW Sharan. YY sõnade kohaselt õnnestus tal relv XX käest pärast seda lasku kätte saada.

YY enda ning tunnistajate KK ja VV ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et YY lõi XX relva kabaga kahel korral: ühel korral selga ja teisel korral pea piirkonda.

Kohus ei pidanud aga tõendatuks süüdistuse väidet, et YY lõi XX siis, kui kaklus SS ja XX vahel oli lõppenud. Kõik isikud, kes sellest asjaolust teavad, kinnitavad, et kui YY XX püssi kabaga lööma hakkas, kaklus XX ja YY vahel käis.

Ringkonnakohus:

Eelnevast tulenevalt jääb ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohale, et tõendatud pole see, et üle 4 kuu kestva tervisehäire (vasaku silma läätse nihestuse) põhjustas XX-lejust YY.

Ringkonnakohus ei nõustu ka apellantide väitega, et hädakaitseseisund lõppes sellega, kui YY-l õnnestus relv enda kätte saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et YY-l oli õigus kasutada XX suhtes vägivalda SS kaitseks. Maakohus on lugenud tõendatuks, et XX püssiga löömise ajal käis endiselt kaklus SSi ja XX vahel, kusjuures XX oli SS peal (st jätkus õigusvastane rünne SSi õigushüvede vastu). Apellatsioonides ei ole esitatud argumente, mis selle järelduse ümber lükkaks. Seetõttu on põhjendamatud kannatanu esindaja seistukohad, et püssikabaga löömise ajaks olid SS ja YY koos XX juba kahjutuks teha ja algselt ohtlik olukord oli kontrolli alla saadud.

Asi on minu arust selge. JT artiklis lähtub sündmuste kirjeldus mitte kohtuotsusest, vaid süüdistusest

[Rand]

Tavaliselt olen mina olnud see vestluspool, kes on argumenteerinud, et inimene, kes ei suuda ennast kaitsta ja laseb ennast röövida/sandiks peksta/ära tappa, selmet ennast (vajadusel ka relvaga kaitsta), on evolutsiooniliselt läbi kukkunud. Ja nüüd hakkad Sina MULLE hädakaitseolukorras relva kasutamist seletama... Nojah. Ei ole vajadust ega põhjust.

Mina näen seda asja nii: vähemalt kirjutatu põhjal, Sa ei saa aru, mis toimub hädaseisundi - ja kaitse olukordes. Kuigi isiklikult arvan, et saad asjadest väga kenasti aru aga justkui vaidleksid ainult vaidlemise pärast.
Keegi meist ei saa ilmtingimata valida suunda, kui näiteks pimedal tänaval tungib pätt kallale, nuga peos ja tahab röövida, hoolimata kellegi elust ja tervisest. Kui selle kähmluse/maadlemise/lõikumise/pussitamise/tagumise käigus suudad lasud teha, eksisteerib suur tõenäosus, et tegemist saab olema kontaktlaskudega. Arvestades, et enamik taolisi relvakasutamisi sellises olukorras on maksimaalselt 3 meetri pealt, on's erakordselt oluline, et väljalastud kuul ei hakkaks liigselt läbistama ja pagan teab, kuhu lendama ja midagi tegema.

Paraku näitab viimase aja kohtupraktika, et selliseid juhtumeid, kus ennast relvaga kaitsnud inimene oleks õigeks mõistetud, sisuliselt ei olegi. Ehk nagu ma juba enne kirjutasin, tark inimene teeb sellest järeldused, et relva kasutamine jäägu EV-s viimaseks võimaluseks, kui tõesti on surm silme ees.

Ametnikud on võtnud seisukoha, et tulirelva kasutamine enda kaitseks ei ole õigustatud, kui inimest parasjagu ei rünnata justnimelt tulirelvaga. Minu silmis on see BS. Kenasti ilmestab seda uurijate ja prokuröride poolt vaid vahendi vaatamine ning justkui tähelepanu mittepööramine sellele, mida ründaja enda vahendiga korda saaks/saanuks saata. Seisukohad muutuvad vaid siis, kui prokuratuur saab piisava arvu kordi kohtu poolt vastu näppe. Kui inimene tunneb, et ohtlik rünne on vahetult eesseisev või juba toimub, tasub peatada see oht või rünne proportsionaalse aga kindla vahendiga. Kõik aga oleneb olukorrast. Korrektse käitumise puhul ja pädeva advokaadi olemasolekul pole kellelgi ka millestki kinni hakata. Kas aga veetakse kohtusse? Ilmselt küll, sest ega prokurör ju jonni jäta.

Nonii kaasati Udras ja mis siis? Tüübile mõisteti maakohtus ikkagi 6 aastat ja eluaegne valuraha kohustus. Juba praeguseks on möödas veidi üle kahe aasta ja kui seda ka kõrgemates astmetes edasi (h)arutatakse, kestab see saaga veel mitmeid järgnevaid aastaid. Isegi KUI õigeks mõistetakse, on need vaidlemisele kulunud 4-5 aastat sinu elust kadunud ja tagasi ei saa neid kunagi.

Selle kohtuasja puhul vahetus kohtunik keset protsessi ja alustati otsast peale. Seepärast Maakohtu otsus ka venis. Paraku on seis selline, et taolised kohtuasjad venivadki aastate peale. Ega seepärast end kaitsmata ei jäta. Vahet isegi pole, kas kasutad tulirelva, nuga, kurikat või enda käsi.

Näide: https://jarvateataja.postimees.ee/65769 ... aristusest

Et me siis hakka vahetu ründe puhul tantsides otsima "ohutut suunda", kuhu lasta? Ütlen tänaval röövivale kaagile, et too võtaks rahulikumalt, muidu pean tegema lasud ohtlikus suunas?

Ära nüüd hoogu satu. Tänaval (rahvarohkes kohas) tulistamine ei ole küll see asi, mida vaidluse argumendiks tuua.
Ärge muretsege kaaskodanikud, mul on dum-dumid sees. irw.
See on vastutustundetu tegu ja kindlasti oluliselt raskendav asjaolu.

Ei tea küll, kuidas jõudsid järelduseni, et tänav on alati by default rahvarohke koht.. Edasisele totrusele ei hakka isegi vastama.

Relvakäsitsemis - ja laskeoskus koos enesekaitsemoonaga moodustavad terviku. FMJ ei ole loodud tänaval kandmiseks, vaid treeninguks! Me saame tänast olukorda ikka väga palju parandada. Kui ise ei taha, pole lugu. Aga ära tule teistele kaikaid kodaratesse loopima.

Lõpeta palun süüdistuste loopimine. Mina ei ole kellelegi kaikaid kodaratesse loopinud, avaldan vaid foorumis oma isiklikku arvamust ja järgin oma tegevuses Relvaseadust, meeldib see siis meile või mitte.

Eelneval lehel vihjasid nagu tegemist oleks eriohtlikkuse alla käiva moona laadimisega, teades ise väga selgelt, et taolise kuuliga moonale on PPA ja EKEI poolt roheline tuli antud. Selle eest saadki vastu pead!

Leidub juhtumeid, kus näitena on koer rünnanud relvaomanikku, too lasknud koera maha ja sündmuspaika saabunud patrull liigitabki tegevuse hädakaitse alla, kuigi juriidiliselt saab rünnata vaid isik. Seaduse mõistes loetakse koeri siis aga n-ö kõrgemaks ohuallikaks.

Kellelgi kuskil on mingi koolitus vahele jäänud. Looma ründe korral ei ole tegu hädakaitse vaid hädaseisundiga. Tegu on juriidiliselt erineva paragrahviga. (§28 vs §29)

Fair enough, point taken.

Kuigi sellised parandusi saab teha ka ilma ilkumiseta, eksole ju nii.

[Kriku]

Ametnikud on võtnud seisukoha, et tulirelva kasutamine enda kaitseks ei ole õigustatud, kui inimest parasjagu ei rünnata justnimelt tulirelvaga.

Mõni ametnik võib ju sellisel seisukohal olla, aga mingit üldist sellist põhimõtet õiguskaitsesüsteemis kindlasti ei ole ning seadusest seda välja lugeda ei anna.