www.militaar.net

Alustan hästi kaugelt.
Kunagi ammu, kui Delfi alustas oma kommentaariume, oli tuntuimaks stammkommenteerijaks keegi Cafferlover. Delfi hakkas uurima selle nime tagamaid ning sai teada, et caffer tähendab afrikaansis pühvlit, musta pühvlit. Sama nimega nimetati ka ühte neegrisuguharu.

Tekkis poleemika, et kuidas tõlkida sõna caffer eesti keelde. Pakuti igasugu variante ja minu suureks imestuseks ei teadnud keegi, et juba nõukaeelses Eesti Vabariigis oli see sõna olemas ja levinud - kahver, kahvri, kahvrit.

Samasugune müstiline imestus tabas mind hiljuti siin militaarnetis, kui juhtisin tähelepanu kõrvakriipivale keelevääratusele, mis taas on hakanud pead tõstma. Nimelt postitas üks lugupeetud kaasfoorumlane umbes sellise pöördumise:


"Härrased! ja loomulikult daamid ka."


Kui ma sellele pisikesele lapsusele tähelepanu juhtisin, ummistus mu postkast teabenõudeist, et millistest teatmeteostest sellest lugeda võib. Tuli välja, et see on inimestele uudiseks ja üllatuseks. Mina ka enam ei mäleta, millises koolis või klassis või kursusel seda mulle esmakordselt õpetati või kus see kirja pandud võib olla. Seega asusin googeldama.
Ja pilt, mis mulle avanes, täitis mind õudusega..

Ma olen harjunud sõjandusteatmeteoste kvaliteeti hindama paljalt Waterloo lahingu kohta käivat artiklit lugedes. Samuti olen ma sunnitud ka keeleteaduslikesse teatmeteostesse ettevaatlikult suhtuma. Kuid sõna "härrased" kasutamine on neis muutunud lihtsalt kohutavaks.

Seepärast tegin ma selle teema, et arutada lahti ka ohvitserkonnaga seotult tihti kasutatava sõna tähenduse. Ja see sõna on loomulikult -

HÄRRASED.


Minu teesid:

- Härrased on härrasrahvas. Härrad, prouad ja nende lapsed.
- Pole sisulise tähenduse mõttes olemas sageli naljana kasutatavat sõna "prouased".
- Mitu härrat või prouat on härrad või prouad, lihtsalt mitmuses.
- "Härrased" on lühivorm pöördumisel korraga nii härrade kui prouade poole.
- "Härrased ja prouad" on sama vale öelda kui "härrased ja härrad".


Ja mis me näeme googeldamisel?
Tublit puht eesti sõna "härrased" on asutud russifitseerima, germaniseerima, anglitseerima jne. Sest paljudes keeltes lihtsalt puudub see ühisosaline keelevarjund mis eesti keeles olemas on ning nad ütlevad pea alati "daamid ja härrad (mitte härrased)" täispikkuses välja.

Inglise keeles gentlemani tõlgib google täiesti adekvaatselt härrasmeheks. Samas härrased tõlgib ta gentlemanideks, kuigi õigem oleks näiteks kasvõi gentryks.
Saksa Freiherr on alati olnud eesti keeles vabahärra, nüüd millegipärast tõlgitakse see mingis sõnaseletusteoses vabadeks härrasteks.
Venelaste "gospoda ofitserõ" on ilmselt andnud aluse meie "härrastele ohvitseridele".

Kusjuures tuleb rõhutada, et meie Eesti Vabariigis põhimõtteliselt ei saa olla härraseid ohvitsere, on härrad ohvitserid. Härrased on teistest kõrgem ühiskonna seisus, meil on aga vähemalt teoreetiliselt kõik kodanikud võrdsed. Seega on ainus võimalus kasutada väljendit "härrased ohvitserid" juhul, kui härrade ohvitseride seas juhtub viibima ka proua ohvitsere. Just täpselt nii nagu kasutatakse sõna "härrased" ka ilma liiteta "ohvitserid".


Ootan vastuväiteid ja arvamusi.

Sho kirjutas:Ootan vastuväiteid ja arvamusi.

Vastuväiteid ega arvamusi pole, küsimus on:

Võrdusmärk "härrased" ja "aadel" vahele?

Minevikus see nii oligi. Tänapäeval loetakse kõiki võrdselt härrasrahvaks.
Seega härrased on kõik isikud koosvõetult.
Täiesti korrektne on topeltpöördumine: "Mu daamid, härrad ja lapsed! Härrased!"
Kusjuures "härrased" lõpetab kokkuvõtvalt pöördumise, mitte sellega ei alustata ning ei hakata seejärel üles loetlema inimgruppe, keda nagu härrasteks ei peetaks. Erandiks muidugi juhud, kui tõepoolest on tegemist mittehärrastega, nagu seltsimehed kommunistid.

EKI

härrased mitm <härraste> saksad; härrad. Astuge edasi, härrased! Härrased ohvitserid. Teenib linnas härraseid. Härras+kiht jõukam ühiskonnakiht, ladvik , härras+laps <-lapse>. Härraste+maja (mõisas). Härraskond = härrased

EKI baasil siis Härrad + prouad = Härraskiht

http://entsyklopeedia.ee/Article/Search ... 3%A4rrased

Teatud kontekstis saab fraasi "härra" mõnitus sõnana kah tõlgendada.
Mis selle peale kostate ?

seletav sõnaraamat ütleb nõnna:

1. jõukasse, eesõigustega kihti kuuluv pererahvas, saksad; härrad. Muuga mõisa härrased. Teenis toapoisina suurtsugu härraste juures. Härrased ohvitserid sõitsid kalessiga. „Härraseid ei ole kodus,” teatas teenija.
2. kõnetlussõna mitme meesisiku v. ka mees- ning naisisikute poole pöördumisel. Tänan teid, härrased! Härrased, palun lauda istuda! *„Mina olen matemaatik, härrased...” sõnas Quensel.. A. Sinkel.

Härrased talupojad! ........ Ptüi!!!!!!

Mazz kirjutas:Teatud kontekstis saab fraasi "härra" mõnitus sõnana kah tõlgendada.
Mis selle peale kostate ?

Kui siin juba keelenõuandla on, siis ehk seda, et "mõnitussõnana" kokkukirjutatuna ja küsimärgi ette tühikut ei panda.

Minu lausest võiks nüüd välja nokkida arutluse, kas "ehk" kõlbab kasutada "võib-olla" asemel?

Eestlased olid maarahvas, ilma omaenese sajanditepikkuse ülikkonnata, kes järsku võitlesid end vabaks ja said ise härradeks.
Viha varasemate härrade vastu ei kadunud siiski kuhugi ning seetõttu ongi eesti keeles selline suht harvaesinev vahetegemine härrad/härrased.

Seega Talupoeg Talujal on loomulikult õigus, härrad talupojad ja härrased talu(mõisa)omanikud-talu(mõisa)peremehed. Klassivahe on tunda.
Sama ka ohvitseridega, härrad ohvitserid kui iseõppinud ja rahva seast tõusnud mehed ning härrased ohvitserid kui privilegeeritud ja ülbe eliit.

Ka on point Mazzi jutul, kuigi härraseid saab mõnitussõnana palju paremini kasutada kui härrasid.
Näiteks "eriti härrased härrad". Kasutatakse ka maalähedasemat versiooni "härjased".

Sho kirjutas: Seega Talupoeg Talujal on loomulikult õigus, härrad talupojad ja härrased talu(mõisa)omanikud-talu(mõisa)peremehed. Klassivahe on tunda.
Sama ka ohvitseridega, härrad ohvitserid kui iseõppinud ja rahva seast tõusnud mehed ning härrased ohvitserid kui privilegeeritud ja ülbe eliit .

Tahtsin veel lisada,et mis krdi härrad need talupojad on....? Pole ju mingid härrad. Isegi mitte härrased. Ei sobi neist ükski meiesuguste jaoks. Silme ette tuleb filmi "Rummu Jüri" üks mõisnikust härra....... kes ühegi talumatsi nägu näha ei tahtnud.... See on nagu härra võrdkuju,minu arvamus siis. Ja kutsuda talupoega härraks,härraseks.... see on ju sõimusõna! Seda ma öelda tahtsingi.

küllap on ikke suur enamus talupoegadest härrad.
härra on mistahes mees, kelle ees ma ilma sunnita mütsi maha võtan.
ehk põhjusmõtteliselt on tegu austusväärsele inimesele omistet tiitliga.

no ja vast on ka härraste hulgas härrasid.

igatsugu venelased ja muud tölkamid ei ole härrad, nemad olgu seltsimehed edasi.

Sho kirjutas:Eestlased olid maarahvas, ilma omaenese sajanditepikkuse ülikkonnata, kes järsku võitlesid end vabaks ja said ise härradeks.
Viha varasemate härrade vastu ei kadunud siiski kuhugi ning seetõttu ongi eesti keeles selline suht harvaesinev vahetegemine härrad/härrased.

Seega Talupoeg Talujal on loomulikult õigus, härrad talupojad ja härrased talu(mõisa)omanikud-talu(mõisa)peremehed. Klassivahe on tunda.
Sama ka ohvitseridega, härrad ohvitserid kui iseõppinud ja rahva seast tõusnud mehed ning härrased ohvitserid kui privilegeeritud ja ülbe eliit.

Ka on point Mazzi jutul, kuigi härraseid saab mõnitussõnana palju paremini kasutada kui härrasid.
Näiteks "eriti härrased härrad". Kasutatakse ka maalähedasemat versiooni "härjased".

Ma ei saa päris täpselt aru sellest allakriipsutatud väite osast? Kui räägitakse talupoegadest (kes moodustasid valdava osa Eesti elanikkonnast veel 20.sajandi alguseski), siis millisest "vihast endiste härrade" vastu me räägime? Ma julgen väita, et valdav osa maaelanikkonnast ei kandnud mingit viha saksa soost mõisnike vastu. Jakobsoni konstruktsiooni (kurikuulus "700 aastane orjaöö"), mida päris usinasti kordas kas täielikult või reservatsioonidega see osa eestlastest, kes põhiliselt linnas resideerus, on siiski üsnagi kallutatud pilt sakslaste-eestlaste suhetest valdavalt. Valdavalt sellepärast, et see suhe, millest andunult räägib tollane eestlasest kirjanik, ajakirjanik või ühiskonnategelane, sai olla valdav küll linnas kuid mitte maal. Ehk siis näiteks Tallinna linnavalitsuse muutus 20.sajandi alguses, kus üheks põhimotivatsiooniks oli tõesti ärategemine nn sakslastele, puudutas niivõrd väikest osa eestlasi või Eestimaad üldises mõttes, et see ei saa laiendada isegi Harjumaale.
Millegi pärast on siiani enim levinud just selle mainitud osa eestlaste nägemus, kes (harituna aga sageli siiski tundes teatavat alaväärtuskompleksi) lõid narratiivi saksavihast, mis on tänaseni kuvandi loomisel valdav.

Väidan, et valdav osa maaelanikest suhtusid oma nn maahärrase (teinekord aga ka maaemandasse) kui teatavasse patriarhhi ning suhted ei olnud omavahel kuskilt otsast vaenulikud. Peks mõisatallis on väga-väga erandlik juhus 19.sajandi teisest poolest alates. Sageli, kui hakata süvenema ühe või teise (ilukirjandusliku) taustaga väitesse, jõuame selleni, et sündmus kui selline on välja mõeldud. Kohe meenub legend, mille Kersna on ka ühte oma memuaaridesse kirjutanud, juskui oleks tema vaarisa 19.sajandil kaardilauas koerte vastu vahetatud vmt. Täielik jama siinses kubermangus 19.sajandil. Kubermangus, kus pärisorjus kaotati millal ja kelle eestvedamisel?

Mis aga puutub mõistet "härras-" versus härra, siis on mõiste(d) ajas ja ruumis muutuv(ad). 19.sajandil oli härra selgelt defineeritav suurus. Talupojale (valdav osa elanikkonast) oli härra algselt vahetu peremees. Mingil ajal muutusid härraks ka eestlastest mõisaomanikud, endised talupojad. Näiteks Anton Waldmann, kes mitme rüütlimõisa omanikuna omas häält ka Maapäeval. Härraseks aga teda nimetada ei saanud (kui, siis oli see selline pilkevorm). Härrased või ka saksad (pigem just see vorm oli enam käibel) olid pigem aadlikud, kes olid martrikuleeritud rüütelkonna nimistusse ning kes omasid priviligeeritud õigust täita provintsi haldamisega seotud kõrgemaid ametikohti (näiteks saada valitud maanõunikuks). Ja siin polnud oluline, et kas sa olid sakslane või rootslane või venelane. Kui sa olid päritava tiitliga aadlik (soovitavalt pika "ajalooga" perekonnast), su käitumises esinesid teatavad jooned (ei joonud näiteks end kunagi kõigile teadaolevalt täis kõrtsu sakstekambris jne), olid oma olekuga selgelt väljapeetud ning oskasid kohalikku keelt, siis olid sa minu arusaama kohaselt just härrasrahva esindaja, sest esindasid teatavat tõugu teistest selgelt eristuvaid inimesi. Valitsejate klassi kui soovite, kes ise teadsid oma seisusest tulenevaid kohustusi, õigusi ja enesepiirangu korras eksisteerivaid tabusid. Need (baltisksa tõugu) härrased olid selgelt eristuvad ka Peterburgi õukonnas. Kõiges - oma olemuses, harituses, erudeerituses, maneerides jne.jne.
Eestlased kahjuks selles seltskonda ei kuulunud (muidugi on eesti juurtega suguvõsasid teada küll, kuid eestlastest suguvõsasid-aadlike meil pole). Mida enam aga tõusis sotsiaalsel redelil ülesse eestlasi, seda enam tekkis ka eestlastest "härrasi", kuni hetkeni kus mõiste "härra" muutus eesti keeles viisakusvormiks ja normiks.

Seega võiksime tinglikult 17.sajandist kuni 1918.aastani näha härrastena (härrasrahvana) siin ruumis just pärusaadlike. Ennem seda olid härrased orduga seotud tegelased, erinevad piiskopid ja mõned valitud vasallid. Vahepeal segasid vett veel magnused ja muud sellised siniverelised.

Peale 1918.aastat on mõiste "härra" versus "härrased" kasutamine täiesti hägustunud ning pigem tuleks näha mõiste "härraste" kasutamisel paronüümilist viga ehk siis nagu "alatine" ja "alaline" või "elunema" ja "elutsema" kipuvad sageli esinema mitte õigetes kohtades nii kasutatakse ka "härrased" ja "härrad" paronüümidena lihtsalt vales kontekstis. Täna eriti.
Kui just meelega ei irroniseerita mõistega "härrased". Mis on ka võimalik, arvastades sotsialistide ja enamlaste (kohatist) härrade, härraste ja "härratamise" vastast olekut, mis on kandunud ENSV eksisteerimise tõttu ka tänasesse päeva. Lisaks on "härratamise" vastalisusel täna põhjuseks ka nö (naivistlik) talupoja- või maarahvaks oleku mentaliteedi kultiveerimine.

pagan, just märkasin, et mu eelnevas postituses on foorumi automaatika asja võssa keeranud.
venelane on rahvus nagu iga teine. mul ei ole nende vastu mitte midagi. ja küllap on nende hulgas nii härrasid kui härraseid. hajameelsusest unustasin automaatikat eksitava näpuliigutuse tegemata. seega paluks mu eelneva posti sõna venelased asemel lugeda tibIad.